Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Controller Services OÜ hagi Hansaterminal OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. jaanuari 2012. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-54923
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hansaterminal OÜ teistmisavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Controller Services OÜ (registrikood 11506079), esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja Hansaterminal OÜ (registrikood 11426423), esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hansaterminal OÜ teistmisavaldus läbi vaatamata.
2.Saata asi Harju Maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks.
3.Tagastada Hansaterminal OÜ teistmisavalduselt tasutud kautsjonist 74 (seitsekümmend neli) eurot 49 senti Julia Vlady Levchenko-Ordning'ule (konto nr (IBAN) MC34 3000 2032 4300 0024 5327 Q31) ja 25 (kakskümmend viis) eurot 51 senti AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv (konto nr 221001197157).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Controller Services OÜ (hageja) esitas 10. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi Hansaterminal OÜ (kostja) vastu ja palus mõista kostjalt välja põhivõlg 7448 eurot 81 senti ja viivis kuni hagi esitamiseni 744 eurot 47 senti ning alates 11. novembrist 2011 10,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Harju Maakohus võttis hagi 5. detsembri 2011. a määrusega menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates hagi kättesaamisest.
13.jaanuaril 2012 teatas maakohus hagejale, et kostjale on hagi kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagile vastanud, ja palus esitada menetluskulude nimekirja. 20. jaanuaril 2012 esitas hageja
menetluskulude nimekirja ja palus mõista kostjalt välja 1513 euro 89 sendi suurused menetluskulud.
3.Harju Maakohus tegi 25. jaanuaril 2012 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7448 eurot 81 senti ja viivise hagi esitamiseni 744 eurot 47 senti ning alates 11. novembrist 2011 10,5% põhinõudest aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1513 eurot 89 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 2. septembril 2013 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt ei toimetatud teistetavas tsiviilasjas kostja seaduslikule esindajale kätte hagiavaldust koos selle lisaks olevate dokumentidega. Tsiviilasja materjale ei olnudki võimalik kostjale kätte toimetada, kuna nii hagiavalduse esitamise, selle kättetoimetamise kui ka tagaseljaotsuse tegemise ajal puudus kostjal esindusorgan, kelle kaudu kostja saanuks tegutseda ning kellel oleks olnud õigus dokumente vastu võtta. Kostja ainuosanik ja ainus juhatuse liige oli 26. septembrist 2007 kuni 5. märtsini 2011 Toni Tuomas Ordning. T. T. Ordning hukkus 5. märtsil 2011 Kasahstanis toimunud autoavariis ja kostja jäi ilma seadusliku esindajata. 11. mail 2012 valis T. T. Ordningu pärija Mark Anthony Ordning kui kostja uus ainuosanik uueks juhatuse liikmeks Julia Vlady Levchenko-Ordningu. Seega ei olnud kostjal
6.märtsist 2011 kuni 10. maini 2012 ühtegi seaduslikku esindajat. Tsiviilasja läbivaatamisel (nii hagimaterjalide kättetoimetamisel kui ka tagaseljaotsuse tegemisel) on rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 ja § 318 lg 2 nõudeid. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse menetlusdokument juriidilisest isikust menetlusosalisele kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Toimikust nähtub, et hagi võttis vastu kostja raamatupidaja. Raamatupidaja ei ole kostja seaduslik esindaja ja talle üleandmisega ei saa dokumente lugeda kättetoimetatuks. Lisaks on nimetatud isik hageja töötaja. Teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. Kostja sai nii hagist kui ka tagaseljaotsusest teada
27.augustil 2013 kohturuumides, kui kostja lepinguline esindaja käis kohtu kantseleis tsiviilasja toimikuga tutvumas. Toimikus oleva väljastusteate kohaselt on tagaseljaotsuse 30. jaanuaril 2012 kostja nimel vastu võtnud turvatöötaja, kuid ka see isik ei ole avaldaja seaduslik ega lepinguline esindaja ega ole ka muul viisil olnud volitatud menetlusdokumente vastu võtma TsMS § 319 kohaselt. Kostja sai küll varem teada tagaseljaotsuse täitmiseks tema vastu algatatud täitemenetlusest, kuid ta ei saanud varem tutvuda tagaseljaotsusega. Kostja pöördus teabe saamiseks ka kohtutäituri poole, kuid ei saanud temalt vastust. Kostja pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-13-26647 edastati kostja seaduslikule esindajale e-kirjaga küll materjalid, mille hulgas võis olla ka tagaseljaotsus, kuid elektroonilise kättetoimetamise
