2-13-57629/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-13-57629 06.12.2013 esitas XXXAS (võlausaldaja) Harju Maakohtule avalduse XXX OÜ (võlgnik) suhtes pankroti väljakuulutamiseks. 16.12.2013 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja 14.01.2014 läbi pankrotiavalduse läbivaatamiseks eelistungi. Võlgnik vaidles eelistungil pankrotiavaldusele vastu, leides, et vaidlus tuleks lahendada hagimenetluses. 16.01.2014 kohtumäärusega nimetas kohus XXX OÜ suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutine haldur esitas 13.02.2014 võlgniku suhtes ajutise halduri aruande ja halduri tasu ning kulutuste aruande. Pankrotiavalduse läbivaatamise istungil 18.02.2014 jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse ja võlgniku esindaja oma vastuväidete juurde. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tema suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku õiguslik seisund Ärinimi: OÜ XXX, võlgniku registriandmete kohaselt kanti osaühing äriregistrisse 25.02.2008, osakapital 106845,00 EUR, juhatuse liikmeks 25.02.2008.a. -29.10.2013.a. XXX , alates 29.10.2013.a. juhatuse liikmeks XXX , osanikud XXX OÜ (r.k. XXX ) osa suurus 65817.-EUR (61,60%), XXX , osa suurus 1150.-EUR (1,08%), XXX , osa suurus 15336.-EUR (14,35%), XXX OÜ (reg.kood XXX ) osa suurus 11293.-EUR (10,57%), OÜ XXX ( reg. kood XXX ) osa suurus 13249.-EUR (12,40%), põhitegevusala: Veebiportaalide tegevus (EMTAK 63121), haridust abistavad tegevused (EMTAK 85601) Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Ajutise halduri aruanne on koostatud kogutud andmete (registritelt ja kommertspankadelt saadud andmed) ja võlgniku ütluste ja ajutisele haldurile esitatud kirjalike dokumentide alusel. Aruanne on koostatud eeldusel, et võlgniku esitatud ütlused ja kirjalikud tõendid vastavad tegelikkusele. Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul arvelduskonto AS SEB Pank, konto nr XXXXXXXXXXXXX (arvelduskonto), rahaliste vahendite jääk 28.01.2014.a. seisuga 0.00 EUR. Swedbank AS, Versopank AS, Nordea Bank Finland Plc, Danske Bank A/S Eesti filiaal, BIGBANK, LHV pank, DnB pank on teatanud, et eespool nimetatud pankades võlgnikul arvelduskontot ei oma ja võlgnik ei oma krediidiasutuste vastu nõudeid või nende ees kohustusi. Eestis tegutsevad suuremad liisinguandjad on oma vastustes teatanud, et võlgnik ei ole sõlminud liisingulepinguid. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel seisuga 17.01.2014.a. ei ole võlgnik olnud kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuks, samuti ei ole võlgniku kasuks kinnistusraamatusse kantud kinnisasju koormatud. Riikliku ehitisregistri poolt ajutisele pankrotihaldurile avaldatud andmed Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi infosüsteemide ja registrite osakonna andmetel seisuga 24.01.2014.a. ei ole ehitusregistris XXX OÜ nimele registreeritud ehitisi ega vallasasju. Maanteeameti vastusest ajutisele pankrotihaldurile nähtub, et liiklusregistri seisuga 31.01.2014.a. XXX OÜ nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Elektroonilise äriregistri andmeil ei ole võlgnik ühegi äriühingu osanikuks ega aktsionäriks Eesti Vabariigis. Võlgnik on esitanud andmed tütarettevõtte kohta XXX .

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse andmetel maksukohustusalase OÜ XXX kohustused riiklike maksete osas puuduvad. Maksukohustuslase ettemaksukonto saldo seisuga 10.02.2014 on 437,30eurot, 10.02.2014 seisuga on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 21,79eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt e-posti teel saadud vastuse kohaselt algatatud täiteasi nr. 022/2013/7050 Harju Maakohtu 02.10.2013 a. kohtuotsus tsiviilasjas nr.2-1311522 alusel nõue 115007,20eurot. Ajutise pankrotihalduri järelepärimiste tulemusel temale väljastatud andmetest on tuvastatud, et võlgniku käsutada on AS SEB pangakonto nr XXXXXXXXXXXXX mille saldo on 0-eurot, aktiivne täiteasi nr. 022/2013/7050 kohustuse suurus 115,007.20eurot ja et maksuameti ettemaksukontol olev ettemaks 437,30eurot ja intress 21,79eurot. Vastavalt võlgniku poolt avaldatud andmetele tema varade ja võlgade kohta on võlgniku vara maksumuseks kokku on 152032-eurot (vt. bilanss seisuga 16.01.2014.a.), tegemist on suures osas immateriaalse varaga, mis on suurelt osalt ise toodetud, selle põhivara maksumus moodustab 142945.-eurot (vt. bilanss seisuga 16.01.2014.a) ja pikaajalised investeeringud mis on läinud XXX projekti käivitamiseks, selle sisuks on tütarettevõte XXX osa bilansilise maksumusega 7641.-eurot, nõuded kolmandate isikute vastu XXX OÜ 1000-eurot. Võlgnik selgitab, et äriühingu puhul on tegemist mingis mõttes virtuaalse ettevõttega, mis kasutab teiste ettevõtete materiaalset riistvara s.o XXX OÜ, XXX AS, XXX AS ja XXX serveriteenuseid. Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku vara kohta Keskne teema ettevõtte vara osas on tütar USA-s (XXX ) ja selle varale õiglase hinnangu andmine, selleks tuleb hinnata erinevaid asjaolusid kogumis. Esiteks võlgnik on haldurile selgitanud, et võlgniku põhivara on XXX virtuaalses kasutuses, teiseks on tütarettevõtte põhivaraks 2013. a. lõpu seisuga on kaubamärgid ja domeeninimed, lisaks IPR õigused (sisuliselt litsents) XXX ja XXX koodi kasutamiseks ja arendamiseks oma äranägemisel. Võlgnik on selgitanud, et põhivara XXX OÜ-st XXX .-i kuidagi ümber tõstetud ei ole. Ettevõtte (tütre) põhiliseks väärtuseks on keskkondade kasutajad, erialased kontaktid USA-s (partnerid, võimalikud investorid, meedia), mida USA tavade järgi saab start-up hinnata väga väärtuslikeks, kuid Euroopa reeglite järgi ei saa neid bilansis kajastada (dokumente selle kohta esitatud ei ole). Haldurile esitatud raamatupidamise dokumendi järgi on XXX 2013.a. bilansimaht 9919.-USD omakapital 6255.-USD ja aasta kahjum 523.-USD, asutamiskapitali suurus 7000.-USD . Raamatupidamisest lähtuvalt saab tütarettevõtte väärtuseks hinnata 6255-7000.-USD, hinnangu andmine võlgniku põhivarale on problemaatiline, ajutine haldur on arvamusel et kindlasti ei saa üheselt öelda , et võlgniku bilansis kajastatud põhivara 142945.-eurot on selle vara turuväärtus, pigem on tegemist vara soetamisega seotud kuludega, millest on aastate lõikes maha arvatud amortisatsioon ja teatud turusituatsioonis kui see vara ei ole seotud ärinimega XXX või XXX virtuaalsete keskkondadega võib vara olla väärtusetu, seepärast kujuneb põhivara turuväärtus koos tütre XXX või siis XXX keskkondade müügil.

