Võlaõigus › Töövõtulepingud

(kolmteist tuhat kolmkümmend kaks) eurot. 4.3 Kostja avaldus käesolevas asjas kantud menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Asjaolud ja määruse põhjendused menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse osas Tartu Maakohtu menetluses on O. E. (pankrotis) pankrotihaldurite hagi P. V. kaudu) vastu hageja poolt lepingu kehtivalt ülesütlemise tuvastamise, kostja lepingust taganemise tühisuse tuvastamise, kahjuhüvitise (alternatiivselt alusetult saadu), tasu maksmise ja viivise väljamõistmiseks. 12.11.2013 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse ( II kd tl 77-79). Kohus teavitas 14.11.2013 kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest. Kostja oma 27.11.2013 vastuses ( II kd tl 81-83) ei ole hagist loobumise avaldusele vastuväiteid esitanud, kuid kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kindlaks määrata kostja menetluskulude suuruseks 15 441 eurot ning mõista kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohtu arvates võib hageja hagist loobumise vastu võtta. Kohtu hinnangul on hagist loobumine seaduslik ega riku avalikku huvi. Seoses hageja hagist loobumisega tuleb menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. 2 (13)

2-12-4309

Hageja pole käesoleval juhul loobunud hagist põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel jätta hageja kanda. Seoses hagist loobumisega on hageja taotlenud hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole so 7030,28 euro tagastamist. Selline hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Antud tsiviilasjas hagi esitamisel on E. E. O. 28.01.2012 riigilõivu 14 060,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072123 (maksekorraldus I kd tl 146). Seoses hageja hagist loobumisega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 7030,28 eurot (14 060,56 : 2) tagastada. Asjaolud ja määruse põhjendused menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja nõue ja põhjendused Kostja on palunud oma menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 15 441 eurot, millest 13 893 eurot on õigusabikulud (käibemaksuga) ja 1548 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulud (käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt ( II kd tl 81-83) on käesolevas asjas kostjale osutatud õigusabi kokku 105,25 tundi tunnihinnaga 132 eurot ( koos käibemaksuga) sh 10. aprill 2012. a – kliendi edastatud dokumentidega tutvumine – 1,50 tundi. 12. aprill 2012. a – materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs – 3,50 tundi. 16. aprill 2012. a – õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga – 5,75 tundi. 17. aprill 2012. a – õiguslik analüüs, telefonikonverents kliendiga, täiendavate dokumentidega tutvumine ja analüüs – 9,25 tundi. 18. aprill 2012. a – õiguslik analüüs ja hagile vastuse koostamine – 7,00 tundi. 19. aprill 2012. a – telefonikonverents kliendiga, täiendava materjaliga tutvumine, õiguslik analüüs, esialgse vastuse koostamine – 9,75 tundi. 20. aprill 2012. a – kliendi täiendavate materjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 1,50 tundi. 23. aprill 2012. a – omanikujärelevalve vastustega tutvumine, õiguslik analüüs – 5,25 tundi. 24. aprill 2012. a – täiendavate materjalide analüüs – 2,50 tundi. 25. aprill 2012. a – täiendavate materjalide läbitöötamine, menetlusdokumendi täiendamine, suhtlus kliendiga – 6,50 tundi. 3. mai 2012. a – suhtlus kliendiga ja eksperdiga – 0,25 tundi. 14. mai 2012. a – õiguslik analüüs, ehituslepingu analüüs, nõupidamine kliendiga – 4,00 tundi. 15.-16. mai 2012. a – nõupidamine kliendiga ja eksperdiga – 0,75 tundi. 21.-22. mai 2012. a – ehituseksperdi otsimine, suhtlus erinevate ekspertidega – 2,25 tundi. 30. mai 2012. a – analüüs, vastuse koostamine – 0,50 tundi. 1. juuni 2012. a – ehituseksperdi kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga – 0,5 tundi. 5. juuni 2012. a – kommunikatsioon kliendiga ja eksperdiga (objekti ülevaatus) – 1,00 tundi. 11. juuni 2012. a – kommunikatsioon ehituseksperdiga ja kliendiga, esitatud materjalidega tutvumine – 3,00 tundi. 3 (13)

2-12-4309

17. juuni 2012. a – vastaspoole materjalidega tutvumine, analüüs – 3,25 tundi. 18. juuni 2012. a – kommunikatsioon ehituseksperdiga ja kliendiga – 0,25 tundi. 21. juuni 2012. a – kommunikatsioon kliendiga ja eksperdiga – 0,25 tundi. 25. juuli 2012. a – tutvumine kliendi kommentaaridega eksperdi tööle, vastuse koostamine seoses eksperdi tööga, suhtlus kliendiga – 1,00 tundi. 30. juuli 2012. a – kommunikatsioon kliendiga ja eksperdiga – 0,25 tundi. 13. september 2012. a – nõupidamine kliendiga – 0,25 tundi. 19. september 2012. a – ekspertiisiga tutvumine, e-kiri kliendile – 2,50 tundi. 25.-26. september 2012. a – kliendi edastatud dokumentidega tutvumine, suhtlus kliendiga ja eksperdiga – 1,50 tundi. 7. november 2012. a – nõupidamine kliendiga, taotluse koostamine – 2,00 tundi. 12. november 2012. a – suhtlus kliendiga, omanikujärelevalve materjalidega tutvumine, materjali kõrvutamine kohtuasja argumentidega – 3,25 tundi. 6. detsember 2012. a – kliendi edastatud dokumentidega tutvumine – 1,50 tundi. 7. detsember 2012. a – kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile – 0,25 tundi. 7. jaanuar 2013. a – täiendava materjali läbitöötamine, õiguslik analüüs – 6,50 tundi. 8. jaanuar 2013. a – õiguslik analüüs, kliendile vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga – 2,50 tundi. 27. mai 2013. a – kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 0,25 tundi. 18. juuni 2013. a – õiguslik analüüs, taotluse koostamine, nõupidamine kliendiga – 2,50 tundi. 20.-21. juuni 2013. a – vastaspoole dokumendiga tutvumine, suhtlus kohtuga ja vastaspoolega – 1,50 tundi. 2. juuli 2013. a – kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 0,25 tundi. 30. juuli 2013. a - vastaspoole dokumendiga tutvumine, analüüs – 1,00 tundi. 19. august 2013. a – õiguslik analüüs, vastuväidete koostamine, suhtlus kliendiga – 3,50 tundi. 21. august 2013. a – seisukoha koostamine, dokumendi edastamine – 1,50 tundi. 18. september 2013. a – määruskaebusega tutvumine – 0,25 tundi. 1. oktoober 2013. a – õiguslik analüüs – 1,00 tundi. 2. oktoober 2013. a – õiguslik analüüs, määruskaebusele vastuse koostamine, dokumendi edastamine, kommunikatsioon kliendiga – 3,50 tundi. Eelnevalt loetletud menetlustoimingud hõlmavad suures mahus õiguslikku analüüsi, dokumentidega tutvumist ja erinevate isikutega (sh kliendiga) nõupidamisi. Vaidlus esemeks olid ehituse töövõtulepingust tulenevad nõuded, mistõttu Valla lepingulised esindajad pidid läbi töötama ulatusliku ehitusdokumentatsiooni, erinevate ekspertide arvamused ning taustamaterjalid, materjalide osas oli tihti vaja küsida täpsustusi või täiendusi kliendilt ning teistelt isikutelt. Kõik nimetatud toimingud olid kliendi kohtuasjas esindamiseks vältimatult vajalikud. Kostjat esindasid kogu kohtumenetluse vältel kaks vandeadvokaati, mistõttu kostja palub TsMS § 175 lg 3 alusel hüvitata mõlema lepingulise esindaja kulud. Tegemist oli õiguslikult keeruka ehituse töövõtulepingust tuleneva vaidlusega. Vaidluse aluseks olid mitmed tehniliselt keerukad küsimused ja mahukad ekspertiisid. Eeltoodu tõttu nõudis kostjale asjatundliku õigusteenuse osutamine kahe vandeadvokaadi kaasamist. Kohtuvaidluse oluliseks aluseks oli küsimus, milliseid ehitustöid on E. Mammaste lasteaedalgkooli ehitusobjektil teostanud, millises seisus olid tööd ehitustegevuse katkemisel ning millised olid teostatud tööde puudused. Olukorra fikseerimiseks ning ehitustööde seisundi kindlaksmääramiseks tellis kostja läbi teda esindava advokaadibüroo F. E. -lt

4 (13)

