Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
26. veebruar 2014 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-11-38456
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX(X) vastu võla väljamõistmiseks 3868,45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Kalme
3868,45 eurot (kolm tuhat kaheksasada
kuuskümmend kaheksa eurot ja nelikümmend viis senti) ning viivis 26.02.2014 seisuga 952,99 eurot (üheksasada viiskümmend kaks eurot ja üheksakümmend üheksa senti) XXXOÜ kasuks.
mõista
XXX
kasuks
viivis
põhivõla
tasumata
osalt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2014 kuni põhivõla tasumiseni.
06.02.2014 esitatud vastuväidetes märkis kostja, et seinapannoole on tekkinud hiljuti praod. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle: • töövõtja (XXXOÜ) ja kostja sõlmisid 07.10.2010 töövõtulepingu, millega töövõtja kohustus paigaldama kostja elamusse Tallinnas aadressil XXXArmourcout Sculptural seinapaneeli; • kostja kohustus töövõtjale töö eest tasuma 6744,47 eurot, millest on tasunud 2876,02 eurot; • töövõtja on töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtja poolt paigaldatud seinapaneel vastab kvaliteedi osas töövõtulepingu tingimustele. Kostja on heitnud töövõtjale ette, et paigaldatud seinapaneelid ei moodusta ühtset tervikut, vaid joonistuvad seinal välja eraldi elementidena ning näha on paneelide vertikaalvuugid. Samuti ei ole seinapind poleeritud ühtlaseks, st seinal esinevad vaheldumisi läikivad ja matid kohad. Hageja leiab, et töö on tehtud kvaliteetselt. Vaidlust ei ole, et seinapaneel pidi kvaliteedi osas vastama lepingu sõlmimisel töövõtja poolt kostjale esitletud näidisseina kvaliteedile. Pooled on esitanud vaidlusaluse seinapaneeli kvaliteedi tõendamiseks mitmeid eriteadmistega isikute arvamusi. Hageja on esitanud eriteadmistega isiku arvamusena dekoratiivviimistluse spetsialisti XXX14.02.2011 hinnangu, mille kohaselt vastab töövõtja poolt paigaldatud seinapaneel näidisseinale ja seinapaneel on paigaldatud kvaliteetselt (I kd lk 21-24). Hageja on esitanud ka XXX elamu sisearhitekti XXX arvamuse, mille kohaselt on teostatud töö samaväärne näidistööga. Esteetilises plaanis on töö sisearhitekti poolt heakskiidetud (I kd lk 158). Kostja on esitanud eriteadmistega isiku arvamusena OÜ XXX 07.03.2011 arvamuse, mille kohaselt paistavad üldisest pealispinnast välja paneelide vertikaalvuukide viimistletud alad. Lisaks on arvamuses märgitud, et valguse „helk“ pannoo pinnal avastab kohti (laike), kus lainelisel pinnal heledus ja tumedus kohati vahelduvad (I kd lk 88-93). 11.06.2012 määrusega määras kohus ekspertiisi ja nimetas ekspertiisi läbiviijaks riiklikult tunnustatud ekspert XXX. Ekspert XXX 11.07.2012 hinnangu kohaselt on seinapannoo kvaliteet sama hea kui näidispannoo ja mõnes osas, eriti reljeefse pinna sileduse osas, isegi parem. Ekspertarvamuse kohaselt on pannoo paigaldatud vastavalt Armourcoat Sculptural toote andmelehel antud juhistele, samuti vastab seinapannoo paigaldus ja viimistluse kvaliteet RYL-is esitatud nõuetele (II kd lk 22-41). Töövõtja ja kostja kokkuleppe kohaselt pidi seinapannoo kvaliteet vastama näidisseina kvaliteedile. See, et vaidlusaluse seinapannoo kvaliteet on samaväärne näidisseina kvaliteediga, tuleneb kohtu hinnangul nii eriteadmistega isikute XXX ja XXX arvamustest kui ka ekspert XXX hinnangust. OÜ XXX arvamusest ja ekspert XXX arvamusest selgub ka, et mõnedes kohtades on paneelide vuugid tajutavad ning nähtavad on pinnaviimistluse (läike) kohatised erinevused. Samas on ekspert XXX arvamuse kohaselt paneelide vuugid tajutavad
ka näidispannool, samuti on ka näidispannool näha pinna läike erinevusi. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et töövõtja poolt paigaldatud seinapannoo on tehtud vähemalt sama hea kvaliteediga, kui on tehtud näidissein. Sellest tulenevalt ei saa ka kohatist vuukide tajutavust ja pinna läike erinevust pidada lepingu rikkumiseks. Kostja on väitnud, et seinapannoo aluspind ei vastanud tootelehes näidatud juhistele. Kohus kostjaga ei nõustu. Antud juhul on seinapannoo paigaldatud FIBO plokkidest seinale. Armourcoat Sculptural tootelehe PDS22 punkti 5 kohaselt on paneelide korralikuks paigaldamiseks vajalik aluspind, millesse saab paneelid kruvidega või vahetult kinnitada ning mis on oma olemuselt stabiilne (II kd lk 51). Kohus leiab, et FIBO plokkidest tehtud sein vastab nendele tingimustele. Kostja on seisukohal, et seinapannoo on seina paigaldatud ebaõigel viisil. Nimelt kandis töövõtja kõigepealt liimi pannoo plaatidele ja seejärel kinnitas plaadid seina. Tegelikult oleks pidanud kandma liimi alusseinale ja seejärel kinnitama plaadi seinale. Kohus ei nõustu ka selle väitega. Seinapannoo tootja antud