lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-58363/12

Võlaõigus › Väärtpaberid

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 25.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-11-58363/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Väärtpaberid
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-58363

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Roomet Sõnna

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

25.veebruaril 2014 Võru kohtumaja

Tsiviilasi

P. K.

hagi OÜ Ketal Võru vastu osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks

Hagi hind

1595 eurot

Pooled ja nende esindajad

hageja P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja adv. Grete Lind); kostja OÜ Ketal Võru (registrikood xxxxxxxx, asukoht Männi 16 Parksepa alevik Võru vald Võru maakond, esindaja v.adv. Siiri Malmberg)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.jaanuaril 2014.a.

2-11-58363

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel P. K. hagis OÜ Ketal Võru vastu 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks. Jätta rahuldamata P. K. hagi OÜ Ketal Võru vastu 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud hageja P. K. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kuulus P. K. neli AS Kagu-Eesti Turvas (KET) aktsiat, igaüks nimiväärtusega 3500 krooni (223,69 eurot). OÜ Ketal Võru ainuosanik Olvar Peedosaar võttis 20.06.2002.a. vastu ainuosaniku otsuse osakapitali suurendamiseks 891 500 kroonini (56 977,23 eurot). Nimetatud otsuse kohaselt soovis kostja suurendada osakapitali KET väikeaktsionäridele, sh hagejale (otsuse p 2.40.), Lea Simmul’ile (otsuse p 2.12.) ja Sulev Kurm’ile (otsuse p 2.43.) kuuluvate KET aktsiate arvel selliselt, et väikeaktsionärid annavad oma aktsiad mitterahalise sissemaksena üle kostjale ja saavad vastu kostja osa. Vastavalt otsuse p 4 tuli uute osade eest tasuda hiljemalt 25.06.2002.a. Otsuse alusel sõlmisid kostja ja hageja 20.06.2002.a. Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ning OÜ Ketal osaku eest tasumise tõendi, millega hageja kohustus kostjale üle andma neli talle kuuluvat KET aktsiat ning kostja kohustus hagejale andma samas väärtuses kostja osa. Aktsiad on kostja nimele kantud. Kostja juhatus esitas 02.10.2002.a. äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks, mh Lea Simmul’ile ja Sulev Kurm’ile kuuluva aktsia arvelt. Äriregister kannet ei teinud, sest aktsiate üleandmisega seoses tekkis vaidlusi. Arvestades, et 2006.a. tuvastati kohtulahendiga, et Sulev Kurm ei ole kostjale osakapitali suurendamiseks aktsiaid üle andnud, siis võttis kostja 22.08.2007.a. vastu uue ainuosaniku otsuse, mis esitati 02.10.2007.a. äriregistrile. Nimetatud otsuse järgi on välja jäetud Sulev Kurm’i sissemakse, mistõttu soovitakse osakapitali suurendada kuni 874 000 kroonini (55 858,78 eurot). Äriregistris on menetlus osakapitali tõstmiseks seoses vaidlustega aktsiate omandiõiguste üle peatatud. Sarnaselt Sulev Kurm’iga ei ole Lea Simmul kostjale KET aktsiat osakapitali suurendamiseks üle andnud, kuigi kostja soovib siiani 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste järgi osakapitali suurendada Lea Simmul’ile kuuluva aktsia arvelt. Arvestades, et Lea Simmul ei ole kunagi kostjale KET aktsiat osakapitali suurendamiseks üle andnud ning ei kavatse seda kunagi üle anda, kuid kostja otsuse järgi soovitakse siiani kostja osakapitali tõsta Lea Simmul’i KET aktsia arvelt, siis on äriregistrile esitatud avaldus osakapitali suurendamiseks ebaõige. Kostja ei ole hagejale tänaseni väljastanud kostja vastavat osa, kuigi hageja on kostjale aktsiad üle andnud. Kuivõrd kõik 20.06.2002.a. otsuses fikseeritud isikud ei ole osasid märkinud ja osakapitali suurendamise otsust ei ole muudetud, siis ei ole võimalik uusi osasid väljastada ja osakapitali suurendamist ei toimu. Kui osanik jätab osa eest tasumata ettenähtud tähtajal ja korras, siis ei ole algselt vastu võetud kapitali suurendamise otsus kooskõlas faktilise olukorraga, sest osade suurused ja jaotus osanike vahel muutub või jääb kapital suurendamata kavandatud ulatuseni. Sellisel juhul tuleb osakapitali suurendamise otsust vastavalt muuta. Kui osanikud muudavad esialgset otsust, kuna mõni osanik ei tasu täiendava osaluse eest ning võtavad vastu uue otsuse, millega osakapitali suurendatakse esialgsega võrreldes väiksemas ulatuses, siis on osanike poolt eelmise otsuse kohaselt tasutud sissemaksed käsitletavad osakapitali sissemaksetena ja ühingul ei teki sissemaksete tagastamise kohustust. Käesoleval juhul on äriregistrile esitatud otsuses fikseeritud, et osakapitali suurendatakse mh Lea Simmul’i aktsia arvelt, kes ei ole kostjale mitterahalist sissemakset teinud. Seega ei ole võimalik kostja osakapitali äriregistris oleva 22.08.2007.a. otsuse ja avalduse alusel suurendada. Samuti ei ole vastu võetud uut otsust osakapitali suurendamiseks. Tulenevalt eeltoodust, on osakapitali suurendamine 22.08.2007.a. otsuses märgitud tingimustel võimatu. Äriseadustikus on reguleeritud märkimisega seonduv ainult aktsiaseltsi kohta, kuid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 on märkimist puudutavad sätted kohaldatavad antud kaasuses. Vastavalt äriseadustikule on märkimine ebaõnnestunud, kui osakapitali suurendamise otsuses fikseeritud tähtaja jooksul ei märgita kõiki uusi osasid. Kostja 20.06.2002.a. otsuses on märkimise tähtajaks märgitud 25.06.2002.a. Vastavalt otsusele pidi märgitama osasid 47, kuid Sulev Kurm ja Lea Simmul osasid otsuses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (6)