vorminõuded ei ole täidetud. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kostja seaduslik esindaja saatis aga kohtule vastuseks e-kirja, milles palus saata kõik dokumendid edasi teda esindatavatele advokaatidele. See ei ole kinnitus TsMS § 3111 lg 5 mõttes. Kui menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil menetlusosalisele lahend tegelikult kätte toimetati, mitte lahendist teadasaamisest. Kui kohus leiab, et tagaseljaotsus on avaldajale varem kättetoimetatud ja teistmisavaldus on esitatud hilinenult, palub avaldaja teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada. Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et kostja ainuosanik on alaealine ja juhatuse ainus liige J. Ordning on alates oma endise abikaasa surmast tegelenud pärimismenetlusega, mis toimub nende alalises elukohas Monaco Vürstiriigis viimase õiguskorra kohaselt. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole kunagi elanud Eestis, ta ei oska eesti keelt ja tal puuduvad teadmised Eesti õiguskorrast. Seetõttu ei saanud ta aru talle e-kirjaga saadetud dokumentide sisust ega nende tagajärgedest. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et praeguse tsiviilasja menetlemisel on hageja tahtlikult kohtu eest varjanud, et kostja juhatuse liige oli hagi esitamise ajaks surnud ning et avaldajal puudus esindusorgan. Hageja oli sellest teadlik, sest tema juhatuse liige on samal ajal ka kostja tütarettevõtja juhatuse liige. Tähtaja ennistamata jätmine toob kostja jaoks kaasa pöördumatu ja raske negatiivse tagajärje, sest jõusse jääb kohtuotsus, millega on kostjale pandud kontrollimata rahaline kohustus. Teistetava tagaseljaotsuse alusel on hageja esitanud ka kostja pankrotiavalduse ja kui kostja ei saa nõuet vaidlustada, kuulutatakse välja tema pankrot.
5.Hageja vaidles kostja teistmisavaldusele vastu. Ta leiab, et tagaseljaotsus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 alusel 15. veebruaril 2013 ja 19. veebruaril 2013, sest neil kuupäevadel saatis hageja esindaja K. Tammar Julia Vlady Levchenko-Ordningule tagaseljaotsuse epostiga. Lisaks on tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetanud ka Harju Maakohus 7. juunil 2013 tsiviilasja nr 2-13-26647 materjalidega. Seega jõudis tagaseljaotsus kostjani TsMS § 3111 lg 4 järgi hiljemalt 7. juunil 2013.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb TsMS § 682 lg 1 (koostoimes TsMS §-ga 705) alusel jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks.
7.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul ja TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel teistmise korras uuesti läbi vaadata. TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi võib teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Seega on teistmisavalduse
esitamise tingimuseks teistetava lahendi jõustumine. Kolleegiumi arvates ei ole tagaseljaotsuse teistmine praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, sest tagaseljaotsus ei olnud teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud.
8.TsMS § 456 lg 3 järgi jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Seega ei saanud tagaseljaotsus jõustuda enne 30 päeva möödumist selle kostjale kättetoimetamisest.
9.Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas oluline kindlaks teha, millal toimetati tagaseljaotsus kostjale kätte. TsMS § 306 lg 1 järgi on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 318 lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kui TsMS-ist ei tulene teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et tagaseljaotsus oleks kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. See ei olnudki võimalik, sest kostja seaduslik esindaja oli ajal, mil kohus püüdis tagaseljaotsust kostjale kätte toimetada ehk, 30. jaanuaril 2012 surnud ja ainuosaniku pärija ei olnud veel uut juhatuse liiget määranud.
