2.Välja mõista kostjalt L. S.lt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks võlg 1 133 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kolm) eurot 85 senti.
3.Välja mõista L. S.lt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis alates 08.04.2013 (hagiavalduse esitamisest) – 21.02.2014.a (kohtuotsuse tegemiseni) summas 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 75 senti ja edasi 0,022% põhinõudest (1 133, 85 eurot) päevas kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue 50 eurot.
6.Hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja L. S..
7.Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBE KORD
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, või arvele nr EE932200221023778606 AS-s Swedbank, või arvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumbrile nr 3100057484 kautsjoni 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 06.08.2012.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. S. vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus tegi 18.09.2012.a maksekäsu, millega kohustati L. S.t tasuma Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le põhivõlg 4 676, 99 eurot, kõrvalnõuded kokku 1 146, 33 eurot ja hüvitama riigilõivu 144, 53. Lisaks kohustati võlgnikku tasuma viiviseid alates 19.09.2012.a 0,5% päevas põhinõudelt 4 676, 99 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid ulatuses mis ei ületa põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 eurot. 17.02.2012 esitas L. S. määruskaebuse maksekäsule. 08.01.2013 määrusega peatas Pärnu maakohus hagi tagamise abinõuna Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi poolt Condor Inkass OÜ esitatud avalduse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 158/2012/1869 kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni seoses L. S. esitatud määruskaebusega Pärnu Maakohtu 18.09.2012 maksekäsu peale. 08.01.2012 määruse peale esitas hageja määruskaebuse. 18.02.2013.a määrusega keeldus Pärnu Maakohus Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. 21.03.2013. määrusega rahuldas Pärnu Maakohus L. S. määruskaebuse 18.09.2012 maksekäsu määruse peale, tühistas maksekäsu ja andis Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõude L. S. vastu üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE
2.08.04.2013.a esitas Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ Maakohtule hagiavalduse L. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja märgib, et 28.02.2011 kuni 19.11.2012 oli kostja xxx asuva korteri omanik. Keskpuiestee 44 majas korteriühistut moodustatud ei ole. Kortermaja haldab Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ning esitab arveid kostjale.
Menetluse kestel vähendas hageja nõuet (arvestades aegumist) ning muutis perioodi, mille eest võlga nõuab. Hageja palub välja mõista: - põhivõlg 1 133, 85 eurot ajavahemiku eest 06.08.2009 kuni 19.11.2012; - viivis 0,0225 päevas vastavalt TsMS § 367 alates 08.04.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. - VÕS § 113 lg 5 ja § 115 lg 1 tuginedes võla sissenõudmisega kaasnevad kulud 50 eurot - menetluskulud jätta kostja kanda, - välja mõista maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 174 1 lg 2 alusel 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks - väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 määras.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib vastuses, et võõrandas korteriomandi 19.11.2012.a Tulenevalt KOS § 13 maksab aga kulusid korteriomanik. Kostja ei ole korteriomanik, mistõttu ei saa tema vastu esitada ka nõuet. Kostja leiab, et kinnisasja igakordne omanik sõltumata tema nõusolekust, omandab kinnisasja omandamisel ka kohustuse majandamiskulusid tasuda. Kuna hagi on esitatud 08.04.2013.a, on nõude arvestus ebaõige, sest aegumist tuleb arvestada hagi esitamise kuupäevast, mitte maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest st kostja arvates on aegunud nõue ajavahemiku eest enne 08.04.2013.a. KOHTUISTUNG 12.02.2014.a
4.Kostja Liilia S. istungile ei ilmunud. Hageja esindaja jäi viimases kirjalikus seisukohas toodud haginõude juurde ja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Lisaks põhi- ja viivisenõudele, palus hageja välja mõista võla sissenõudmise kulud 50 eurot (kulu kirjadele ja telefoni teel läbirääkimistele) ja õigusabikulud 200 eurot. Hageja palus välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Hagi on õiguslikult põhjendatud põhinõude ja viivise osas, sissenõudmise kulude väljamõistmise nõue ei ole põhjendatud ning selles osas jätab kohus nõude rahuldamata.
