Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 19. veebruar 2014 kell 16.15 Tsiviilasja number
2-13-54177
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi M H ja H H vastu 42 452.65 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
42 452.65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252, asukoht: Tornimäe 2, 10145 Tallinn), esindaja: Karin Rahumeel (epost: [email protected]; [email protected]); Kostja 1: M H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post. xxxx, tel nr xxxx); Kostja 2: H H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel nr xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev 19. veebruar 2014 / Kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt M H (H) ja H H (H) solidaarselt hageja AS-i SEB Pank kasuks laenulepingust nr L060004004 tulenev võlgnevus 39 339 (kolmkümmend üheksa tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot ja 27 senti (s.h põhivõlgnevus 28 885.98 eurot, intress 922.04 eurot ja viivis 14.11.2013 seisuga 9 531.25 eurot).
1 (8)
2-13-54177
3.Välja mõista kostjatelt M H (H) ja H H (H) solidaarselt hageja AS-i SEB Pank kasuks viivis põhinõudelt (28 885.98 eurolt) alates 15.11.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt M H (H) hageja AS-i SEB Pank kasuks laenulepingust nr L070046009 tulenev võlgnevus 610 (kuussada kümme) eurot ja 10 senti (s.h põhivõlgnevus 299.42 eurot, intress 57.20 eurot ja viivis 14.11.2013 seisuga 253.54 eurot).
5.Välja mõista kostjalt M H (H) hageja AS-i SEB Pank kasuks viivis põhinõudelt (299.42 eurolt) alates 15.11.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 16,00% aastas.
6.Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt M H (H) ja H H (H) hageja AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud (riigilõiv) 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.15. novembril 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt AS SEB Eesti Ühispank, praeguse ärinimega AS SEB Pank ja M H (edaspidi kostja 1) sõlmisid 06.02.2006.a laenulepingu nr L060004004 (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 15 350 eurot tagastamise lõpptähtajaga 10.02.2031.a. 08.02.2007.a sõlmisid hageja ja kostja 1 Lepingu 1 lisakokkuleppe nr 1, millega suurendati laenu summat 47 325 euroni ning muudeti Lepingu 1 tagatisi.
2.Lepingu 1 punkti 5 kohaselt kohustus kostja 1 tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks osade kaupa annuiteetmaksetena Lepingus 1 toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja 1 vastavalt Lepingu 1 punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu EURIBOR + 0,500 % aastas.
3.08.02.2007 andis H H (edaspidi kostja 2) kui käendaja hagejale käenduse tagamaks Lepingust 1 tulenevate kostja 1 kohustuste täitmise solidaarselt kostjaga 1 summas 60 750 eurot.
4.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 31.08.2007.a laenulepingu nr L070046009 (edaspidi Leping 2), mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 30 000 krooni (1 917.35) eurot tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2011.a. 2 (8)
2-13-54177
5.Lepingu 2 punkti 5 kohaselt kohustus kostja 1 tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks osade kaupa annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimustel. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja 1 vastavalt Lepingu 2 punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 16 % aastas.
6.Lepingu 1 punkti 5.2 ja 4.1 kohaselt oli kostja 1 kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostja 1 alates 10.09.2009.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 14.11.2013.a on kostja 1 poolt Lepingu 1 järgseks tasumata laenusummaks 28 885.98 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 922.04 eurot.
7.Lepingu 1 punkti 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 Lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 14.11.2013.a on kostja 1 Lepingust 1 tulenev viivisevõlgnevus summas 9 531.25 eurot.
8.22.11.2010.a teavitas hageja kostjat 1 ja kostjat 2 Lepingu 1 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjalike teadetega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.12.2010.a on hagejal õigus Leping 1 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu 1 erakorraliselt üles 09.12.2010.a.
9.Lepingu 1 tagatiseks olnud kinnisvara võõrandas kostja 1 vabatahtlikult, ilma, et hageja oleks pidanud algatama täitemenetlused. Korteriomandite müügist laekus 07.03.2013.a 13 440 eurot, laekunud summaga tasus hageja Lepingu 1 põhiosa võlgnevust.
10.Lepingu 2 punkti 5.2 ja 4.1 kohaselt oli kostja 1 kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostja 1 alates 10.06.2010.a nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 14.11.2013.a on kostja 1 poolt Lepingu 2 järgseks tasumata laenusummaks 299.42 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 57.20 eurot.
11.Lepingu 2 punkti 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 Lepingu 2 alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 14.11.2013.a on kostja 1 Lepingust 2 tulenev viivisevõlgnevus summas 253.54 eurot.
12.22.11.2010.a teavitas hageja kostjat 1 Lepingu 2 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjalike teadetega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.12.2010.a on hagejal õigus Leping 2 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja 1, vaatamata hageja hoiatusele, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Lepingu 2 erakorraliselt üles 09.12.2010.a.