10.TsMS § 323 näeb ette ka võimaluse, mil menetlusdokumendi saab lugeda juriidilisele isikule kättetoimetatuks vaatamata sellele, et seda ei ole üle antud juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Nimelt sätestavad TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 koostoimes, et juriidilisele isikule loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Kolleegium leiab, et tagaseljaotsuse üleandmine turvatöötajale 30. jaanuaril 2012 ei vasta seaduses ettenähtud kättetoimetamise tingimustele. Kolleegiumi arvates ei ole praeguses asjas tuvastatud, et täidetud oleks menetlusdokumendi äriruumis kättetoimetamise nõuded (TsMS § 323 lg-d 1 ja 2), sest ei ole kindlaks tehtud, et turvatöötaja R. Alvre oleks olnud kostja äriruumis püsivalt viibiv töötaja või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutav isik.
11.Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tagaseljaotsuse kättetoimetamisel oleksid olnud täidetud TsMS §-s 3111 sätestatud elektroonilise kättetoimetamise nõuded. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu.
TsMS § 3111 lg 4 sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Praeguses asjas ei ole kohtutoimikus dokumente, millest võiks järeldada, et kohus oleks tagaseljaotsuse kostjale elektrooniliselt kätte toimetanud või et kostja oleks tsiviilasjas nr 2-13-26647 kinnitanud praeguses tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse kättesaamist. Kuigi hageja viitab sellele, et tema esindaja saatis tagaseljaotsuse e-kirjaga kostja seaduslikule esindajale, ei saa seda pidada elektrooniliseks kättetoimetamiseks TsMS § 3111 mõttes.
12.Kostja on tuginenud sellele, et sai tagaseljaotsuse kätte 27. augustil 2013, kui tema esindaja käis kohtu kantseleis toimikuga tutvumas. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks enne tema väidetud 27. augustit 2013 hagi või tagaseljaotsus kätte toimetatud, siis loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi tagaseljaotsuse kätte toimetatuks kostja väidetud 27. augustil 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11).
13.Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 27. augustil 2013 ja esitas teistmisavalduse 2. septembril 2013. Sel ajal sai ta TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel esitada tagaseljaotsuse peale kaja, sest teistetav tagaseljaotsus ei olnud 2. septembriks 2013 ehk teistmisavalduse esitamise ajaks TsMS § 456 lg 3 järgi jõustunud. Seetõttu ei saanud kostja esitada selle peale teistmisavaldust, sest teistmisavalduse esitamise eelduseks on teistetava lahendi jõustumine. Kolleegiumi arvates on võimalik teistmisavaldusest ilmnevat kostja tahet tõlgendades lugeda esitatud teistmisavaldus kajaks ja saata see menetluse taastamise otsustamiseks maakohtule.
14.Maakohtul tuleb TsMS § 417 kohaselt võtta seisukoht menetluse taastamise kohta. Silmas tuleb pidada, et menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kolleegium leiab, et esinevad asjaolud, mis on TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise aluseks sõltumata sellest, kas kostjal oli mõjuv põhjus jätta hagile vastamata.
Hagi on praegusel juhul loetud kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 kohaselt selle kättetoimetamisega kostja raamatupidajale. Seega ei ole hagi kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kuna kostja seaduslik esindaja oli hagi esitamise ajal surnud, siis ei saanudki hagi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetada. Samuti ei olnud kostja määranud endale lepingulist esindajat. Hagiavalduse elektroonilise kättetoimetamise kohta puuduvad toimikus andmed. Kaja saamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11;
14.veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 12). TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus ning kohtul on võimalik neid lihtsalt kontrollida, sest andmed hagi kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus.
15.Kolleegium märgib täiendavalt, et õige on ka kostja väide, et hagiavalduse üleandmine kostja raamatupidajale, kes pealegi on seotud hagejaga, ei vasta seaduses ettenähtud kättetoimetamise tingimustele, sest praeguses asjas ei ole kindlaks tehtud, et raamatupidaja oleks olnud kostja äriruumis püsivalt viibiv töötaja või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutav isik. TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 koostoimes sätestavad aga, et juriidilisele isikule loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.
16.TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. TsMS § 416 lg 2 järgi tuleb juhul, kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kuna kostja esitas praeguses asjas kaja asemel ekslikult teistmisavalduse, siis tuleb menetluse taastamise otsustamisel anda kostjale vajadusel TsMS § 3401 alusel tähtaeg esitada asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalikud dokumendid.
17.Kuna asi saadetakse maakohtule menetluse taastamise otsustamiseks, ei ole hoolimata teistmisavalduse läbi vaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 mõttes. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.
18.Teistmisavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi tagastada. Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.