2-13-57629 4 018,00eurot, kasumit on teenitud 9228.-eurot. Äriühing on patendibüroo XXX OÜ kaudu registreerinud kaubamärgid nr.008448946 „XXX”, 010536951 „XXX ” ja 1116942 „XXX ”. Tütarettevõte USA-s 24.11.2010.a. otsustasid äriühingu osanikud XXX ja XXX OÜ luua müügi ja esindusfunktsiooni omava tütarfirma USA-s hiljemalt 31.12.2012.a. maksimaalse kapitaliga 25000.-USD, võlgnik on selle kohta esitanud 20.03.2012.a. kuupäevaga dateeritud XXX sertifikaadi. Haldurile 12.02.2014.a. esitatud dokumentide kohaselt on XXX kapitali suuruseks 7000.-USD. Esialgsel hinnangu põhjal võib konstanteerida, et 2013.a. majandusaastal on ettevõtte tegevus suures osas orienteeritud XXX tegevuse arendusprojektidele, Eestis ärinime all XXX.ee virtuaalkeskkonnas nähtav leht on seotud MTÜ XXX , kelle vastutavaks väljaandjaks on märgitud XXX XXX. Muus osas äriühingu märkimisväärseid andmeid majandustegevuse kohta ei selgu. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 2013.a raamatupidamise aasta. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused.Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on see näitaja vaadeldud aastatel mitterahuldav olles 0,0187. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum, mis antud juhul puudub. Kokkuvõttena tuleb öelda, et äriühingus kasumile orienteeruv tegevus puudub ja ettevõtte tegevust finantseeriti väliskapitali sissetoomisega ehk lühiajaliste laenude toel osanike poolt. Finantsanalüüs kinnitab selgelt, et ettevõtte pole suutnud katta kogu perioodi jooksul mingil määral kohustusi vara arvelt ehk likviidsus on olnud nullilähedane. Makseraskused ja seisukoht maksejõuetuse kohta Selleks, et teha kindlaks kas äriühing on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis. Samas tuleb märkida, et PankrS § 1 lõiked 2 ja 3 väljendavad maksejõuetuse kaht liiki: 1) likviidsuspõhine ehk rahavooline maksejõuetus, mis juhul ei ole võlgnik võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ja 2) nn. bilansiline maksejõuetus, mille puhul võlgniku kohustuste maht ületab tema vara. PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st. püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. Kohustuste esinemisel (rahavooluline maksejõuetus) peab kohustatud isik arvestades kohustuste mahtu ja kaaluma äriühingu perspektiive, kas lähemas tulevikus suudetakse majandustegevuse arvelt kohustusi vähendada. Äriühingu objektiivset püsivat maksejõuetust saab pidada ilmseks, kui tema majanduslikku olukorda ja perspektiive iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad aluse pidada äriühingut püsivalt maksejõuetuks.

Praeguses menetluse seisus on äriühing juhatus oma vastuses ajutisele haldurile 23.01.2014.a. märkinud, et äriühing on jätkusuutlik, kui võlausaldaja ja võlgnik sõlmivad kompromissi ja omanikud jätkavad laenudega likviidsuse tagamist, sisuliselt võlgnik tunnistab, et praeguses menetluse seisus pole äriühing majandustegevus tulem selline, mis tagaks äriühingu jätkusuutlikkuse kui ei leita täiendavaid likviidseid vahendeid. Eeldada tuleb, et äriühing teenib likviidsed vahendid (kasumit) ise oma majandustegevusega, 2013.a. kasumiaruandest lähtub et müügitulu üle üldse puudus, muud tulud moodustasid 9228.eurot, sealjuures kulud 159271.-eurot (vt. 2013.a. kasumiaruanne) tagajärjena 2013.a. tulemiks kujunes kahjum 150042.-eurot. Eeltoodu kinnitab äriühingu jätkusuutmatust ja seda, et majandustegevuse käigus pole äriühing teeninud sellisel määral likviidseid vahendeid, et rahuldada võlausaldajate nõudeid, äriühing tegutseb sisuliselt „tühikäigul”, omanike laenudega kaetakse kulusid, seda ei saa pidada jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Äriühingu suhtes on algatatud täitemenetlus ja täitemenetluse käigus pole olnud võimalik rahuldada XXXAS võlanõuet ja lisaks on äriühingul teisi kohustusi vähemalt 35 310.-eurot, eeltoodu kinnitab äriühingu likviidsuspõhist maksejõuetust, mis on tekkinud 2013.a. neljandas kvartalis. Põhivara ja pikaajalised investeeringud moodustavad bilansilises väärtuses 150586.-eurot (vt. 2013.a. bilansiandmed). Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et tegemist on immateriaalse varaga (suurelt osalt võlausaldaja toodetud), mis on läinud XXX projekti käivitamiseks. Muu materiaalne põhivara äriühingul puudub. Projekti XXX tegevus ja arendamine käib läbi USA ́s loodud tütarettevõtte XXX kaudu. Projekti käivitus ei ole veel faasis mis tulu tooks. 2013 aastal on majandus-ja arendustegevus XXX projektiga peatunud. Äriühingu arvel olev põhivara (142945.-eurot) on tütarettevõtte XXX kasutuses. 2013.a. bilansis on kajastatud kohustused kajastatud summas 76970.-eurot, ajutine haldur leiab, et kajastamata on XXXAS kohtuotsusega välja mõistetud ja täitmisel olev kohustus 102102.eurot. Haldur on aruandes eelpool põhivara kohta märkinud, et pigem on tegemist vara soetamisega seotud kuludega ja seepärast ei saa bilansis kajastatud varade ja kohustusi hinnata selliselt, et varade bilansiline maksumus ületab kohustuste mahu ja seepärast bilansilist maksejõuetust ei saa täheldada, see pole kindlasti nii, sest käibevara arvelt pole võimalik rahuldada lühiajalisi kohustusi ehk äriühingu likviidsus on nullilähedane ja põhivara arvelt kohustuste rahuldamine tähendab sisuliselt maksejõuetuse tunnistamist, sest see pärsiks ettevõtte edasist majandustegevust, antud juhul on ettevõtte 2013.a. käive olnud vaid 9228.-eurot, mis kinnitab pankrotisituatsiooni olemasolu. See kõik kinnitab seda, et ettevõtte on suures osas tegutsenud võõrlaenude toel, võlgnik tegi ettepaneku XXXAS omandada osasid mis sisuliselt tähendab võõrkapitali kaasamist, millega XXXAS pole nõustunud. Tagasivõitmise võimalused ja muul alusel nõuete esitamise alused. Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 01.01.2013.a.31.12.2013.a. ja võlgniku poolt esitatud dokumente, nende põhjal on ennatlik teha kindlaid järeldusi tehingute kohta , millel oleks kindel tagasivõitmise võimalused. Edasise menetluse käigus pole välistatud selliste asjaolude ilmnemine. Võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu on nõue XXX OÜ vastu arve esitatud 01.12.2011.a. summas 1000-eurot, mida tuleb menetluse käigus menetleda. Kokkuvõte.

2-13-57629 Pankrotimenetluses kogutud andmetel esinevad äriühingul pikaajalised likviidsusprobleemid 2013.aasta lõpust, täitmata on jäänud kohused võlausaldajate ees, esineb likviidsuspõhine maksejõuetus ja asjaolu, et võlgnik pole kajastanud objektiivselt oma kohustusi raamatupidamisdokumentides, bilansiline vara väärtus ei vasta turuväärtusele, kohustused pole kajastatud vastavalt tegelikule olukorrale, siis ka bilansiline maksejõuetus. Ajutine haldur hindab äriühingu majandusolukorda jätkusuutmatuks ja pankrotisituatsiooni tekkimist ja äriühingu püsivalt maksejõuetuks muutumist tuleks lugeda 2013.a. neljandast kvartalist. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta tuleb märkida järgmisi asjaolusid: orienteerutus tütarettevõtte XXX arenguprojektide väljaarendamisele ja selle tegevuse tarbeks rahaliste vahendite eraldamine, omamata piisavat kasumit äriühingu majandustegevusest, liigne orienteeritus võõrkapitali sissetoomisele laenudena, omamata usaldusväärset tagatist põhivara näol. PankrS § 22 lg 5 kohaselt märgib ajutine pankrotihaldur tema poolt koostatud kirjalikus aruandes, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 kohaselt on pankrotikuriteoks oma maksevõime oluline vähendamine või enda maksejõuetuks muutmine, vara hävitamine, rikkumine, raiskamine või põhjendamatu kinkimine, loovutamine, välismaale paigutamine, põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Praeguses menetluse seisundis ajutisel halduril puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et võlgniku juhatus oleks toime pannud selliseid tegusid, mis põhjustasid maksejõuetuse. Pankrotihalduri poolt tuvastatud esialgsed õiguslikud etteheited on järgmised: juhatusele pidid äriühingu ees olevad kohustused olema selged hiljemalt 02.10.2013.a. (kohtuotsus), järgneval perioodil juhatuse tegevusest ei selgu midagi sellist, et juhatus oleks analüüsinud kohustuste mahtu ja ettevõtte perspektiive, toimus vaid juhatuse vahetus 29.10.2013.a. Selles osas saab vanale juhatusele ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Ajutise