3 (8)
2-13-54177
13.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingust nr L060004004 tulenev võlgnevus 39 339,27 eurot (sh põhivõlgnevus 28 885.98 eurot, intress 922.04 eurot ja viivis 9 531.25 eurot) ja viivis põhinõudelt (28 885.98 eurolt) alates 15.11.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 8,50% aastas. Samuti palus hageja välja mõista Kostjalt 1 (M H) hageja kasuks laenulepingust nr L070046009 tulenev võlgnevus 610.16 eurot (sh põhivõlgnevus 299.42 eurot, intress 57.20 eurot ja viivis 253.54 eurot) ja viivis põhinõudelt (299.42 eurolt) alates 15.11.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 16,00% aastas. Kohtukulud summas 850 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostjate kanda.
14.Hageja nõustus kirjaliku menetlusega.
KOSTJATE VASTUVÄITED
15.16. detsembril 2013 esitatud vastuses kostja 1 M H teavitas, et tal ei ole vastuväiteid hagis esitatud 31.08.2007 sõlmitud laenulepingust nr L070046009 tulenevale põhivõlgnevuse nõudele summas 299.42 eurot ega intressinõudele 57.20 eurot. Kostjad M H ja H H teavitasid, et neil ei ole vastuväiteid hagis esitatud 06.02.2006 sõlmitud laenulepingust nr L060004004 tulenevale põhivõlgnevuse nõudele summas 28 885.98 eurot ega intressinõudele summas 922.04 eurot.
16.Kostja 1 selgitas, et tema igakuine netosissetulek viimase aasta jooksul jääb vahemikku xxxx eurot kuni xxxx eurot, muid tulusid tal ei ole. Kostja I töötasu on kohtutäitur Raigo Pärs’i poolt täiteasjas 158/2013/953 01.08.2013 koostatud sissetuleku (töötasu) arestimise aktiga arestitud. Kostja 2 H H sai 2012.a tulu xxxx, 2013.a tal tulud puuduvad. Samuti on kostjatel kaks alaealist ülalpeetavat. Kinnisvara kummalegi kostjale ei kuulu. Kostjale 2 kuulub sõiduk xxxx, väljalase xxxx, registreerimismärk xxxx, millise võõrandamine on keelatud. Kostja 2 suhtes on toimumas 4 täitemenetlust kokku 42 153.85 eurot sissenõudmiseks. Eeltoodud asjaoludel on hageja poolt nõutav viivis kostjate sissetulekuid ning ülalpeetavate arvu arvestades ebamõistlikult suur. Kostjad paluvad vähendada viivisemäära nullini, st jätta tulenevalt VÕS § 162 viivisenõue täies ulatuses rahuldamata.
17.Kostjad palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kostjad nõustusid asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEIUKOHT
19.17. jaanuaril 2014 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostjatelt nõutud viivis ei ole ebamõistlikult suur ega vastuolus seadusega. Kostjad tunnistavad hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse olemasolu ja sellele neil vastuväiteid ei ole. Vastuväiteid ei ole kostjad esitanud ka viivisearvestusele. See, et tagatisvara müük võttis loodetust rohkem aega, ei tähenda seda, et kostjad ei oleks tohtinud igakuiselt laenu võlga vähendada, mis omakorda oleks tähendanud ka väiksemaid viiviseid, sest viivise arvutamisel lähtutakse põhiosa võla suurusest. Hageja hinnangul viiviseid vähendada ei tuleks, kuna viiviste arvestamisel on lähtutud maksmisega viivitatud päevade arvust ja viivist ei ole hageja nõudnud rohkem, kui seadus ette näeb. 4 (8)
2-13-54177
20.Hagejal on lähtuvalt seadusest õigus viiviseid nõuda ja seega tuleb menetluskulu jätta kostjate kanda. Hagiavalduse oli hageja sunnitud esitama ainult sel põhjusel, et kostjad ei soovinud oma kohustusi hageja ees täita ja hagejal puudusid muud võimalused võlgnetavate rahasummade tagasisaamiseks. Enne hagiavalduse esitamist on hageja korduvalt püüdnud kostjatega tasumise osas kokkuleppele jõuda. Kostjate väide, et hageja ei ole nende poolt esitatud ettepanekutele reageerinud, ei vasta tõele.
21.Hageja on seisukohal, et tõenäoliselt ei ole võimalik lahendada antud asja kompromissiga, kuna kostjad ei ole tänaseni näidanud üles huvi oma võlgnevus tasuda.
MENETELUSE KÄIK
22.21. jaanuaril 2014 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste, taotluste, tõendite ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 10.02.2014.
23.Pooled ei ole täiendavaid avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
26.06.02.2006 sõlmisid hageja kui laenuandja ja M H (kostja 1) kui laenusaaja laenulepingu nr L060004004, mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 15 350 eurot. Kostja 1 kohustus hagejale laenu tagastama ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.03.2006 kuni 10.02.2031 iga kalendrikuu 10. kuupäeval hageja poolt lepingu alusel ja kostjale 1 teatatud summades (t. lk 9-14). 08.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr L060004004 lisakokkuleppe nr 1, millega hageja andis kostjale 1 täiendavalt laenu summas 31 975 eurot. Samuti seati hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 312 000 krooni korteriomandile, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx ning ühishüpoteek summas 643 000 krooni teisele järjekohale korteriomandile, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx ja esimesele järjekohale korteriomandile, registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx (t. lk 15-16).
