2-15-7188/46 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud ja menetluse käik Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 13.05.2015 avalduse XXXXpankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb vastutusotsusest. Võlgnevuse suuruseks on 19 584,68 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole nõude rahuldamine õnnestunud rohkem kui kolme kuu jooksul. 28.09.2015 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde, võlgnik istungile ei ilmunud ning kirjalikke vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. 01.10.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolev vara Venemaa Sperbank kontol olev raha summas 1 404 297,15 eurot, mille usaldusväärsuse osas on võimalik seisukoht esitada pärast Sperbank poolt täiendava kinnituse saamist. Muu turuväärtust omav vara puudub. Kohustusi on vähemalt 29 238,25 eurot. Haldur palub määrata tasu 11,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku 1 104 eurot (koos käibemaksuga) ning vajalikud kulutused summas 95,45 eurot. 16.11.2015 teatas võlgnik kohtule, et ei tunnista pankrotiavaldust ning palus 17.11.2015 kohtuistung edasi lükata. Võlgnik tegi ka ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks. 16.12.2015 vastuses pankrotiavaldusele vaidles võlgnik sellele vastu. Võlgnik leiab, et kohtualluvus on ebaõige. Võlgnik elab püsivalt XXXX, kus tal on ka alates 09.03.2013 töökoht. Poolas on ka võlgniku põhihuvide kese. Seetõttu on pankrotiavaldus esitatud vale kohtualluvusega. Võlgnik ei ole ka püsivalt maksejõuetu, kuna tema Sberbank kontol on 100 000 000 rubla ehk 1 412 828,48 eurot. Pankrotiavaldus on pahatahtlik ja põhistamata. Võlausaldaja ei ole vastu võtnud võlgniku kompromissi pakkumist tasuda igakuiselt 500 eurot või 10 000 eurot. Võlgnik palub jätta pankrot välja kuulutamata. Täiendavas aruandes leidis ajutine haldur, et võlgnik ei ole oma vara kohta esitanud usaldusväärseid andmeid ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Haldur palub välja mõista täiendavad tõlkekulud 176,03 eurot. Täiendavas vastuses leidis võlgnik, et pankrotiavaldus ei ole piisavalt põhistatud, kuna kohtutäituri üldsõnalise kirjaga ei saa tõendada seda, et täitemenetluses ei saa 3 kuu jooksul vara puudumise tõttu nõuet rahuldada. Võlgnik on endiselt seisukohal, et kohtualluvus on väär ning et tal on piisavalt rahalisi vahendeid ega ole püsivalt maksejõuetu. Veelkordses täienduses märkis võlgnik, et tal on veel vara, milleks on tsiviilhagi kriminaalasjas Eesti Vabariigi vastu põhinõudes 44 103 946,52 eurot ja 14 707 500 SEK. 21.04.2016 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ja leidis, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ja võlgnik vastuväidete juurde.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi EL määrus) art 3 lg 1 järgi on maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Kohus leiab, et võlgniku põhihuvide kese on Eestis. Kohus põhjendab seda sellega, et võlgniku enda poolt antud elukoht on Eestis, võlgniku pere elab Eestis ning võlgnik viibib enamuse ajast Eestis. Nimelt on võlgniku suhtes käivas kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendit allkiri elukohast mittelahkumiseks. Võlgniku kohtuistungil antud seletuse kohaselt algas see tõkend 2011a detsembis ning kehtis kuni 08.03.2014. Võlgnik kinnitas, et elukoht tõkendi järgi on Eestis. Praegu kriminaalkohtumenetlus kestab ning võlgnikul tuleb viibida enamuse nädalast Eestis. Võlgnik märkis, et sellega seoses on tema töötamine raskendatud (II kd, t lk 53-54; III kd, t lk 13-16). Samuti kinnitas võlgnik, et tema pere elab praegu Eestis. Võlgnik peab enda elukohaks XXXX(I kd, t lk 43, 73, 89, 153-154, II kd, t lk 21-24, 50-52 jm), kuid sellelt aadressilt ei saanud kohus võlgnikuga kontakti (I kd, t lk 110-111; II kd, t lk 144145). Samas on maksuhaldur seostanud võlgniku asukohta Eesti mitmete aadressidega (I kd, t lk 4660). 