Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-44364 saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku - TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

L Z esitas 23.septembril 2013 hagiavalduse Hooneühistu ZAPADNÕI-1 vastu rahalise hüvitise nõudes kohus menetlusabi taotlusega. Kohus jättis 03.oktoobri 2013 määrusega hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 18.novembril 2013 täpsustatud hagiavalduse. Kohus rahuldas 15.jaanuari 2014 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas teda riigilõivu summas 150 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus võttis 15.jaanuari 2014 määrusega hagi menetlusse ning hagimaterjalid toimetati kostjale kätte. Kostja esitas kohtule 29.jaanuaril 2014 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja hagi tema surnud abikaasa V Z huvidest lähtudes. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, et tema on surnud V Z õigusjärglane (pärija, kes on võtnud pärand või kes ei esitanud pärandist loobumise avalduse). Seega hageja ei tõendanud, et tal on õigus kohtusse pöördumiseks surnud V Z nõude kaitsmiseks. Hagiavalduses hageja nõuab hüvituse suurusega 1500 eurot väljamõistmist, kuid ei esita tõendeid kahju suuruse kohta. Kostja arvab, et ülaltoodu alusel hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata või rahuldamata ja panna menetluskulud, s.h. kostja lepingulise esindaja kulud, hagejale kanda. Kohtuistungil 17.veebruari 2014 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kostja palus hagi jätta läbivaatamata, sest hagi on esitanud L Z ning haginõue on põhjendatud suhetega, mis eksisteerisid hageja surnud abikaasa ja kostja vahel. Nõue on esitatud hageja surnud abikaasa V Z nõude kaitsmiseks. Hageja ei võtnud pärandi vastu. Seega ei ole alust hagi esitamiseks TsMS § 3 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja esindaja selgituste järgi on hageja lähtunud hagi esitamisel asjaolust, et tema abikaasa on surnud, ja sellest piisab ning hageja seisukohalt oli see piisav alus hagi esitamiseks. Hageja tunnistas, et ei ole surnud abikaasa pärandi vastu võtnud.

KOHTU SEISUKOHT

2(5)

2-13-44364 Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 425 lg 1 ja lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Vajaduse korral peab kohus hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. TsMS § 3 lg 1 kohaselt, kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus tuvastas, et hageja esitas hagi tema surnud abikaasa V Z huvide lähtudes. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid, et ta on surnud V Z õigusjärglane (pärija, kes on võtnud pärand või kes ei esitanud pärandist loobumise avalduse). Kohtuistungil teatas hageja kohtule, et hageja ei võtnud surnud abikaasalt pärandi vastu. Hageja lähtus sellest, et hagejaabikaasa on surnud, ja sellest piisab ning selle alusel esitas ta hagi. Hagiavalduses ja kohtuistungil ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud, et hageja surnud abikaasa õigused on temale üle läinud. Seega hageja ei tõendanud, et tal on õigus kohtusse pöördumiseks surnud V Z nõude kaitsmiseks. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus järeldab, et hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (so rahalise hüvitise nõue kostja vastu), kuna hageja ei saa tõendada õigusjärglust ja et vastav nõudeõigus temale hetkeseisuga kuulub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

3(5)

2-13-44364

Viru Maakohtu 15.jaanuari 2014 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta riigilõivu summas 150 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 ja lg 7 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda ja seega tuleb hagejal hüvitada riigile menetluskulud, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud (riigilõiv 150 eurot). Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 ja lg 2, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna hagejal on samaliigiline nõue Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabariigil hageja vastu, siis kohus tasaarvestab hageja nõude Eesti Vabariigi nõudega. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lg 1, võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtumääruse avalikult teatavakstegemine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtumäärus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 19.veebruaril 2014 kell 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. 4(5)

2-13-44364

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.