19. veebruar 2014 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-29405
Tsiviilasi
AS-i Eesti Krediidipank hagi XXXvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
45 260,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn), lepinguline esindaja Triinu Tiit (epost [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
23.01.2014
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Triinu Tiit
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXpõhinõue 21 728,30 (kakskümmend üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa eurot ja 30 senti) eurot, intressid 1 721,06 (üks tuhat seitsesada kakskümmend üks eurot ja 6 senti) eurot ja viivis 10 567,44 (kümme tuhat viissada kuuskümmend seitse eurot ja 44 senti) eurot AS-i Eesti Krediidipank kasuks.
Välja mõista XXXviivis põhinõudelt (21 728,30 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni AS-i Eesti Krediidipank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXmenetluskulud täies ulatuses (100%) AS-i Krediidipank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-29405 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.05.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 20476 (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis hageja kostjale eluasemelaenu summas 770 000 krooni, so 49 211,97 eurot, sihtotstarbega korteriomandi ostmiseks asukohaga XXX, Tallinn. Laenulepingu punkti 2.14 kohaselt oli laenulepingu tagatisteks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa ja korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa (tl 5-6). Laenulepingule kohaldusid laenulepingu üldtingimused (tl 7-10).
2.01.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muutmiseks kokkuleppe, millega muudeti laenulepingu punkti 2 alapunkte. Vastavalt kokkuleppele oli laenusumma tagastamise kuupäevaks 25.08.2030 (tl 11).
3.09.03.2010 saatis hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjale tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 13).
4.16.06.2010 saatis hageja kostjale teatise laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja nõudis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 14).
5.16.07.2013 kordusenampakkumise akti kohaselt müüdi korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa hinnaga 1 500 eurot (tl 40-42). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 21 728,30 eurot, intressid 1 721,06 eurot, viiviseid 10 245,98 eurot, viivis põhinõudelt (21 728,30 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.12.2013 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 5, VÕS § 3 p 1, 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 141 p 3, § 158, § 396 ja § 397.
7.Hageja märgib, et: • kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles; • 28.09.2010 algatas hageja täitemenetluse laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks; • 21.03.2012 toimunud enampakkumisel müüdi Tallinnas XXX kinnistu 3/40 kaasomandi osa ning müügist saadud vahendite arvelt vähendas hageja laenulepingust tulenevaid nõudeid kokku 24 753,55 euro ulatuses; • korteri XXX, Tapa müügist laekus hagejale 1 360,40 eurot, mille arvelt vähendas hageja laenulepingust tulenevaid kostja kohustusi.
Kostja vastuväited
2-13-29405
8.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et: • sõlmis laenulepingu korteri XXX, Tallinn ostmiseks; • kostjale kuulus kaks korterit Tapal, so XXX ja XXX; • 2012.a müüdi korter XXX, Tallinn; • kõik korterid müüdi väga odavalt. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja teatas telefoni teel, et ei soovi kohtuistungist osa võtta (tl 78). Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
13.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 05.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 20476, mille kohaselt andis hageja kostjale eluasemelaenu summas 770 000 krooni, so 49 211,97 eurot, sihtotstarbega korteriomandi ostmiseks asukohaga XXX, Tallinn. Laenulepingu punktist 2.3 tulenevalt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR + 6,00 % aastas. Laenulepingu punkti 2.14 kohaselt oli laenulepingu tagatisteks korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa ja korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa (tl 5-6). Laenulepingule kohaldusid laenulepingu üldtingimused (tl 7-10). 01.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muutmiseks kokkuleppe, millega muudeti laenulepingu punkti 2 alapunkte. Vastavalt kokkuleppele oli laenusumma tagastamise kuupäevaks 25.08.2030 (tl 11). 09.03.2010 saatis hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjale tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 13). 16.06.2010 saatis hageja kostjale teatise laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ja nõudis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 14). 16.07.2013 kordusenampakkumise akti kohaselt müüdi korteriomand asukohaga XXX, Tapa, Lääne-Virumaa hinnaga 1 500 eurot (tl 4042).
14.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Kostja on tunnistanud nõudeid osaliselt. Hageja on esitanud tabelina ülevaate kostja võlgnevuse kujunemisest kuni laenulepingu ülesütlemiseni 16.06.2010 (tl 73-74). Kostja ei ole
2-13-29405 tabelis toodule vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et kostja tasus laenumakseid ja intressi suuremas ulatuses. Puudub vaidlus, et laenu tagatiseks olnud korteriomand asukohaga XXX, Tallinn ja korteriomand XXX, Tapa, Lääne-Virumaa müüdi enampakkumistel ning saadud raha arvelt vähendas hageja laenulepingust tulenevat kostja võlgnevust. Nähtuvalt korteriomandi XXX, Tapa, Lääne-Virumaa enampakkumise aktist, müüdi nimetatud korter hinnaga 1 500 eurot (tl 40-42). Kostja on märkinud, et korterid müüdi väga odavalt. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole toonud võrdluseks sarnaste korterite turuhindu, millest võiks vastava järelduse teha. Kohus märgib, et on tavapärane, et juhul kui puuduvad ostuhuvilised, langetatakse korduval enampakkumisel müüdava korteri hinda. Hageja väidete kohaselt pärast korteriomandite müügist saadud tulu mahaarvamist jäi kostja võlgnevuseks põhinõudena 21 728,30 eurot ja intressidena 1 721,06 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhinõude ja intressinõude osas põhjendatud ja hagi kuulub selles osas rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust tulenev põhinõue 21 728,30 eurot ja intressid 1 721,06 eurot.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Laenulepingu punkti 8.1 kohaselt kui laenusaaja ei tagasta laenusummat või selle osa maksegraafikus märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma pangale tähtaegselt tasumata summalt viivist vastavalt hinnakirjale (tl 8). Hagiavalduse kohaselt oli hinnakirja järgselt viivise määraks 0,1% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 06.02.2010 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 16.06.2010 lepingujärgse viivisemäära, so 0,1% päevas alusel ning alates 17.06.2010 kuni 16.12.2013 viivist seadusjärgse viivisemäära alusel kokku summas 10 245,98 eurot (tl 75). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles laenukohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes ka laenulepingu punktist 8.1. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 17.12.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,50% aastas ja alates 01.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Alates 17.12.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 19.02.2014 on 65 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 321,46 eurot, so 8,50/365/100x21728,30x15+8,25/365/100x21728,30x50. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 10 567,44 eurot, so 10 245,98+321,46 ning edasi viivis põhinõudelt 21 728,30 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 21 728,30 eurot, intressi 1 721,06 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 10 567,44 eurot ja viivise põhinõudelt 21 728,30 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
2-13-29405 Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.