2-12-4309

ehitusekspertiisi hinnaga 798 eurot ning R. I. S. P. E. T. O. OÜ-lt olukorra videona fikseerimise hinnaga 750 eurot. Nimetatud dokumentaalsed tõendid olid möödapääsmatud kostja positsiooni kujundamiseks kohtumenetluses ning Valla menetlustaktika planeerimiseks, samuti kostja esitatava vastuhagi tarbeks. Tõendid jäid käesolevas kohtumenetluses esitamata E. pankrotistumise tõttu, mistõttu menetlus lõppes ja poolte esitatud sisulised menetlusdokumendid piirdusid vaid hagiavalduse ning vastusega. Kostja palub nimetatud dokumentaalsete tõendite saamise kulu TsMS § 143 p 2 alusel hagejalt välja mõista. Kostja on esitanud oma menetluskulude tõendamiseks järgmised dokumendid: F. E. O. .06.2012 arve (II köide tl 85), mille alusel A. T. G. S. maksma F. E. -le 798 eurot ehituse hetkeseisu fikseerimise akti eest pooleliolevas ehitises aadressil Koolimaja tee 1, Mammaste, P. vald, P. maakond nimetusega M. L. -A. ja E. OÜ 17.12.2012 arve (II köide tl 86), mille alusel A. T. G. S. maksma F. E. -le 900 eurot (750 eurot + käibemaks 150 eurot) vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile M. A. L. ehitusobjekti olukorra fikseerimise eest videona. A. T. G. S. .04.2012 arve (II köide tl 87), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 7137,90 eurot (5948,25 eurot + käibemaks 1189,85 eurot). A. T. G. S. .06.2012 arve (II köide tl 88), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1155,66 eurot (963,05 eurot + käibemaks 192,61 eurot). A. T. G. S. .06.2012 arve (II köide tl 89), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1053,70 eurot (878,08 eurot + käibemaks 175,82 eurot). A. T. G. S. .07.2012 arve (II köide tl 90), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 237,94 eurot (198,28 eurot + käibemaks 39,66 eurot). A. T. G. S. .09.2012 arve (II köide tl 91), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1637,40 eurot (1364,50 eurot + käibemaks 272,90 eurot). A. T. G. S. .11.2012 arve (II köide tl 92), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1393,60 eurot (1161,33 eurot + käibemaks 232,27 eurot). A. T. G. S. .12.2012 arve (II köide tl 93), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1103,94 eurot (919,95 eurot + käibemaks 183,99 eurot). A. T. G. S. .02.2013 arve (II köide tl 94), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 2515,26 eurot (2096,05 eurot + käibemaks 419,21 eurot). A. T. G. S. .07.2013 arve (II köide tl 95), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 271,92 eurot (226,60 eurot + käibemaks 45,32 eurot). A. T. G. S. .07.2013 arve (II köide tl 96), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 271,92 eurot (226,60 eurot + käibemaks 45,32 eurot). A. T. G. S. .08.2013 arve (II köide tl 97), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 1427,58 eurot (1189,65 eurot + käibemaks 237,93 eurot).

5 (13)

2-12-4309

A. T. G. S. .09.2013 arve (II köide tl 98), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 2577,34 eurot (2147,78 eurot + käibemaks 429,56 eurot). A. T. G. S. .10.2013 arve (II köide tl 99), mille alusel kostja pidi maksma A. T. G. S. teenuse osutamise eest vaidluses hagejaga 2413,30 eurot (2011,08 eurot + käibemaks 402,22 eurot). A. T. G. S. nr 221002161742 väljavõtted (II köide tl 100-102), millest nähtuvalt kostja on tasunud A. T. G. S. .04.2012, 05.06.2012, 28.06.2012, 31.07.2012, 07.09.2012, 30.09.2012, 30.11.2012, 31.12.2012, 04.02.2013, 31.03.2013, 05.07.2013, 31.07.2013, 30.08.2013, 30.09.2013 ja 31.10.2013 arvete alusel kokku 26 834,40 eurot. Kostja on juhtinud tähelepanu, et F. E. -ga ning R. I. S. P. E. T. O. OÜ-ga seonduvad kulud sisalduvad A. T. G. S. nr 1221144 ja 1221195 ning on arvetel kajastatud „juriidilise teenuse“ osana. Samuti, et mõnedes arvetes sisalduvad ka kohtuasjaga mitteseotud õigusteenused, mistõttu ei kattu arvete kogusumma ja antud kohtuasja menetluskulude summa. Kostja palub TsMS § 174 lg 6 alusel hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga. Vastavalt KMS § 3 lg-le 1 ja § 19 lg-le 1 ei ole kostja käibemaksukohustuslane, ta ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse. Dokumentaalse tõendi saamise kuludele käibemaksu ei lisandu, sest selle on oma raamatupidamises sisendkäibemaksuna maha arvanud A. T. G. S. . Hageja vastuväited Hageja on kostja menetluskulude nõudele esitanud 13.12.2013 vastuväited (II kd tl 105107), milles leiab, et kostja menetluskulude nõue on osaliselt põhjendamatu. Hageja arvates on kostja näidatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 105,25 tundi põhjendamatult suur. Kostja esialgse vastus hagiavaldusele on esitatud 20.04.2012 ja mitte ühtegi kohtuistungit ei ole toimunud. Lisaks on toimunud kirjalikud menetlused kohtualluvuse ja menetluskulude katteks tagatise andmise küsimuses, mis ei ole hageja arvates õiguslikult keerulised ega mahukad. Peale selle puudub kostja esitatud advokaadibüroo arvetel viide antud tsiviilasjale, mistõttu ei ole neid võimalik hinnata. Hageja arvates on õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta ( Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas 3-2-112-09, p 15). Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Ka on Riigikohus asjas 3-2-163-10 asunud seisukohale, et arved, milledest ei ole võimalik tuvastada nende seotus konkreetse vaidlusega, tuleb jätta rahuldamata. Seega menetluskulude väljamõistmisel ei saa arvestada eespoolnimetatud arvetel näidatud kuludega, kuivõrd ei ole tõendatud, et nimetatud arved hõlmaksid käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulusid. Kuna kostja esitatud arvetel puuduvad väljavõtted konkreetselt tehtud toimingutest, ei ole hagejal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid arvetel kajastatud õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Olukorra fikseerimiseks ning ehitustööde seisundi kindlaksmääramiseks tellis kostja läbi teda esindava advokaadibüroo F. E. -lt ehitusekspertiisi hinnaga 798 eurot ning R. OÜ-lt olukorra videona fikseerimise hinnaga 750 eurot. Kostja väitel jäid tõendid käesolevas menetluses esitamata O. E. (pankrotis) pankrotistumise tõttu. Pankrotihaldurid on seisukohal, et selline kulu ei saa TsMS § 143 p 2 alusel väljamõistmisele kuuluda. Esimene viidatud kuludest oli tehtud 08.06.2012, seega enam kui pool aastat enne O. E. (pankrotis) pankrotistumist. Teine viidatud kulu on tehtud mitu kuud enne pankrotistumist. Kostjal oli piisavalt aega oma vastust hagiavaldusele täiendada ja esitada ka nimetatud tõendid. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-56-02 märkinud, et kui ekspertarvamused hangiti väljastpoolt kohtumenetlust, siis asjaolu, et sellist

