lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-55236/27

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-55236/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsÜS § 147 lg 3Aegumistähtaja algus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-55236/24Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.11.20132-12-55236/31Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.02.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mysterium OÜ12312762(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-55236

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Toomsalu, Reet Allikvere

Kohtuasi

Mysterium OÜ hagi M M ja K M vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

1435,51 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M M ja K M apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

Imbi

Sidok-

Hageja Mysterium OÜ (registrikood 12312762, nende asukoht Tartu mnt 18-51, Tallinn), lepinguline esindaja adv Anne Värvimann Kostja M M (end K, IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx) Kostja K M (end J, IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Erki Casar

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda M M ja K M apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Mysterium OÜ esitas hagi Harju Maakohtusse M K (nüüd M) ja K J (nüüd M) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mideralius Invest OÜ sõlmis 10.07.2008 kostjatega üürilepingu, mille alusel andis kostjatele solidaarse vastutuse alusel üürile korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxx . Üüritasuks oli 6400 krooni/ 409 eurot kuus, mida üürileandja alandas alates 2009. aasta jaanuarist 5500 kroonile/ 351,51 eurot kuus. Lepingu sõlmimisel tasusid kostjad üürileandjale kahe kuu üüri summa deposiidina ette 12 800 krooni/ 818,07 eurot. Alates 08.09.2008 tekkisid kostjatel makseraskused üüri ja kommunaalmaksete tasumisel. Novembris ja detsembris 2008 kostjad üüri ega kommunaalkulusid ei tasunud, mistõttu tasaarvestas üürileandja kahe kuu üüri summa kostjate poolt ette makstud deposiidiga. 22.12.2008 kandsid kostjad üürileandjale kommunaalkulude võlgnevuse osaliseks katteks 5000 krooni. 01.02.2009 kolisid kostjad ilma ette teatamata üürikorterist välja.
3.17.01.2009 ülekandega likvideerisid kostjad hageja ees oma varasemad võlgnevused ning kostjatel jäi seega 17.01.2009 seisuga üürileandja ees 220,31 krooni/ 14,07 eurot ettemaksu. Samas jäid kostjad üürileandjale võlgu jaanuari kuu kommunaalkulude eest 190,62 eurot, veebruari kuu üüri ning veebruari halduskulu ja elektrikulu eest 535,11 eurot, millest viimane oli tingitud asjaolust, et kostjad unustasid lahkudes sisse korteri esiku elektrilise põrandakütte. Nimetatud summast lahutas hageja maha 17.01.2009 teostatud ülekandest jäänud ettemaksu summas 14,07 eurot, mille tulemusel jääb hageja põhinõudeks kostjate 2009 aasta jaanuari ja veebruari võlgnevustest tulenevalt 711,66 eurot.
4.01.04.2010 nõude loovutamise lepinguga loovutas üürileandja Mideralius Invest OÜ kostjatega sõlmitud üürilepingust tuleneva nõude 16 135 krooni P Ale ja 10.07.2012 nõude loovutamise lepinguga P A loovutas üürilepingust tuleneva nõude 1031,21 eurot hagejale. Nõude loovutamise lepingute p 5.2 järgi lähevad koos nõudega omandajale üle kõik nõudest tulenevad kõrvalnõuded, sealhulgas õigused viivistele ja võimalikele leppetrahvidele.
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole lisanud tõendeid, mis tõendaks, et üürilepingu alusel tekkinud nõue on loovutatud hagejale. Kostjad palusid kõrvalnõuete osas kohaldada aegumist. Tegemist ei ole kokkulepitud tasuga TsÜS § 147 lg 3 mõistes, mistõttu kohaldub antud nõuetele üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Kõrvalnõuete suurus ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Kostjatele ei ole edastatud hagi

aluseks olevaid kõrvalkulude arveid kuni hagimaterjalide saamiseni. Kostjad ei ole saanud ka varasemaid kõrvalkulude arveid. Varasemate kuude eest tasuti üürileandja esindaja suuliselt edastatud info alusel. Üürileandja ja kostjate vahel puudus kokkulepe, et kostjad kohustuvad tasuma remondifondi ja majahoidja töö eest ning arves toodud muud kulude eest ning teenuse eest "vastavalt halduslepingule".

6.Harju Maakohus rahuldas 29.11.2013 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise 717,75 eurot ja viivise põhivõlalt alates 27.12.2012 VÕS § 113 lg 1 kohaselt 561,51 eurot. Kohus tugines VÕS §-le 271, § 76 lg-le 1, § 311 lg-le 1 ja 2, § 312 lg-le 1, §-le 287, § 296 lg-le 3, § 101 lg-le 1, § 108 lg-le 1.
7.Kohus leidis, et on tõendatud, et hageja on omandanud üürileandja nõude koos kõrvalnõuetega kostjate vastu. Kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et teavitasid üürileandjat üürilepingu lõpetamisest 2008.a detsembris. Tähtsust ei omanud asjaolu, et kostjad kolisid üüritud korterist välja enne üürilepingu lõppemist. Lepingust tulenevalt olid kostjad kohustatud igakuiselt tasuma üürileandjale üüri ja kommunaalkulusid, mis sisaldas kütte, vee, elektri, telefoni, interneti, kindlustuse jne ehk kuluarvetes näidatu. Arvete kohaselt kuuluvad nimetatud kulude hulka ka remondifond, majahoidja teenus jms. Üüri olid kostjad kohustatud tasuma jooksva kuu eest ette ning kommunaal-, sh halduskulusid, järgneval kuul eelneva kuu kulude eest.
8.Hageja põhinõude arvutuse järgi likvideerisid kostjad 17.01.2009 ülekandega hageja ees oma varasemad võlgnevused ning kostjatel jäi seega 17.01.2009 seisuga üürileandja ees 220,31 krooni/ 14,07 eurot ettemaksu. Võlgnevus koosneb jaanuari kuu kommunaalkuludest 190,62 eurot, veebruari kuu üürist ning veebruari kuu halduskulust ja elektrikulust 535,11 eurot. Nimetatud summast lahutas hageja maha 17.01.2009 teostatud ülekandest jäänud ettemaksu summas 14,07 eurot.
9.Hageja nõue veebruarikuu üüri 351,51 euro osas oli põhjendatud ja tõendatud. Kostjate poolt tarbitud 2009 jaanuari kommunaalkulude suurus 1972,75 krooni/126,08 eurot on tõendatud KÜ Luige Männi halduskulude arvega nr 0901-150031. Arvest arvestas hageja maha ettemaksu 14,07 eurot, seega on võlgnevus 112,01 eurot. 2009 veebruari kommunaalkulude suurus 1998,05 krooni/ 127,70 eurot on tõendatud KÜ Luige Männi halduskulude arvega nr 0902-150031 04.03.2009. Hageja vähendas kohtuistungil veebruarikuu halduskulu nõuet külma vee arvel 19,17 euro võrra ja sooja vee kulu arvel 10,54 euro võrra, seega jäi halduskulu nõudeks veebruari kuu eest 97,99 eurot. Kohus leidis, et nõue tarbitud elektri eest tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
10.27.12.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse kostjate apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-12-55236. Kostjad leidsid, et 2009. jaanuari kuu kommunaalkulude 112,01 euro ja 2009. veebruari kuu kommunaalkulude 97,99 euro osas ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud Tõendamiskohustus oli hagejal, kes nõudis kommunaalkulude tasumist. Kostjad ei nõustu arvestatud viivise ja menetluskulude jaotusega. Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1435,51 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise

nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud.

13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
14.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval