Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks pankrotivara arvelt 1 248 eurot (sisaldab käibemaksu) ja tehtud kulutuste hüvitiseks 101 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ Lundet arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX.

Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXXOÜ esitas 22.12.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli investeerimistegevus. Võlgnikul on kohustusi 2 822 776 euro ulatuses, varalised vahendid puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kontode arestimine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 09.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 60 533,66 euro ulatuses, kohustusi on vähemalt 3 189 973,16 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2013.a aprill. Haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Haldur palub määrata tasuks 1 040 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvitiseks 101 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda Andres Hermeti arveldusarvele. 11.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kuivõrd haldur ei ole tuvastanud raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu, asub kohus seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri esitatud seisukohaga 2013.a aprilli. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Hermeti ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11.03.2014 kell 13.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara ei ole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 1 248 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 101 eurot (sisaldab käibemaksu) ning palub tasu maksta välja OÜ Lundet arveldusarvele. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 80 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuete tegemises ja arvestuslikes büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 248 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 101 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ Lundet arveldusarvele. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.