6 (13)

2-12-4309

arvamust kasutatakse hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks ning sellega seotud kulusid ei saa lugeda dokumentaalse tõendi saamise kuludeks. Muuhulgas on sellisel juhul põhjendamata ka kostja 27.11.2013 menetlusdokumendi punktides 3.1.12., 3.1.14., 3.1.15., 3.1.17., 3.1.18., 3.1.19., 3.1.21., 3.1.22., 3.1.23., 3.1.24.,

7 (13)

2-12-4309

õigeaegselt kostja huve parimal viisil kaitsma. Tegemist ei ole kostja poolt vabatahtlikult kantud kuludega, kostja oli selleks hagimenetluse tõttu sunnitud. Väär on hagejate seisukoht, et esitatud dokumendid ei tõenda konkreetse kohtumenetluse menetluskulusid ning need tuleb jätta arvestamata. Hagejad viitavad ebaõigesti Riigikohtu juhistele kohtuasjas nr 3-2-1-112-09 (punkt 15). Nimetatud lahendist ei tulene, et menetluskulude tõendamiseks esitatud arved peavad numbriliselt viitama konkreetsele kohtuasjale või et arvetele peaksid olema lisatud spetsifikatsioonid õigusteenuse detailide kohta. Advokatuuriseadus ega ükski muu õigusakt ei nõua, et advokaadibüroo poolt kliendile esitatud arvel peaksid olema kirjendatud õigusteenuse detailid (üksikud toimingud). Riigikohus on hagejate viidatud kohtulahendis nõudnud, et kulude vajalikkuse ning põhjendatuse hindamiseks peab olema esitatud nimekiri õigusteenuse osutamise käigus teostatud toimingutest ning sellele kulunud ajast. Kostja on nimetatud nõude täitnud ning esitanud detailse loetelu esindajate poolt teostatud toimingutest koos kuupäevade ja ajakuluga. Riigikohtu praktika ei nõua, et toimingute nimekiri peaks nähtuma kliendile esitatud arve lisadest. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et kohtuasjas nr 3-2-1-112-09 oli tegemist olukorraga, kus esindajale tasuti tulemustasu ning õigusteenuse toimingute nimekirja koos ajakuluga ei olnud kohtule üldse esitatud. Seega ei ole tegemist käesoleva vaidlusega analoogse olukorraga ning Riigikohtu juhised ei ole üheselt üle kantavad. Kostja esitatud arved on üheselt seostatavad käesoleva kohtumenetlusega. Arvete kuupäevad ning arvete maht on seostatav menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutega. Hagejate seisukoht, et kulutused ekspertiisidele ei saa olla käsitletavad menetluskuluna, on ekslik. Hagejate viide kohtuasjale nr 3-2-1-56-02 on mittetäielik ja eksitav. Nimetatud kohtuasja punktis 19 sedastas Riigikohus, et igasugused kohtumenetlusele eelneval ajal või kohtumenetluse vältel kohtuväliselt tellitud ekspertiisid ei ole iseenesest käsitletavad dokumentaalse tõendi saamise kuluna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 143 p 2 alusel. Riigikohus aga täpsustas, et selliste kulutused kuuluvad hüvitamisele, kui ekspertarvamused olid vajalikud konkreetse kohtuasja menetluses ning hangiti kohtuasja tarbeks. Antud juhul on Riigikohtu nõutud tingimus täidetud. Kulud kanti kohtumenetluse vältel so 2012 juunikuus ettevalmistusena kostja järgnevate sisuliste vastuväidete esitamiseks, pärast kostja esialgse vastuse esitamist (20. aprillil 2012) ning enne E. seisukoha esitamist (15. juunil 2012). Kostja on põhjendanud, et ekspertarvamused olid möödapääsmatud kohtumenetluses kostja positsiooni kujundamiseks, menetlustaktika planeerimiseks ning plaanitava vastuhagi tõendamiseks. Dokumentaalsed tõendid jäid esitamata mitte kostja vabal valikul vaid selle tõttu, et E. pankrotistus, kostja taotles tema menetluskulude katteks tagatise määramist ning E. vaidlustas tagatise määramise. Eelneva tõttu vaidlesid pooled protsessuaalsete küsimuste üle ning kohus ei jätkanud asja sisulist menetlemist, muu hulgas asusid kohtuasja materjalid määruskaebemenetluse vältel ringkonnakohtus. Kostja poolt oleks olnud kohatu ning menetluslikult selgelt ebamõistlik ja –ökonoomne esitada protsessuaalse iseloomuga määruskaebemenetluse vältel sisulisi seisukohti ning vastavaid tõendeid. Kostja leiab, et tema kasuks ei saa välja mõistmata jätta tema õiguste kaitsmiseks vajalikke menetluskulusid seetõttu, et vastaspool on ootamatult hagist loobunud ning menetlus lõpeb. Vaidlus oli õiguslikult keerukas ning kostja vajas oma õiguste kaitsmiseks kahte lepingulist esindajat. Kostja leiab, et kahe lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud TsMS § 175 lg 3 kohaselt. Kostjale asjatundliku õigusteenuse osutamiseks oli vajalik läbi töötada äärmiselt mahukas taustamaterjal ning analüüsida keerukaid tehnilisi küsimusi. Arvestades, et

