Kohtulahend

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohus 29.11.2013 otsusega rahuldas XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning jättis menetluskulud 53 % ulatuses solidaarselt XXXja XXXkanda ja 47% ulatuses XXXOÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohus 07.01.2014 määrusega

keeldus kostjate apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest. Kohtulahend jõustus 25.01.2014. Hageja esitas 29.01.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub välja mõista XXX ja XXX XXXOÜ kasuks XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX menetluskulud summas 927,50 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna XXXOÜ ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate vastuväited Kostjad ei ole nõus hageja menetluskulude suurusega, sest leiavad, et need on põhjendamatud. Kostjad on seisukohal, et põhjendatud on maksimaalselt 800 eurot, millest 53% jääks kostjate kanda. Kostjad esitasid ka vastuväited konkreetsete toimingute osas, mida kohus käsitleb kohtu põhjendavas osas vastava toimingu juures. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kostjad oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3360 eurot koos käibemaksuga. Hageja, arvestades lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära ja menetluskulude jaotuse proportsiooni, palub lepingulise esindaja kulud välja mõista summas 848 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 105 eurot (tlk 41), kokku 150 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 150 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjatel vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile hüvitada. Lepingulise esindaja tunnihind ilma käibemaksuta on 140 eurot/tund ja koos käibemaksuga 168 eurot/tund, mis on kohtu hinnangul ülemäära kõrge. Riigikohtu viimase aja praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu määrus 3-2-1-115-13 p 25). Arvestades, et tegemist oli tavapärase üürilepingust tuleneva kohtuvaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga.

Esitatud arvetest nähtub, et esindajal on õigusabi osutamiseks kulunud aega kokku 20 tundi. Arvel 475-V/L on märgitud, et nõupidamiseks on kulunud 2 tundi ja hagiavalduse koostamiseks 4,25 tundi, kokku 6,25 tundi. Kostjad on seisukohal, et sellise hagi puhul ei ole nõupidamine sellises mahus vajalik. Hagiavalduses on asjaoludele kulunud üks lehekülg, ülejäänud on õiguslik alus ja muud menetluslikud küsimused, mistõttu ei ole sellises mahus töötundide kulumine mõistlik. Arvestada tuleb asjaoluga, et hageja lepinguline esindaja oli koostanud maksekäsuettepaneku, seega oli enne antud arve koostamist teadlik, mida, mille alusel ja kellelt nõutakse. Kostjate arvates on põhjendatud eelpool nimetatud töö mahuna üksnes kolm töötundi. Kohus nõustub kostjate seisukoha ja põhjendustega, vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 3,25 tunni võrra. Arve 528-V/L kohaselt on esindaja 27.06.2013 koostanud taotluse XXX ärakuulamiseks 0,5 tundi. Kostjad leiavad et see ei ole põhjendatud, sest vastavat taotlust esitatud ei ole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on taotlus esitatud (tlk 60-61) ja kohus peab toimingule kulunud aega põhjendatuks. Arve 621-V/L kohaselt on kostja vastuse analüüsile ja seisukoha koostamisele kulunud 2,75 tundi, kohtumisele XXX0,5 tundi, seisukoha koostamisele 1,25 tundi, seisukoha täiendamisele 1,5 tundi, kokku 6 tundi. Kostjad leiavad, et nad ei vastuta selle eest, et hageja ei esitanud esindajale koheselt õigeid materjale (täiendava 5000 krooni tasumine) mis tingis nõude muutmise, mh uute viiviste arvestuse. Samuti ei vastuta kostjad selle eest, et hageja jättis esitamata tõendid, mis kinnitasid nõude omandamist. Kostjate arvates on põhjendatud 1,5h. Hageja on 21.08.2013 esitanud vastuse kostja vastuväidetele (tlk 78-83), mis sisaldab mh põhinõuete ja viiviste ümberarvestust ja tõendeid nõude loovutamise kohta. Kohus leiab, et arvel 621-V/L märgitud toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostjate poolt viidatud põhinõude, viivise ja nõude alusega seotud hagiavalduse muudatused ja täpsustused on tingitud hagejast, mistõttu ei ole sellega seotud kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kohus vähendab nimetatud arvel kirjeldatud toimingutele kulunud aega 3 tunni võrra. Arvel 759-V kohaselt on esindaja teinud järgmisi menetlustoiminguid: stenogrammide koostamine 2,5 tundi, kompromissettepanekule vastuse koostamine 2,5 tundi, istungiks ettevalmistamine 0,5 tundi ja kohtuistung 1,75 tundi, kokku 7,25 tundi. Kostjad esitasid vastuväite, et stenogrammide koostamine 2,5 tundi ei ole millegagi põhjendatud, see oli hageja vaba valik ning selline ajakulu ei ole mõistlik, kompromissettepanekule vastamine 2,5 h ei ole millegagi põhjendatud, sest vastus ei sisalda midagi uut ning kompromissina oleks piisanud summadest ja kohtuistungi pikkus venis 1,75 h pikkuseks kuna hageja ei suutnud esitada selget nõuet, nii üüri kui kõrvalkulude osas. Eeltoodu tõendab, et hageja varasem töö oli ebakvaliteetne, mistõttu ei ole vaja sellise töö eest nii palju ja sellises mahus maksta. Asja materjalidest nähtuvalt, on hageja stenogrammidega tõendanud oma seisukohti, mistõttu on see kulu liik põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks stenogrammide koostamisele kulunud aega 2,5 tundi. 03.09.2013 menetlusdokumendis on kirja pandud ainult telefonivestlused ja märgitud, millist asjaolu nendega tõendada soovitakse, mistõttu kohtu hinnangul on selleks piisav aeg 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks täies ulatuses kompromissettepanekuga seotud aega, kuna hageja seisukohad on juba kajastatud eelnevates menetlusdokumentides. Kohtu hinnangul on 03.10.2013 toimingu põhjendatud ajakulu 1 tund. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis kella 14.00 kuni 15.45, mistõttu on 1,75 tunnine ajakulu põhjendatud, samuti on põhjendatud istungi ettevalmistamisele kulunud aeg 0,5 tundi. Seega vähendab kohus toimingutele kulunud aega 3 (7,25-1-1-1,75-0,5) tunni võrra. Kokku vähendab kohus õigusabitoimingutele kulunud aega 9,25 tundi (3,25+3+3). Arvestades tunnitasu 120 eurot/tund koos käibemaksuga, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 1290 eurot (120 eurot * 10,75 tundi). Käesoleval juhul on hagihind 1435,51 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja tasu 1 600 eurot. Seega on esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Vastavalt Harju Maakohtu 29.11.2013 otsusele jäi 53% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda, mis on 763,20 eurot [(150+1290)*53%]. Hageja taotleb hüvitatavate menetluskulude kandmist XXXarvelduskontole. Kohus on seiskohal, et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 muu isiku poolt kantud menetluskulud hüvitatakse menetlusosalisele, kelleks on XXXOÜ. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.