halduri seisukoht võlgniku pankroti välja kuulutamise kohta Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on tõendatud XXX OÜ maksejõuetus (PankrS § 1 lg. 2). Võlgnik pole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid, halduri hinnangul moodustavad kohustused 151586,20eurot, kohustuste katteks puudub likviidne vara, halduri hinnangul raamatupidamises kajastatud immateriaalne vara 152032-eurot ei vasta vara turuväärtusele, vaid tegemist on vara raamatupidamises peetava arvestusliku väärtusega, ajutine haldur leiab, et esinevad kõik alused, s.o võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus pole ajutine, tunnistada võlgnik maksejõuetuks. XXX OÜ pankroti väljakuulutamise korral annab ajutine haldur enda nõusoleku edasi tegutseda OÜ XXX pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

2-13-57629 vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik pole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid, halduri hinnangul moodustavad kohustused 151586,20 eurot, kohustuste katteks puudub likviidne vara, halduri hinnangul raamatupidamises kajastatud immateriaalne vara 152032-eurot ei vasta vara turuväärtusele, vaid tegemist on vara raamatupidamises peetava arvestusliku väärtusega, mistõttu ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus pole ajutine. Ajutine haldur ei ole esialgu tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab eeltoodu alusel, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus on seisukohal, et võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud kooskõlas PankrS §-ga 86 vannet andma. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku seaduslikku esindajat trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Raivo Piirla on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX osaühingu pankrotihalduriks. Kohus määrab Raivo Piirla võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3) PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse.

2-13-57629 Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tööaruande kohaselt on ta kulutanud tööaega järgmiselt:pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku koostamine ja selle edastamine kohtule 0,10 tundi; tutvumine võlgniku pankrotiavaldusega, selle osas õigusliku positsiooni kujundamine 0,40tundi; järelepärimiste koostamine ja edastamine võlgnikule, krediidiasutustele liisinguandjatele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, riiklikele registritele 1,10 tundi; tutvumine järelepärimistele saadetud vastustega 1,30 tundi; läbirääkimised võlgniku ja võlausaldajaga 1,30 tundi; pangaväljavõtete ja pearaamatu analüüsimine tagasivõitmise võimaluste tuvastamine 2,40 tundi; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine 7,20 tundi, osalemine Harju Maakohtu kohtuistungil (pankroti välja kuulutamise otsustamine) 0,20 tundi - tunnid kokku 15,20 tundi. Muud kulud: Patendiametile kirja väljastamise kulud riigilõiv 7,66 eurot; ajutise halduri bürookulud, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, poolt üürileandjale tasutud keskmine üür koos kõrvalkuludega, arvestades ajutise halduri poolt tehtud töö mahtu 106.eurot- kokku 113,66eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb tema tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 eurot tunnis, ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 15,20 tundi. Ajutine pankrotihaldur palub seega määrata tema tasu suuruseks 1440,19eurot, ajutise halduri vajalikud kulutused 113,66 eurot ning välja mõista need Õigusbüroo Edikte OÜ kasuks Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1440,19 eurot ning vajalike kulutuste katteks 113,66 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja XXXAS on tasunud ajutise halduri tasu katteks 17.12.2013 kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606, viitenumber 3100057358, summa 2000 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd võlgniku pangakontol puuduvad rahalised vahendid, tuleb ajutise halduri poolt taotletav summa tuleb haldurile välja maksta kohtudeposiiti makstud summa arvel. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.