8 (13)

2-12-4309

kostja oli hagile vastates seotud kohtu poolt määratud tähtajaga, tuli nimetatud töö teostada kiireloomuliselt ning ühe esindaja poolt oleks see olnud äärmiselt keerukas. Kostja juhib tähelepanu, et ka E. esindajateks ja pankrotiseaduse § 43 lg 1 alusel hagejateks on kaks pankrotihaldurit, kes on Eesti Advokatuuri liikmed. Kuna hagejad ei ole vaidlustanud õigusabiteenuse tunnihinda 132 eurot (koos käibemaksuga), on hagejad nimetatud asjaolu õigeks võtnud ning kohtul tuleb hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel sellest lähtuda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas on kostjat kohtumenetluses esindanud lepingulised esindajad vandeadvokaadid. Erinevalt hagejast ja nõustudes kostjaga kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude olemasolu ja suurust tõendavad kostja menetluskulude nimekirjas esitatud andmed menetlustoimingute ja nende ajakulu kohta koos A. T. G. S. kostjale. Tõepoolest on Riigikohus korduvalt ( 09.11.2009 määruses asjas 3-2-1-112-09; 30.03.2011 määruses asjas 3-2-1-16-11) asunud seisukohale, et õigusabikulude kohta tuleb esitada ka dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Selliseks dokumendiks võib maakohtu arvates olla menetluskulude nimekiri. Kostja menetluskulude nimekirjas on esitatud detailne ülevaade lepinguliste esindajate tehtud toimingutest ja ajakulust. A. T. G. S. kuupäevad ning arvete maht on kohtu hinnangul seostatav menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutega. Arved on esitatud ajavahemikul, mil on käimas olnud käesolev kohtumenetluses. Hageja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2010 määrusest asjas 3-2-1-63-10 nähtuvalt vaieldi nimetatud asjas õigusabiteenuse hüvitamise üle, mis oli osutatud enne kohtumenetluse algust, mistõttu polnud tõendatud arvetel kajastatud õigusabiteenuse seos käimasoleva menetlusega. Kostja väidete ( et tegemist on käesoleva asjas kantud menetluskuludega) usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et arveid ei ole esitatud kuude eest, mil ka menetluskulude nimekirja kohaselt pole lepingulise esindajad mingeid toiminguid teinud (näiteks 2012 august; 2013 märts, aprill). Nagu kohus eespool tuvastas, et on kostja tasunud A. T. G. S. teenuse eest kokku 26 834,40 eurot. Samas kostja käesolevas asjas nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist üksnes 13 893 euro ulatuses. Kostja on ka ise kinnitanud, et mõnedes arvetes sisalduvad ka kohtuasjaga mitteseotud õigusteenused, mistõttu ei kattu arvete kogusumma ja käesoleva kohtuasja menetluskulude summa. Seega ligi pool kostja poolt õigusteenuse eest tasutust ei ole tõepoolest seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kuid see ei välista kohtu arvates lugemaks ülejäänut kostja poolt juriidilise teenuse eest tasutut siiski lepingulise esindaja kuluks