6.Hageja taotles kohtuistungil 12.02.2014.a hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kuna kostja L. S. ei ilmunud kohtuistungile. Kohtukutse toimetati kostjale kätte isiklikult 08.01.2014.a (II kd, tl 44). Telefoni teel selgitati kostjale ka võimalust juhuks kui ise ei saa tervislikel põhjustel istungist osa võtta, volitada seda tegema oma poega (II kd, tl 43 ja 45). Poeg on varasemas menetluses osalenud ja asjaoludega kursis. Eestkostet kostjale seatud ei ole ja Kiviõli Linnavalitsuse arvamuse kohaselt ei ole selleks ka vajadust (II kd tl 36) Mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks kostja kohut ei informeerinud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni 19.11.2012 oli L. S. Kiviõlis, Keskpuiesteel 44-53 asuva korteri omanik. Korterelamus ühistut moodustatud ei ole ning maja haldas(b) Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Kostja võõrandas korteri 19.11.2012.a (II kd tl 16-18).
8.Hageja on menetluse kestel korduvalt vähendanud nõuet ja arvestanud muuhulgas aegumist. Hageja on menetluse kestel muutnud ka ajavahemikku, mille eest võlgnevust nõuab. Kuna pooled ei ole kohtule esitanud taotlust aegumise kohaldamiseks, ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks aegumise küsimust käsitleda. Kohus lähtub hageja esitatud viimasest täpsustatud nõudest, välja mõista võlgnevus ajavahemiku 06.08.2009-19.11.2012 eest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse kohtule 06.08.2012.a ning tulenevalt TsMS § 486 lg 2 loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
9.Maja haldaja (hageja) ja kostja vahel lepingut sõlmitu ei olnud, seega kuuluvad kohaldamisele käsundita asjaajamist reguleerivad sätted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku kasuks ilma et viimane oleks andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 õigused ja kohustused (sealhulgas õigus nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist), kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumine on avalikes huvides oluline. Kui korteriomanikele osutatakse hooldusteenust lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi.
10.Kostja leiab, et kuna ta on vara võõrandanud, siis majandamiskulude tasumise kohustust tal enam ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et nõue on esitatud võõrandamisele eelnenud aja eest. Korteri võõrandamisel ei lähe eelmise korteriomaniku korteriga seotud kohustused üle uuele korteriomanikule (vt Riigikohtu 02.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05) Korteriomandi müügilepingu (II kd, tl 16) p 3.1.12 järgi kinnitasid müüja ja ostja, et müüjad omavad võlgnevusi kommunaalmaksete tasumise osas, millest ostja on teadlik. Lepingust ei tulene eraldi kokkulepet selle kohta, et kommunaalteenuste võlg jääb ostja kanda. Korteriomandi võõrandamise ajaks (19.11.2012.a) oli kostja võla suhtes tehtud maksekäsk (18.09.2012), mis tühistati 21.03.2013.
11.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kommunaalteenuste eest tasumata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kohustust rikkunud isiku suhtes rakendada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et viidatud ajavahemikus oleks ta kommunaalteenuste eest tasunud või tal puuduks kohustus seda teha.
Ajavahemikus 06.08.2009-19.11.2012 on kostjale esitatud tasumiseks arveid kokku 1 133, 85 euro eest (tl I kd tl 196-197). Tasutud sellest pole ühtegi arvet. Hageja nõuab viivist alates 08.04.2013 (hagiavalduse esitamisest). Kooskõlas TsMS § 367, arvestab kohus viivist järgmiselt: 1133, 85 (põhivõlg) x 0,022% / 100% = 0,25 eurot päevas Alates 08.04.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni so 21.02.2014 on kostja viivituses olnud 319 päeva, viivis seega 319 x 0,25 = 79, 75 eurot, edasi mõistab kohus välja viivise protsendina (0,022% päevas) kuni põhinõude täitmiseni.
12.Hageja nõue sissenõudmise kulude 50 euro väljamõistmiseks VÕS § 115 lg 1 järgi on põhjendamatu. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt hõlmab nimetatud kulu võlgnikele kirjade saatmist ja telefonikõnesid. Nõue on tõendamata. Riigikohus on märkinud, et postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. (vt 28.11.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-117-12). Tsiviilasjas 3-2-1-173-12 tehtud lahendis on Riigikohus selgitanud, milliste eelduste täidetavuse korral võib hageja nõuda VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist. Käesoleval juhul viidatud lahendis loetletud eeldused täidetud ei ole.
MENETLUSKULUD
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja L. S.. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtuotsuse tegemise ajaks hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 sätestatule võib menetlusosaline asja lahendanud esimese astme kohtult taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaose kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.