27.08.02.2007 sõlmisid hageja ja H H (kostja 2) käenduslepingu nr 2007002693, mille alusel käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu nr L060004004 alusel. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 60 750 eurot (t. lk. 17-19). 5 (8)
2-13-54177
28.31.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr L0700046009, mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 30 000 krooni (1 917,35 eurot). Kostja 1 kohustus hagejale laenu tagastama ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 10.09.2007 kuni 10.08.2011 iga kalendrikuu 10. kuupäeval hageja poolt lepingu alusel ja kostjale 1 teatatud summades (t. lk 20-25).
29.Kostja 1 kohustus laenulepingu nr L060004004 puntki 4.1 alusel tasuma intressi 6 kuu EURIBOR + 0.500% ja punkti 5.2 alusel tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena. Laenumaksete aruande kohaselt kostjad ei ole alates 10.09.2009 laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud (t. lk. 26 - 29). Hageja ütles laenulepingu nr L060004004 erakorraliselt üles 09.12.2010, teavitades eelnevalt 22.11.2010 kostjaid, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.12.2010 on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. 14.11.2013 seisuga on kostjatel tasumata laenulepingust nr L060004004 tulenev laenusumma 28 885.98 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 922.04 eurot (t. lk. 29).
30.Kostja 1 kohustus laenulepingu nr L0700046009 puntki 4.1 alusel tasuma intressi 16% laenusummalt aastas ja punkti 5.2 alusel tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena. Laenumaksete aruande kohaselt kostja 1 ei ole alates 10.06.2010 antud kohustust nõuetekohaselt täitnud (t. lk. 34-37). Hageja ütles laenulepingu nr L0700046009 erakorraliselt üles 09.12.2010, teavitades eelnevalt 22.11.2010 kostjat 1, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 08.12.2010 on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. 14.11.2013 seisuga on kostja 1 lepingu nr L0700046009 järgseks tasumata laenusummaks 299.42 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevuseks 57.20 eurot (t. lk. 37).
31.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 sätestab käenduslepingu mõistet, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 2 järgi käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
32.Kostjatel ei ole vaidlust laenulepingute ja käenduslepingu alusel kohustuste tekkimise ning tagastamata laenu ja tasumata intressi suuruse üle. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostjate õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostjad on võtnud hagi mõlemast laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja intresside 6 (8)
2-13-54177 väljamõistmise osas vastavalt TsMS § 444 lg 3 kohus rahuldab hagi selles osas lihtsustatud vormis.
33.Kostjad vaidlevad viiviste nõuetele vastu põhjusel, et hageja poolt nõutav viivis kostjate sissetulekuid ning ülalpeetavate arvu arvestades ebamõistlikult suur. Leppetrahvi vähendamise õiguslik alus on toodud VÕS § 162, mille 1 lõike kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Nimetatud sätetest tulenevalt on võimalik küll taotleda leppetrahvi (viivise) vähendamist, kuid ei ole võimalik taotleda leppetrahvi (viivise) tasumisest täielikult vabastamist. Viivise tasumisest vabastamise taotlemisel on oluline tuvastada, et viivise määr ebamõistlikult suur.
34.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks pooleaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud laenulepingust L060004004 tulenevate kohustuste rikkumise eest viivist ajavahemikus 10.06.2009 kuni 30.06.2011 määraga 8% aastas, alates 01.07.2011 kuni 01.01.2012 määraga 8.25% aastas, alates 02.01.2012 kuni 31.12.2012 määraga 8% aastas, alates 01.01.2013 kuni 14.04.2013 määraga 7.75% aastas, alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 määraga 8.75% aastas ja alates 01.07.2013 kuni 14.11.2013 määraga 8.50% aastas (t. lk. 30, 31). Hageja poolt kohaldatud viivise määr ei ületa Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded (https://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1) vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja lg 2 avaldatud intressimäära, millele on lisatud kaheksa protsenti aastas. Seega puudub seaduslik alus laenulepingust L060004004 tuleneva viivise määra vähendamiseks. Ei ole alust ka laenulepingust nr L0700046009 tuleneva viivise määra 16% vähendamiseks, sest nimetatud viivise määr ei ületa VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra kahekordselt.
35.Eeltoodu alusel peab kohus rahuldab hagi ka viiviste väljamõistmise osas ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingu L060004004 seisuga 14.11.2013 arvestatud viivis 9 531.25 eurot (t. lk. 29). Samuti kulub kostjalt 1 väljamõistmisele hageja kasuks sama seisuga arvestatud laenulepingu nr L0700046009 viivis 253.54 (t. lk 37).
36.TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Selle sätte 7 (8)
2-13-54177 alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis põhinõuetelt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete tasumiseni laenulepingutes sätestatud määras. Menetluskulud
37.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda.
38.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 850 eurot (t. lk. 40). TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjad on võtnud hagi põhinõude osas õigeks. Seega mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 850 eurot.
39.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.