9 (13)

2-12-4309

käesolevas tsiviilasjas. Ei ole eluliselt usutav, et A. T. G. S. on ligi kaks aastat väldanud menetluse kestel osutanud kostjale õigusabi tasuta. TsMS § 175 lg 4 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 160 000 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 23 000 eurot. Nimetatud määruse § 2 sätestab, et kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude mõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Antud tsiviilasja hind hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §-dest 133 lg 1 ja 134 lg 3 tulenevalt on 355 327,78 eurot. Sellise tsiviilasja hinna korral on lepingulise esindaja kulude katteks võimalik maksimaalselt välja mõista 32 766,40 eurot (355 327,78 – 160 000 = 195 327,78; 195 327,78 : 3200 = 61,04; 61,04 x 160 = 9766,40; 23 000 + 9766,40 = 32 766,40) Seega jääb kostja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kuna hageja on lepingulise esindaja kulude suurusele esitanud vastuväited, tuleb kohtul anda hinnang ka kulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Poolte vahel ei ole kohtu hinnangul vaidlust asjaolu, et iseenesest on kostjale osutatud õigusteenuse hind (tunnitasu 132 eurot koos käibemaksuga) vajalik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-92-13 ) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. 10.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Seega ei ületa kostja nõutav õigusteenuse tunnitasu keskmist ning lepingulise esindaja kulude hüvitamisel võib sellest lähtuda. Kuna kostja kinnitusel pole ta käibemaksukohustuslane, tuleb lepingulise esindaja kulu käesoleval juhul arvestada koos käibemaksuga. Kostja on põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurust asja keerukusega ning töömahukusega. Tegemist on ehituse töövõtulepingust tuleneva vaidlusega. Hageja 28.01.2012 esitatud hagi on 23 lehekülge, millele on tõenditena lisatud 46 dokumenti 124-l leheküljel. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja 20.04.2012 esitanud hagile esialgse vastuse ( I kd tl 164169), lisades 9 dokumentaalset tõendit kokku 20- lehel. Kostja vastusega seoses hageja 16.06.2012 esitas omapoolsed täiendavad seisukohad ( I kd tl 195-207). Hagi aluseks olevaid asjaolusid ja eset ning tõendite mahtu arvestades kohus leiab, et tegemist on keskmisest keerukama ja töömahukama vaidlusega. Hagist ja kostja vastuse sisust nähtub, et pooltel on kardinaalselt erinev seisukoht selles, kumb nendevahelist ehituse töövõtulepingut rikkus. Hageja on esitanud mitmeid nõuded sh alternatiivseid. Samas käesoleva asja eripäraks on, et märkimisväärselt arvukaid menetlusdokumente pole pidanud pooled kohtule esitama, samuti pole asjas toimunud ühtegi istungit. Peale hageja täiendavate seisukohtade saamist määras kohus asja kuulamisele 04.12.2012, kuid 07.11.2012 esitas kostja taotluse kohtualluvuse muutmiseks ( I kd tl 218), millele hageja vastu ei vaielnud. Kuigi Tartu Maakohtu 20.11.2012 määrusega anti asi üle Harju Maakohtule, määras Tallinna Ringkonnakohtu esimees 14.01.2013 kohtualluvuseks Tartu Maakohtu ning menetlus jätkus Tartu Maakohtus. Seoses hageja pankrotistumisega ( pankrot kuulutati välja 18.02.2013) esitas kostja 18.06.2013 taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis ( II kd tl 19-22), millisele taotlusele hageja vaidles vastu. Tartu Maakohtu 30.08.2013 määruse peale, millega kohustati hagejat tagatist andma, esitas hageja 17.09.2013 määruskaebuse ( II kd tl 52-55). Kohtu nõudel esitas kostja 02.10.2013 10 (13)