fikseeritud tähtaja jooksul ei märkinud, siis ei ole otsuses fikseeritud tähtaja jooksul märgitud kõiki uusi osasid. Seega tuleb märkimine vastavalt 20.06.2002.a. otsusele lugeda ebaõnnestunuks. Kuna märkimine vastavalt 20.06.2002.a. otsusele ebaõnnestus ja osakapitali suurendamist ei toimunud, siis kuulub märkijate poolt tasutu tagastamisele. Kuivõrd hageja on tasunud KET aktsiatega ja märkijate poolt tasutu kuulub tagastamisele, siis kuuluvad KET aktsiad hagejale tagastamisele. Vastavalt äriseadustikule oleks kostja osanike koosolek saanud juhatusele anda õiguse märkimise tähtaja pikendamiseks või märkimata osade tühistamiseks, kuid kostja seda teinud ei ole. Märkimata osade tühistamise otsusena või tähtaja pikendamise otsusena ei saa käsitleda kostja 22.08.2007.a. otsust, sest vastav otsus tuleb seadusest lähtudes teha 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Tulenevalt 20.06.2002.a. otsusest oli märkimisaja lõpp 25.06.2002.a., mistõttu oleks märkimata osade tühistamise otsus või tähtaja pikendamise otsus pidanud olema vastu võetud hiljemalt 10.07.2002.a. Juhul, kui käsitleda kostja 22.08.2007.a. otsust märkimata osade tühistamise otsusena või tähtaja pikendamise otsusena, siis ei ole nimetatud otsus tehtud tähtaegselt, mistõttu ei ole kehtiv. Kuivõrd 20.06.2002.a. otsuses fikseeritud kõiki osasid ei ole tähtaegselt märgitud, siis on märkimine ebaõnnestunud. Kandeavaldus on tahteavaldus, mille aegumistähtaeg on ÄS § 196 lg 3 järgi kuus kuud. TsÜS § 160 lg 4 kohaselt kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti. Ringkonnakohtu 19.05.2008.a. otsusega tühistati kohtunikuabi 09.10.2007 määrus ja saadeti uuesti kohtunikuabile otsustamiseks Nimetatud asjas ei ole siiani otsust tehtud. Seega taastus kandeavalduse aegumine 19.05.2008.a. ning kandeavaldus kui tahteavaldus aegus 19.11.2011.a. Arvestades, et kandeavaldus on aegunud, siis ei ole võimalik kostja 02.10.2007.a. kandeavalduse alusel osakapitali tõsta. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes ÄS § 347 lg 1-3, TsÜS § 4 palub hageja tuvastada OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatus ning lugeda 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurendamine kehtetuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja on esitanud 2007.a. hagi Tartu Maakohtusse kostja vastu endale kuulunud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate tagasisaamise eesmärgil. Nimetatud tsiviilasjas on hageja soovinud aktsiaid tagasi mh seetõttu, et kostja osakapitali suurendamine 20.06.2002 ja 22.08.2007 ainuosaniku otsuse alusel on võimatu, osade märkimine on ebaõnnestunud, samuti et osakapitali suurendamise avaldus on aegunud. TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole vajalik, et varasemas menetluses oleks haginõue identne käesoleva asja nõudega. Piisab sellest, et kohtu menetluses oleks samade poolte vahel vaidlus tulenevalt samadest asjaoludest ja sama õigusliku probleemi üle. Seaduses sätestatud korras kohtusse pöördumine tähendab ka oma õiguste kaitsmist kohases menetluses. TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Asjas puudub vaidlus, et kostja on esitanud 02.10.2002 äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks ja et äriregister ei ole asjas lahendit teinud. Vastavalt ÄS § 196 lg 4 loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Asjaolu, kas osakapitali suurendamise eeldused on täidetud ja kas avalduses toodud andmete järgi on võimalik kande tegemine äriregistrisse, tuvastatakse äriregistrimenetluses ja äriregistrimenetlust kontrollivas kohtumenetluses (määruskaebuse vormis), kui kohtumenetluse alustamise eeldused on täidetud (TsMS § 599). Hageja soovib lahendada sisuliselt äriregistri pädevusse kuuluva küsimuse, s.t kostja poolt esitatud kandeavalduse lahendamist, hagimenetluses. Kohtul

