Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

1(5)

2-13-53693

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 13.11.2013 Viru Maakohtule avalduse võlgniku FN Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohis võttis avalduse menetlusse ja 11.12.2013 määrusega nimetas FN Grupp OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 17.01.2014 aruande FN Grupp OÜ pankrotimenetluses. Aruandest nähtuvalt oli FN Grupp OÜ põhitegevuseks õmblemine. Kuni 2011 aastani oli tegevusalaks ka elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku esindaja poolt antud seletuse kohaselt on majandustegevus lõppenud 2013.a.detsembris. Tegevuse lõppemise tingis üürivõlg, mille tagajärjel üürileandja ütles üles üürilepingu ja kasutas üürileandja pandiõigust VÕS § 305 tähenduses. Välja on kujunenud äriühingu alaline maksejõuetus. 11.12.2013 seisuga koostatud bilansi kohaselt on ettevõttel varasid summas 9818 eurot ja kohustusi summas 380136 eurot. Müügitulu oli 629039 eurot, muud äritulud 22810 eurot, kokku äritulud 651849 eurot. 2013 aasta kahjum oli 56 525 eurot. Omakapital on negatiivne – 370318 eurot. Võlgniku aastate 2009 - 2011 aruandlusest nähtub, et majandusraskused algasid 2011.aastal. Kulud ületasid oluliselt tulusid, likviidsuse taastamiseks realiseeriti põhivarad, kuid majanduslik tasakaal ei taastunud. Müügitulu suurenes 2011.aastal 200000 euro võrra,

2(5)

2-13-53693 kuid ainuüksi tööjõukulud kasvasid 386000 euro võrra, mis näitab normaalseks tootmiseks vajaminevatest proportsioonidest väljumist. Lisaks tööjõukuludele kasvasid kauba- ja materjalikulud üle 100%. Raamatupidamisaruandlusega on leidnud tõendamist, et võlgnik on pankrotisituatsioonis, võlad ületavad kohustusi, samuti ei ole taastunud omakapital seadusega ettenähtud määras. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kuna tootmisahelad on katkenud, puudub vajaminev tootmisbaas ja rahalised vahendid tegevuse taasalustamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Sellega on nõustunud ka võlgniku esindaja. Võlgniku poolt esitatud andmete alusel on töölepingud lõpetamata 107 töötajaga. Nendest 43-le on välja maksmata töötasud. Töölepingud kuuluvad viivitamatult lõpetamisele. Võlgniku varaks on XXX raha võlgniku pangakontol XXX 6,40 eurot. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole. Citroen Berlingo, reg.märk 134BBN, vl aasta 2008, on võõrandatud 05.07.2013 ja Fiat Ducato, reg.märk 151MFS, vl.aasta 2006, on võõrandatud 10.05.2012. Varana on võlgnik näidanud õmblusmasinad ja tarvikud 12 tükki, jääkväärtusega 8811,15 eurot, mis on üürileandja pandiõiguse teostamiseks võetud üürileandja valdusesse. Debitoorne võlg on DGM Shipping AS-l - 1001,44 eurot. Muude varade kohta andmeid ei ole. Faktiliselt on vara 1000 eurot väärtuses, kui debitoorne võlg õnnestub sisse nõuda. Võlgniku teadaolevad võlad 11.12.13 bilansi järgi 380136 eurot, mis ei ole lõplik summa. Võlgniku maksuvõlg on 150258,53 eurot ja arvestuslik intress 8202,36 eurot, kokku 158460,89 eurot. Hankijate võlad on summas 193236,79 eurot. Võlad töötajatele on 3914,54 eurot, millele lisanduvad töötasud kuni töölepingu ülesütlemiseni ning lepingu lõpetamisel saadaolevad erinevad summad ja hüvitised. Täitemenetlusi algatatud ei ole. Ajutine haldur ei ole seni leidnud konkreetseid tagasivõitmise aluseid. Raamatupidamisdokumentide revideerimisel saab anda hinnangu tagasivõitmise aluste kohta. Kontrollimist ja revideerimist vajavad eelkõige tehingud üürileandjaga, samuti tehingud varadega. Olemasolevate andmete põhjal on FN Grupp OÜ maksejõuetus on kujunenud välja aastatel 2011-2013 aastal. Pankroti põhjustas eelkõige ebaõnnestunud äriplaan ning mittepiisav ja ebaoperatiivne juhtimine alates 2011.aastast. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur esialgu leidnud. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik, kuna puudub vajaminev tootmisbaas ja rahaline ressurss. Võlgnikul ei ole hetkel piisavalt vara, mille arvelt katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid. Likviidsed vahendid puuduvad täielikult. Haldur tegi ettepaneku lõpetada FN Grupp OÜsuhtes läbiviidav menetlus, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui ei tasuta kohtudeposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Kohtuistungil 20.01.2013 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlausaldaja nõustus ajutise halduri seisukohaga ning leidis, et mõistlik oleks deposiidisumma 3000 eurot.

3(5)

2-13-53693 Kohus avaldas 20.01.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku FN Grupp OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Halduri hinnangul on võlgnikul faktiliselt vara 1000 euro väärtuses, kui debitoorne võlg õnnestub sisse nõuda. Võlgniku teadaolevad kohustused on summas 380136 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Aruandes ajutise pankrotihalduri tööst märgib ajutine pankrotihaldur, et pankrotimenetluse raugemisel on vaja lõpetada 107 töötajaga töölepingud ning esitada materjalid Eesti Töötukassale. Selleks palub haldur broneerida täiendav tasu, mille suurus läheks edaspidi kohtule otsustamiseks. Likvideerimise aeg pikeneb töötajate suure arvu tõttu senise praktika alusel vähemalt 6 kuuni. Kohus leiab põhjendatuks pikendada likvideerimisaega kuni 6 kuuni. Tasu tuleb broneerida võlgniku vara arvelt. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või

4(5)

2-13-53693 asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. FN Grupp OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Sergei Gussarov. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 63,91 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 639,10 eurot, millele lisandub käibemaks, tasumisega halduri büroole - OÜ Reet Relviku Õigusbüroo, RK 10108276, arve XXX. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks 639,10 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 127,82 eurot. Tasumine tuleb määrata halduri büroole. Võlgniku varaks on raha 6,40 eurot pangakontol XXX ja debitoorne võlg summas 1001,44 eurot (juhul, kui see õnnestub sisse nõuda). Seega võlgniku pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et riigi vahenditest tuleb hüvitada pankrotihalduri tasu summas 330,83 eurot (lisandub käibemaks 20% ehk 66,17 eurot) PankrS § 23 lg 4 alusel. Väljamakse teha OÜ Reet Relviku Õigusbüroo arvele XXX. Ülejäänud tasu summas 308,27 eurot (lisandub käibemaks 20%) tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.