2-12-4309

määruskaebusele vastuse ( II kd tl 63-64). Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2013 määrusega jäeti hageja määruskabus rahuldamata ning 12.11.2013 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Ajavahemikul kuni hageja pankrotistumiseni on kostja ainsa märkimisväärse mahuga menetlusdokumendina esitanud üksnes esialgse vastuse hagile. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kuni hagile vastuse esitamiseni 20.04.2012 asja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, suhtlemiseks kliendiga ja hagile vastuse koostamisele kulunud kokku 38,25 töötundi. Asja mahtu ja keerukust arvestades on selline ajakulu kohtu arvates mõistlik. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks ajavahemiku 10.04-20.04.2012 õigusteenuse 38,25 töötunni ulatuses so 5049 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulised esindajad seejärel jätkanud kliendiga suhtlemist, dokumentidega tutvumist, õiguslike analüüside tegemist, otsinud ehituseksperti, suhelnud eksperdiga, läbi töötanud täiendavaid materjale (ajavahemikul 23.03.2012 kuni 08.01.2013 kokku 51,75 töötunni ulatuses). Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades kohus peab eluliselt usutavaks, et kostja lepingulistel esindajatel oli vajadus kasutada ehitusala asjatundjate abi. Hagi lisades hulgas on olnud mitmeid ehitusalaseid eksperthinnanguid. Seetõttu loeb kohus kostja menetluskulude nimekirjas näidatud toimingud seoses ekspertiisiga iseenesest põhjendatuks ja vajalikeks. Kuid kohtu arvates tuleb siiski mõnes kostja menetluskulude nimekirjas näidatud toimingu põhjendatuses ja vajalikkuses kahelda. Nimelt on kostja kinnitusel kulunud 23.04.2012 omanikujärelevalve vastustega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 5,25 tundi. Samas nähtub kostja esialgsest vastusest hagile, et omanikujärelevalvet teostanud A. S. T. -E ehitusinsener-projektijuht E.M. esitatud materjalid on kostja käsutuses olnud ka juba hagile vastuse koostamise hetkel ning kostja on neid isegi esitanud omapoolsete tõenditena ( vt kostja vastuse p 2.2.2 ja lisad 1 ja 9). Seega võib eeldada, et omanikujärelevalve vastustega olid kostja esindajad tutvunud juba enne hagile esialgse vastuse koostamist. Eeltoodu valguses ei pea kohus põhjendatuks arvata käesoleva asja menetluskulude hulka tasu 23.04.2012 omanikujärelevalve vastustega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile kulunud 5,25 tunni eest. Samal põhjusel ei pea kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks tasu 17.06.2012 vastaspoole materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 3,25 tunni eest. Võib eeldada, et hagile esialgse vastuse koostamiseks olid kostja lepingulised esindajad juba hageja materjalidega tutvunud ja seda analüüsinud. See nähtub ka menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutest, mis olid tehtud enne hagile vastamist. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad 25.04.2012 töötanud läbi täiendavaid materjale, suhelnud kliendiga ja täiendanud menetlusdokumenti, milleks on kulunud 6,50 tundi. Peale esialgse vastuse hagile ei ole kostja kuni kohtualluvuse muutmise taotluse esitamiseni kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud. Seetõttu kohus leiab, et 25.04.2012 tehtud menetlustoimingutega seonduv kulu 6,5 tunni eest pole põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb seega ajavahemikul 23.04.2012 kuni 08.01.2013 kostjale osutatud õigusteenusega seonduvaks põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks tasu kokku 36,75 töötunni eest so 4851 eurot. Kuna kostjal on olnud kaks lepingulist esindajat, võib eeldada, et kattuvate toimingute olemasolu võib olla tingitud nimetatud asjaolust. Ka kostja ise on viidates TsMS §-le 175 lg 3 rõhutanud vajadust hüvitada kahe lepingulisele esindajale tehtud kulutused.

11 (13)