3 (6)

puudub pädevus hagiavalduses esitatud nõuet lahendada hagimenetluses, kuna antud juhul kuulub hageja poolt soovitavate asjaolude tuvastamine äriregistri pädevusse, kes ei ole nimetatud küsimuses veel seisukohta võtnud, s.t lõplikku kandemäärust teinud.

KOHTU POOLT

PÕHJENDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

TEHTUD

JÄRELDUSED,

Kohus leiab, et menetlus P. K. hagis OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks tuleb lõpetada ning hagi OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. Kohtumenetluses on olnud P. K. hagi OÜ Ketal Võru vastu aktsiate väljamõistmiseks (tagastamiseks) ja Eesti Väärtpaberite Keskregistri kande muutmiseks nõusoleku andmiseks (tsiviilasi nr 2-07-40386). Selles tsiviilasjas on hageja soovinud aktsiaid tagasi mh seetõttu, et kostja osakapitali suurendamine 20.06.2002 ja 22.08.2007 ainuosaniku otsuse alusel on võimatu, osade märkimine on ebaõnnestunud. Käesolevas asjas taotleb hageja OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selle tsiviilasja lahendamisel 5.detsembri 2012.a. otsuses nr 3-2-1-142-12 p 22, 25-26 asunud seisukohale, et „Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ainuosanik otsustas 20.juunil 2002 suurendada kostja osakapitali 661 500 krooni võrra (891 500 kroonini) 47 uue osaniku (sh hagejate) kasuks ning et osade eest pidid osanikud tasuma KET-i aktsiatega kuni 25. juunini 2002. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kõik hagejad on sõlminud kostjaga 20. juunil 2002 endale kuulunud KET-i aktsiate kostjale mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingud, kuid seda ei ole teinud S. Kurm ja L. Simmul, kes pidid 20.juuni 2002.a. otsuse järgi samuti KET-i aktsiatega kostja osakapitali suurendamises osalema. Seega otsuses ettenähtud tingimustel ja ettenähtud ajaks kõiki osasid ei märgitud ja osakapitali ei ole suurendatud ... Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kõiki osasid 2002.a. osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud ajaks ei märgitud. Märkimisaega ei ole ka ÄS § 347 lg 3 kohaselt pikendatud. 22.augustil 2007 muutis kostja ainuosanik 20.juuni 2002.a. otsust, tühistas osakapitali suurendamise S. Kurmi kasuks (varasema otsuse p 2.43) ja otsustas suurendada kostja osakapitali 644 000 krooni võrra (874 000 kroonini) 46 uue osaniku (sh hagejate) kasuks. Isegi kui seda lugeda ÄS § 347 lg 3 mõttes märkimata jäänud osa tühistamiseks, ei oleks seda tehtud viidatud sättes ettenähtud aja jooksul. Lisaks ei ole tühistatud L. Simmuli samuti märkimata jäänud osa ega vähendatud selle võrra taotletavat osakapitali suurust. Isegi kui 22.augusti 2007.a. otsus lugeda uueks osakapitali suurendamise otsuseks, ei olnud kostjal ühepoolselt õigust arvata 2002.a. otsuse alusel tehtud ja (alusetult) tagastamata sissemakseid uue otsuse järgi tehtud sissemakseteks. Selleks pidanuks toimuma uus osade märkimine ja osade eest tasumine. Tähtsust ei ole asjaolul, et registripidaja ei ole osakapitali suurendamise kandmist äriregistrisse seni lahendanud. Registripidaja ei saa kanda sisse osakapitali suurendamist, mille tingimused ei ole täidetud, st kui osad on jäänud kogu kapitali suurendamise ulatuses märkimata. Menetluste vastastikuse sõltuvuse korral tuleb esmalt lahendada hagimenetluses lahendatav küsimus, millest sõltub ka registrikande tegemine (tl 134-136).“ Samas vaidluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu 31.oktoobri 2013.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-07-40386 p 16 kohaselt (tl 154) on tuvastatud, et „ kuna kostja