kinnituse kohaselt võib liimi paigaldada nii paneeli pinnale kui seinale või mõlemale. Sellel ei ole mingit vahet (II kd lk 146-147). Seega on ebaõige kostja väide, et seinapannoo on seina paigaldatud ebaõigel viisil. Lisaks on kostja väitnud, et ekspert ei ole analüüsinud, milliste kruvidega on seinapannoo seina külge kinnitatud, kuna FIBO plokkide tootelehe kohaselt peab kinnituskruvi olema vähemalt 8 mm läbimõõduga. Kohus märgib, et sellist küsimust ei ole eksperdilt küsitud. Lisaks ei ole kostja oma seisukohtades esitanud selgesõnalist vastuväidet, et kruvide läbimõõt ei vasta nõuetele. Samuti ei ole kostja selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Seega on paljasõnaline kostja viide sellele, et kruvid ei pruugi nõuetele vastata. Kostja on samuti leidnud, et töövõtja on jätnud esitamata kostjale dokumendid teostusjoonised, vastavusdeklaratsioonid või vastavussertifikaadid ning hooldusjuhendid. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et vaidlusaluse seinapannoo juurde kuuluvad dokumendid, mida töövõtja oleks pidanud kostjale üle andma. Ehitusseaduse § 31 lg 2 sätestab küll ehitamise tehniliste dokumentide loetelu, kuid seinapannoo paigaldamist ei saa ehitusseaduse § 2 lg 6 mõttes pidada ehitamiseks. Aga isegi juhul, kui tootja poolt on lõppkasutaja jaoks ettenähtud dokumendid, siis töövõtja poolt nende kostjale üleandmata jätmine ei takista töö vastuvõtmist. Riigikohus on 28.10.2008.a otsuses nr 3-2-1-80-08 märkinud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Eeltoodust tuleneb, et töövõtja poolt paigaldatud seinapannool ei ole puudusi, mis takistasid selle vastuvõtmist. Töövõtja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 03.02.2011. Kuna kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest, siis tuleb töö lugeda kostja poolt 03.02.2011 VÕS § 638 alusel vastuvõetuks. 06.02.2014 esitas kostja esmakordse väite, et seinapannoole on tekkinud hiljuti praod. Selle tõendamiseks on kostja esitanud eriteadmistega isiku arvamusena AS XXX 06.02.2014 arvamuse (III kd lk 17-22). Hageja on palunud selle vastuvõtmisest keelduda, kuna see on esitatud hilinenult. Kohus selgitab, et 16.01.2014 määrusega andis maakohus pooltele aja avalduste ja tõendite esitamiseks 6. veebruarini 2014. Seega on eelmärgitud tõend esitatud tähtaegselt ja kohus ei saa selle menetlemisest keelduda.
VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Vastavalt VÕS § 640 lg 2, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Kuna kohus leidis, et tööd tuleb 03.02.2011 lugeda kostja poolt vastuvõetuks, siis ilmnesid praod seinapannoos pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut kostjale. Vaidlust ei ole, et 03.02.2011 pragusid seinapannool ei olnud. Pragusid ei ole hilisemalt tuvastanud ka ekspert ja eriteadmistega isikud (v.a AS XXX 06.02.2014). Kohus leiab, et alust töö eest tasumisest keeldumiseks ei anna ka see, et mitu aastat hiljem on tekkinud seinapannoole praod. AS XXX hinnangu kohaselt on pragude võimalikud tekkepõhjused järgmised: ebaõige aluspind; kleepsegu ebaõige paigaldamine; vuukide täitmatajätmine; Sculptural paneelide ja aluskonstruktsiooni erinev mahukahanemine temperatuuri ja niiskuse mõjul; hiljuti ehitatud hoone puhul jätkuv aluspinnase ja konstruktsioonide stabiliseeruvad liikumised. Kohtu hinnangul ei ole AS XXX arvamus veenev. Kuna arvamuses on välja toodud palju erinevaid pragude võimalikke tekkepõhjuseid, siis näitab see kohtu hinnangul seda, et arvamuse koostaja tegelikult ei tea, mis praod põhjustas. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et seinapannoo aluspind ei ole ebaõige ning kleepsegu ei ole valesti paigaldatud. Lisaks ei ole kohtu poolt määratud ekspert tuvastanud vigasid seoses vuukide täitmisega. Viide, et toimunud on paneelide ja aluskonstruktsiooni erinev mahukahanemine, on oletuslik. Samuti on oletuslik väide, et selle tagajärjel on toimunud pragude tekkimine. Hoone aluspinnase ja konstruktsioonide stabiliseeriv liikumine ei ole aga tegur, mille eest töövõtja vastutaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole AS XXX arvamusega tõendatud, et praod tekkisid töövõtja mittenõuetekohase töö tõttu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostjal puuduvad alused töö eest tasumisest keeldumiseks, siis tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3868,45 eurot (6744,47 2876,02). Kuna kostja on viivitanud töö eest tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab seaduses sätestatud viivist alates 21.02.2011. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina
põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku 21.02.2011 26.02.2014 eest summas 952,99 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.