2-12-4309

TsMS § 175 lg 3 näeb ette, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.11.2009 määruses asjas 3-2-1-112-09 on märgitud et TsMS § 175 lõikes 3 on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Riigikohus leidis, et asja keerukus võib seisneda muu hulgas tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Riigikohus leidis ka, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Antud juhul ei ole kohtule teada, et ühel kostja esindajatest oleks olnud viidatud Riigikohtu lahendis silmas peetud eriteadmisi. Samas tõendite maht asjas on olnud keskmisest suurem. Kohus ei pea aga asja keerukust sedavõrd suureks, et pidada põhjendatuks hüvitada TsMS § 175 lg 3 alusel kostjale kahe lepingulise esindaja kulu täies mahus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepinguliste esindajate tegevus alates hageja pankrotistumisest on seisnenud kohtulahenditega, hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumises, kliendiga suhtlemises, omapoolsete seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamises ( ajavahemikul 27.05.-02.10.2013 kokku 15,25 töötundi). Samas sellel ajavahemikul lahendamist vajanud küsimused ( tagatise nõudmine, vastamine määruskaebusele) ei ole olnud õiguslikult keerukad ega töömahukad. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks tasu ajavahemikul 27.05-02.10.2013 osutatud õigusteenuse eest 12 töötunni ulatuses so 1584 eurot. Seega kokku loeb kohus kostja põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks tasu 87 töötunni eest so 11484 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalsed tõendid muuhulgas videosalvestusega jäädvustatud dokument või andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendid ka eriteadmistega isikute arvamused. Kostja on nõudnud dokumentaalsete tõendite saamise kulude 1548 euro ( sh ehitusekspertiisi maksumus ja olukorra videona fikseerimine) väljamõistmist. Sellise kulu olemasolu tõendavad F. E. O. .06.2012 arve ja 17.12.2012 arve. Kostja väitel on ta vaidlusaluse ehitusobjekti ehitustööde seisundi kindlaksmääramiseks tellinud ekspertiisi ja olukorra videona fikseerimise. Eksperthinnang ja videosalvestis on dokumentaalseteks tõenditeks TsMS 272 lg 1 ja 2 kohaselt. Samas pole kostja märgitud tõendid kohtule esitanud, mida oma vastuväidetes kostja menetluskulude nõudele heidab ette ka hageja. Kostja väitel jäid tõendid esitamata, kuna hageja pankrotistumise tõttu asjas sisuline menetlus ei jätkunud. Kohtu arvates ei saa kostjale ette heita seda, et kostja eksperthinnangut ja videot kohtule varem ei esitanud, kuigi need olid olemas juba tunduvalt enne hageja pankrotistumist. Peale kostja vastusest tulenevate hageja täiendavate seisukohtade esitamist 15.06.2012 ei ole tõepoolest asjas enam sisulist arutelu toimunud, vaid lahendatud on üksnes menetluslikke küsimusi (kohtualluvus, menetluskulude tagatis). Kohus asja esmakordselt kuulamisele määrates pooltele mingeid korraldusi tõendite esitamiseks ei teinud. Menetlus peatus asjas PankS § 20 lg 3 alusel 09.01.2013 Harju Maakohtu määrusega ( II kd tl 3-6), millega

12 (13)

2-12-4309

kohaldati hageja suhtes käsutuskeeldu. Alles Tartu Maakohtu 23.05.2013 määrusega ( II kd tl 13), millega menetlus asjas uuendati, tegi kohus pooltele ettepaneku esitada kõik oma täiendavad seisukohad, taotlused ja tõendid. Kostja esitas 18.06.2013 taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, märkides muuhulgas, et ei pea enne tagatise küsimuse lahendamist otstarbekaks sundida kostjat kandma täiendavaid menetluskulusid. Olukorras, kus hageja oli pankrotistunud ja kostja soovis esmalt lahendada tagatise küsimuse, puudus kohtu arvates kostjal tõepoolest vajadus täiendavaid tõendeid ja sisulisi seisukohti kohtule esitada. Peale hagist loobumise avalduse esitamist puudus hagejal üldse enam vajadus täiendavaid tõendeid esitada. Asjaolu, et hageja hagist loobumise tõttu kostja dokumentaalsed tõendid edasises menetluses on osutunud mittevajalikuks, ei tee olematuks fakti, et kostja hankis need tõendid käesoleva menetluse tarbeks. Arvestades poolte vastuolulisi seisukohti projektdokumentatsiooni ja ehitustööde kvaliteedi osas peab kohus kostja poolt ehitusala asjatundjate abi kasutamist, samuti ehitusobjekti olukorra fikseerimist videosalvestisega vajalikuks ja põhjendatuks toiminguks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud on olnud kostja kulud ka dokumentaalse tõendite saamiseks so 1548 eurot. Seega määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 13032 eurot ( 11484+1548). Kostja on taotlenud ka enda menetluskulude hagejalt väljamõistmist, märkides ühtlasi kohtulahendis, et märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 27.01.2014 määruses asjas 3-2-1-176-13 on märgitud ( punktis 14), et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seetõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta menetluskulude rahuldamata. Ka on Riigikohus selgitanud ( punktis 15), et kindlaksmääramise lahendi toimel omandab isik, kellel kohtulahendi järgi on õigus nõuda teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist, tunnustatud nõude PankrS § 103 lg 4 mõttes, mille ta saab esitada pankrotimenetluses. Kuigi käesolevas asjas lahendab kohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üheaegselt lõpplahendi tegemisega ( menetluse lõpetamisega), leiab kohus, tuginedes Riigikohtu 27.01.2014 määruses avaldatud seisukohtadele, et hageja pankrotistumisega tõttu ei saa hagejalt kostja kasuks käesoleva määrusega menetluskulusid välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulude hüvitamist saab kostja nõuda O. E. (pankrotis) pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.