Võlaõigus › Võõrandamislepingud

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.11.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis XXXAS (hageja) 05.05.2010 XXX OÜ-ga lepingu nr XXX, mille sisuks oli hageja poolt XXX OÜ-le kaubabetooni müük. Hageja esitas XXX OÜ-le arve betooni eest summas 9600 eurot, millest XXX OÜ-l on tasumata 6240 eurot. 05.05.2010 sõlmisid hageja ja XXX(kostja) käenduslepingu, millega käendaja kohustus hageja ees solidaarselt koos XXX OÜ-ga vastutama müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutuse maksimumsummaks määrati 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt põhivõla tasumist summas 6240 eurot. Müügilepingu p 5.4 kohaselt on pooled kokku leppinud viivises õigeaegselt tasumata summalt 0,1 % päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb XXX OÜ hagejale viiviseid kokku 3 269,76 eurot. Hageja vähendab viiviseid ja nõuab kostjalt viiviseid summas 151,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 6 240 eurot ja viivise 151,16 eurot. Kostja vastus Kostja hagile vastu ei vaielnud ning soovis hagejaga sõlmida kompromissi, mille kohaselt oli valmis tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja XXX OÜ 05.05.2010 sõlminud lepingu nr XXX, mille alusel hageja müüs XXX OÜ-le kaubabetooni ning XXX OÜ kohustus selle eest tasuma. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 05.05.2010 käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja poolt esitatud arvest nr 123088 summas 9600 eurot, on XXX OÜ-l hagejale tasumata 6240 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud ega ka tõendanud, et ta oleks nimetatud võlgnevuse tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 6240 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja viivise nõudele vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 151,16 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6391,16 eurot. Kostja on esitanud kohtule maksegraafiku, mille kohaselt soovib võimalust tasuda võlgnevuse osade kaupa summas 500 eurot kuus. Hageja sellega ei nõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Võlgnevus on tasumata juba pikemat aega, mistõttu oleks kohtuotsuse täitmise pikendamine põhjendatud üksnes mõjuval põhjusel. Kostja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks oleks kohtuotsuse täitmise pikendamine käesoleval juhul õigustatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.