21.01.2015 on võlgnik tsiviilasjas nr 2-13-61093 enda aadressiks andnud XXXX (I kd, t lk 65), 21.01.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-13-12877 on võlgniku elukohaks märgitud sama aadress (II kd, t lk 99-105). Ka e-maksuamet näitab praegu sama elukoha aadressi (I kd, t lk 90). Kohus ei välista, et võlgnikul võib olla elukoht ka Poolas, sest Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2 järgi võib elukoht olla mitmes kohas, kuid kohus leiab, et võlgniku põhihuvide kese on EL määruse kontekstis siiski Eestis. Seetõttu peab kohus võlgniku väidet ebaõigest kohtualluvusest põhjendamatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik leiab, et tal on piisavalt vara – raha Sberbank ja Nota Pank kontol ning tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Kohus ei pea tsiviilhagi kriminaalmenetluses (III kd, t lk 77-137) võlgniku varaks, sest seda ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseerida. Tõendeid raha olemasolust Sberbank ja Nota Pank kontodel (II kd, t lk 79, 163-164; III kd, t lk 17-18, 139) ei pea kohus usaldusväärseteks. Kohus nõustub halduriga, et need tõendid on kontrollimatud - halduril see ei õnnestunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et võlgniku pangakontodel on ligi 2 miljonit eurot, kuid võlgnik ei ole suuteline tasuma võlausaldaja ligi 20 korda väiksemat nõuet. Võlgniku selgitus, et võlga ei tasu ta seetõttu, et see on ebaõiglane, kohut ei rahulda. Kohus ei pea võlgniku märkimisväärseks varaks ka läbiotsimise käigus ära võetud vara (II kd, t lk 100). Kuna võlgnikul likviidset vara ei ole tuvastatud, kohustused on vähemalt 29 238,25 eurot leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et võlausaldaja on pankrotiavalduse nõuetekohaselt põhistanud. Võlausaldaja tugineb sellele, et täitemenetluse käigus ei ole kolme kuu jooksul saadud võlausaldaja nõuet rahuldada (I kd, t lk 33). Võlausaldaja on seda piisavalt põhistanud ning pankrotimenetluse ajal – mis on kestnud kauem kui 3 kuud – ei ole täitemenetluses võlausaldaja nõuet samuti rahuldatud. Seetõttu esineb PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud alus. Pankrotiavalduse esitamist ei saa pidada ka pahauskseks käitumiseks, sest võlausaldaja võib vabalt valida õiguskaitse vahendeid. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb käesoleval hetkel pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Lõpliku hinnangu selles osas annab kohus pankrotimenetluse käigus.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.06.2016.a kell 11.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole materjalide kohaselt võlgnikul kinnisvara. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrs § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi, tunnitasu on 80 eurot. Ajutine haldur on taotlenud välja mõista ajutise halduri tasu summas 920 eurot, millele lisandub käibemaks 184 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus mõistab välja ajutise halduri tasu 920 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ja hüvitis tuleb välja maksta vastavalt halduri taotlusele teda teenindanud büroo arvelduskontole. Vastavalt PankrS § 66 on halduril õigus saada oma kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb kulude hüvitamist kogusummas 271,48 eurot, mis koosneb tõlgitasust, dokumendi saamise kulust ja bürookulust. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ning mõistab need välja. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku enda kanda. Kuna võlgnikul ei ole tuvastatud likviidset vara, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused katta võlausaldaja poolt tasutud deposiidist. Rahandusministeerium on 17.06.2015 kandnud Harju Maakohtu deposiitkontole 1 200 eurot (I kd, t lk 88). /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik