Võlaõigus › Alusetu rikastumine

MAAKOHTU LAHEND

esitanud ning 08.09.2014 e-kirjaga ei ole kohus kostja taotlust lahendanud. Seega puudub alus 08.09.2014 e-kirja kohtumääruseks lugemiseks ja selle peale määruskaebuse esitamiseks. Kostja vaidlustab sisuliselt kohtu 25.10.2013 menetlustoimingut. Kohus ei nõustu kostja väitega, et 23.10.2013 menetlusdokumendi näol on tegemist kajaga ja et kostja sooviks oli menetluse taastamine tsiviilasjas. Kostja esitatud „Taotluse menetlusdokumendi tähtaja esitamise muutmiseks“ sisu põhjal ei saa lugeda, et tegemist on kajaga. Menetlusdokumendi resolutsioonis on kostja esitanud selge taotluse TsMS § 64 lg 1 alusel menetlustähtaja muutmiseks ning kaja esitamiseks koos kautsjoni tasumisega 08.11.2013. Seega on kostja selgelt viidanud soovile esitada kaja hiljemalt 08.11.2013, st tulevikus. Juhul kui kostja soovis esitada kaja, seda siis hilinenult ja/või puudustega (nt tagatist tasumata), siis oleks kostjal TsMS § 67 lg 1 alusel tekkinud õigus koos kajaga taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist. 23.10.2013 taotluse esitamisel ja selle lahendamisel 25.10.2013 ei olnud tagaseljaotsus jõustunud. Kaja esitamise tähtaja saabumata jäämise tõttu ei olnud kostjal ka tekkinud õigust menetlustähtaja ennistamist taotleda. Kohtul ei ole õigust TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud tähtaega muuta, sest tegemist on seadusest tuleneva menetlustähtajaga. TsMS § 64 alusel tähtaja muutmiseks või muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks ei pidanud kohus kirjalikku määrust tegema, sest menetlustoiming ei ole edasikaevatav. Kostja praeguse lepingulise esindaja väited kostja 23.10.2013 taotluse kohtu poolt lahendamata jätmise kohta on vastuolus kostja esindaja Ljudmila Tamari poolt 12.05.2014 Riigikohtule esitatud teistmisavalduses tooduga, mille kohaselt kohus lahendas kostja taotluse ja jättis rahuldamata, kuid tegi seda vaid pealkirjast lähtudes. Seega kostja on varasemas menetluses kinnitud, et tema 23.10.2013 taotlus on lahendatud. Kostjal ei ole ühtegi põhjendust, miks ta lubatud ajaks kaja koos tähtaja ennistamise taotlusega ei esitanud. Kostjal ei ole ka ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta esitab määruskaebuse 08.09.2014 e-kirja peale TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides ning kuidas ta ei saanud sama tähtaja jooksul esitada määruskaebust kohtu 25.10.2013 kirja peale. Isegi kui eeldada, et 25.10.2013 menetlustoimingu vaidlustamine oli võimalik, saaks kostja seda teha vaid koos määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamisega. TsMS § 67 lg-s 1 sätestatud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks, s.o on 25.10.2013 menetlustoimingule määruskaebuse esitamise lubamiseks, kostja esitanud ei ole. Kostjal ei saa tekkida määruskaebuse esitamise õigust ka seetõttu, et kostja on asunud asjas menetlustoiminguid tegema vähemalt alates 12.05.2014, mil ta esitas teistmisavalduse Riigikohtule. Seega vähemalt sellest ajast alates oli ära langenud takistus määruskaebuse esitamiseks. TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu ei saa kostja enam taotleda määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Viru Maakohtu 23.09.2013 tagaseljaotsus on jõustunud. TsMS § 457 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja teistmisavalduse jättis Riigikohus 18.06.2014 määrusega menetlusse võtmata menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu. 25.10.2013 ja 08.09.2014 menetlustoimingute tegemisel ei pidanud kohus tegema TsMS §-des 463-466 sätestatud kirjalikke määruseid põhjusel, et need menetlustoimingud ei ole edasikaevatavad. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega kohtu poolt kostja menetlustoimingu taotluse kirjaliku määrusega lahendamise ja kostjale kaebeõiguse võimaldamise kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pöördus kostja 14.08.2014 e-kirjaga kohtu poole küsimusega, millal kohus lahendab kostja poolt 23.10.2013 esitatud kaja. TsMS § 417 lg 1 järgi peab kohus kaja lahendama määrusega. Kohus teatas 08.09.2014 e-kirjas, et ei lahenda kaja. Seega on kohtu 08.09.2014 e-kiri käsitletav määrusena ja kostjal oli alus esitada 23.09.2014 määruskaebus. Kui kostja 14.08.2014 e-kiri lugeda taotluseks ning leida, et see ei olnud ettenähtud vormis, siis oleks kohus saanud anda kostjale tähtaja nõuetele vastava taotluse esitamiseks. Taotluse vormis eksimine ei mõjuta seda, kas kohtu vastus, millega kohus küsimuse lahendab, on määrus või mitte; 2) tuleneb kostja 23.10.2013 menetlusdokumendi sisust üheselt, et tegemist on kajaga. Dokument sisaldab mõlemat TsMS §-s 416 sätestatud kaja kohustuslikku elementi – viidet vaidlustatavale kohtulahendile ja avaldust, et soovitakse esitada kaja. Kui avaldus ei olnud selge, oleks kohus saanud anda kostjale tähtaja avalduse täpsustamiseks (TsMS § 3401 lg 1); 3) ei ole kostja kaja ega määruskaebuse esitamise õigust minetanud. Kuivõrd kostja 23.10.2013 menetlusdokumenti saab pidada kajaks, on kaja esitatud tähtaegselt. Ebaõige on kohtu viide, et kostjal oli kohtu 25.10.2013 kirja järgselt veel võimalik kaja esitada. Kostja sai 23.09.2013 kohtuotsuse kätte 23.09.2013. Seega möödus kaja esitamise tähtaeg 23.10.2013. Vastupidiselt kaevatavas kohtumääruses leitule oli kostja seisukoht 12.05.2014 Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis, et kohus ei ole 23.10.2013 menetlusdokumendis sisalduvat kaja lahendanud, mistõttu ei ole kostja minetanud ka määruskaebuse esitamise õigust; 4) on kostja kaja lahendamata, kuna kohtu 25.10.2013 kiri ei vasta TsMS § 465 nõuetele ja ei ole kohtumäärus. Kohus ei ole kaja menetlenud (sh ei ole küsitud teise poole seisukohta kaja kohta) ning 25.10.2013 kirjas ei ole kaja sisuliselt analüüsinud; 5) esineb antud juhul TsMS § 415 lg 1 p 3 järgne alus menetluse taastamiseks sõltumata sellest, kas kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Riigikohus on rõhutanud, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust omal algatusel. Kui hagi on õiguslikult põhjendamata, siis peab kohus menetluse taastama sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (3-2-1-6-14, p 12; 3-2-1-5-14, p 10; 3-2-1122-13, p 15; 3-2-1-53-13, p 13; 3-2-1-187-12, p 16). Hageja esitas hagi VÕS § 1037 lg-te 1 ja 3 alusel. VÕS § 1037 lg 1 ei ole asjas kohaldatav, kuna esitatud on sisult töölepingust tulenev kahju hüvitamise nõue ning nõue oli osaliselt välistatud ka töölepingu seaduse § 74 lg-st 4 tulenevalt, kuivõrd tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu möödumisel. Seega ei olnud esitatud hagi õiguslikult veenev, mistõttu oleks kohus pidanud jätma tagaseljaotsuse tegemata. Lisaks ei olnud hagi rahuldamine kostja suhtes õiglane. Hagi oli suuresti tõendamata. Samas on nõue äärmiselt suur – 47 281,77 eurot. Suure tõenäosusega toob nimetatud summa kostjalt sissenõudmine kaasa kostja pankrotistumise. Tagaseljaotsuse tegemise ajal oli kostja hagile vastuse esitanud, milles esitas hagile mitmeid vastuväiteid. Kostja eelmise esindaja kohustuste rikkumise tõttu esitati vastus ühepäevase hilinemisega. Kostja valis esindaja heas usus, et esindaja kaitseb tema õigusi. Kostja ei ole õigusalase haridusega ega võimeline hindama, millised tagajärjed võivad kaasneda menetlustoimingute tegemise või tegemata jätmisega. Poolte huvisid kaaludes on ilmne, et kostja jaoks on hagi rahuldamine palju suurema kaaluga kui hageja jaoks see, kui asja tuleks sisuliselt menetleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kostja on 23.10.2013 (I kd, t.l 143-144) esitanud maakohtule menetlusdokumendi, mis on pealkirjastatud „Taotlus menetlusdokumendi tähtaja esitamise muutmiseks.“ Nimetatud dokumendi põhjendustest võib üheselt aru saada, et kostja ei nõustunud 23.09.2013 tagaseljaotsusega ning ta taotles kautsjoni tasumise tähtaja muutmist. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et kostja poolt 23.10.2013 (tähtaegselt) esitatud dokumenti ei saa käsitleda kajana. Kui maakohus leidis, et kaja on puudustega, oleks ta pidanud määrama kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 417 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus kaja määrusega. Maakohtu 25.10.2013 kiri (I kd, t.l 145) ei ole käsitletav kaja lahendamise määrusena, kuna sellega ei ole kaja sisuliselt lahendatud ning kirjas puudub märge edasikaebamise korra ja tähtaja osas. Ülaltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kostja 23.10.2013 menetlusdokument on käsitletav kajana maakohtu 23.09.2013 tagaseljaotsuse peale ning kaja on maakohtu poolt senini lahendamata. Seega ei ole ka 23.09.2013 tagaseljaotsus jõustunud.

põhjendatuse kohta. Arvestades kostja põhistusi hagile vastamise tähtaja ületamise kohta ning tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli mõjuv põhjus tähtaegselt hagile vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et maakohtul oli 06.09.2013 teada kostja seisukohad hagi suhtes ning ka seetõttu puudus maakohtul mõistlik põhjus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega 23.09.2013. Lahendis nr 3-2-1-60-12 on Riigikohus märkinud, et tagaseljaotsuse tegemise eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu tulnuks maakohtul kostja 23.10.2013 kaja alusel menetlus taastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.