4 (6)

ainuosaniku 20.06.2002.a. otsus jäi täitmata, ei ole selle alusel osakapitali suurendamine enam võimalik ning see ei ole muudetav ka kostja ainuosaniku hilisema, s.o. 22.08.2007.a. otsusega.“ Viimatinimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.jaanuari 2014.a. määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata mh. juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 17.jaanuari 2011.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10 jäänud Riigikohtu 28.novembri 2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05 väljendatud seisukoha juurde, et mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Asja materjalidest nähtuvalt on ka käesolevas asjas hageja poolt esitatud tuvastushagi esitamisel hageja huvi AS KET aktsiate tagastamise nõude rahuldamine nagu tsiviilasjas nr 2-07-40386. Riigikohus on 17.detsembri 2012.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12 leidnud, et „kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel.“ Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi kostja 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks, milles on samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle toimunud vaidluses jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 31.oktoobri 2013.a. otsus tsiviilasjas nr 2-07-40386 ja Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 5.detsembri 2012.a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-142-12. Seega tuleb selles nõudes hagi menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata. Hageja on esitanud ka nõude OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurendamise kehtetuks lugemiseks. ÄS § 196 lg 4 kohaselt osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2008.a. otsusega tühistati kohtunikuabi 09.10.2007.a. määrus ja saadeti asi uuesti kohtunikuabile otsustamiseks ja nimetatud asjas on menetlus peatatud ning registripidaja ei ole siiani otsust tehtud. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Võru Ketal esitanud 02.10.2002 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse muudatuse tegemiseks osaühingu osakapitali suuruses (tl 28). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et registripidaja ei ole ka selle avalduse alusel registrikannet teinud. Neil asjaoludel kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurendamise toimumine, ka vastavasisuline äriregistri kanne puudub. Ainuüksi see, et osaühingu ainuosanik on teinud otsused äriühingu osakapitali muutmiseks (tl 11-12, 30), ei tõenda veel osakapitali suurenemist. Kuna puuduvad tõendid kostja 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel osakapitali suurenemise kohta, ei ole kohtul võimalik ka OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a. ja 22.08.2007.a. otsuste alusel

5 (6)

osakapitali suurendamist kehtetuks tunnistada, mistõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. ÄS § 22 lg 4 kohaselt registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väited kostja poolt äriregistrile esitatud kandeavalduse aegumise kohta kuuluvad lahendamisele konkreetses registriasjas, mis asja materjalidest nähtuvalt on pooleli. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lõpetas esimeses nõudes menetluse ja jättis teises nõudes hagi rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja