Jätta Rain Naela määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. novembri 2013.a määrus muutmata
Menetluskulde jaotus
Määruskaebuse menetlemisest tekkinud kulud jätta Rain Naela kanda
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Martin Lupp (hageja) esitas kohtusse hagi Rain Naela (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 19. septembri 2013 hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte
elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee (AET-i) kaudu 19. septembril 2013 ja esitas
17.oktoobril 2013 tagaseljaotsusele kaja koos kirjaliku vastusega hagile.
2.Kaja kohaselt ei ole kostja kätte saanud hagiavalduse lisaks olevaid dokumente. Kostja ei ole hagimaterjale kätte saanud ka paberkandjal, kuna viibis tööalases lähetuses Soomes. Kostja sisenes e-toimikusse, kuid ei osanud antud leheküljel opereerida ja seega ei olnud tal võimalik dokumentidega tutvuda ega oma seisukohti esitada. Antud probleemist teavitas kostja telefonitsi kohtuniku istungisekretäri, paludes võimalust dokumentidele järele tulla pärast tööalast lähetust.
3.Hageja leidis, et puudub mõjuv põhjus menetluse taastamiseks ja palus jätta kaja rahuldamata. Hageja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kostja väide, et ta ei osanud e-toimikus dokumentidega tutvuda. Kostja on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist e-toimikus, ei saa kostja toodud põhjendust hagile vastamata jätmiseks lugeda mõjuvaks põhjust. Sõltumata kostja geograafilisest asukohast sai ta kasutada interneti ühendusega arvutit. Oluline on üksnes e-toimikusse sisselogimine ja menetlusdokumentide vastuvõtmine, mida kostja on teinud. Et kostjal ei olnud väidetavalt võimalik kättetoimetatud dokumentide sisuga tutvuda, on kostja riisiko. Kostja oleks pidanud ise piisavalt huvi tundma temale kohtust edastatud dokumentide sisu vastu.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 11. novembri 2013 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kaja esitatud õiges vormis (TsMS § 416 lg 1) ja õigel ajal (TsMS § 415 lg 2), kuid kaja esitamiseks ei ole põhjendatud mõjuva põhjuse olemasolu TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi ehk kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Kohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel. Asja materjalidest nähtub, et kostja on tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude elektrooniliselt e-toimiku vahendusel kätte saanud 29. augustil 2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatati, et kui ta hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi hagile tähtaegselt vastamata jätmise mõjuvat põhjust esitanud. Kostja väitel ei olnud tal võimalust tutvuda kohtu poolt saadetud dokumentidega. Kostja sellekohane väide on vastuolus toimikus olevate materjalidega. Kostjale on menetlusdokumente saadetud elektrooniliselt elektronpostiaadressil [email protected] (tl 18), virtuaalse sotsiaalvõrgustiku Facebook oletataval kasutajakonto lehel (tl 21) ja veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (tl 24). Toimikus oleva kohtu infosüsteemi väljatrükist nähtuvalt on kostja Tartu Maakohtu 17. juuni 2013 dokumendi (korraldav määrus) e-toimiku menetlemise infosüsteemis ise avanud 29. augustil 2013 kell 13.15. Avatud dokumendiks oli tsiviilasja nr 2-13-28346 menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega nähtub käesoleval juhul asja materjalidest, et menetlusdokumendid toimetati kostjale elektrooniliselt e-toimiku vahendusel kätte 29. augustil 2013.
Paljasõnaline on kostja väide, et tal ei olnud võimalik dokumentidega tutvuda, kuna ta ei osanud antud leheküljel (www.e-toimik.ee) opereerida. Kostjale on tagaseljaotsus kätte toimetatud samal viisil hagimaterjalide kättetoimetamisega (tl 35), kuid nüüd ei ole kostja väitnud, et tal ei olnud võimalik dokumendiga tema oskamatuse tõttu tutvuda. Kuna hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks elektrooniliselt TsMS § 3111 lg 3 alusel ja kostja ei vastanud hagile tähtaegselt, oli kohtul alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas Tartu maakohtu 11. novembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-28346 taastada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta istungisekretäriga toimunud telefonivestlused, milles kostja palus selgesõnaliselt täiendavat tähtaega dokumentide vastuvõtmiseks. Kostja ei käsitle etoimikut igapäevaselt. On täiesti loomulik, et esmakordne kasutamine valmistab antud keskkonnas raskusi. Arusaamatuks aga jääb see, miks kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja edastas vastava teabe opereerimise probleemide osas ka kohuistungisekretärile; 2) ei ole kostja kätte saanud ühtegi kohtu poolt saadetud kirja, ei e-maili ega suhtlusvõrgustiku kaudu läkitatud teateid. Kostja ei ole ennast varjanud ega peitnud ning on olnud kogu aeg telefonitsi kättesaadav; 3) oli kostja välislähetusel, seega ei olnud tal võimalik tegeleda esindaja leidmisega.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) on kostja määruskaebus põhjendamata nii sisuliselt kui ka õiguslikult. Kostja ei viita ühelegi menetlusõigusnormile, mida tema suhtes on väidetavalt rikutud, ega tugine õiguspraktikale; 2) väidab kostja läbivalt, et tal puudub oskusteave e-toimikus dokumentide vastuvõtmiseks. Küll aga on kostja osanud hiljemi opereerida e-toimikus tagaseljaotsust vastu võttes; 3) on kohus edastanud menetlusdokumentatsiooni kostja e-postile, millist ta ise kinnitab kasutavat. Eelduslikult isik, kes kasutab internetti, kasutab ka e-posti ja saab kätte temale sinna edastatud teated. Kostja on kohut varemgi eksitanud, mistõttu ei saa tema väidet e-posti mitte kättesaamisest tõsiselt võtta; 4) on arusaamatu kostja väide, et kuna tema viibis välismaal, polnud tal võimalik tegeleda endale esindaja otsimisega ja sellega on rikutud tema õiguseid. Vaidlust pole selle üle, et välismaal olles oli kostja käsutuses nii internet, telefon kui ka ID-kaart. Seega olid kostjal olemas tegelikkuses kõik tehnilised võimalused endale menetluse tarvis esindaja otsimiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et Rain Naela määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. novembri 2013 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu
määruses toodud põhjendustega ega hakka neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel täies ulatuses üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.
7.Toimiku materjalidest nähtuvalt on R. Naelale hagimaterjalid kätte toimetatud 29. augustil 2013 (t lk 24). TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega saab seadusest tulenevalt lugeda Tartu Maakohtu 17. juuni 2013 korraldava määruse R. Naelale etoimiku kaudu kättetoimetatuks 29. augustil 2013.
8.Tsiviilasja toimiku põhjal saab järeldada, et määruskaebuse esitaja (kostja) on suhelnud maakohtu istungisekretäriga telefoni teel 23.07.2013.a. Toimikus lk 18 oleva 12.08.2013.a dateeringuga e-kirja kohaselt lubas kostja telefonivestluses tulla Tartu Kohtumajja menetlusdokumentidele järele 2013.a augustis, mida kohtuistungisekretär oma e-kirjas kostjale meelde tuletas. Kohtutoimikus lk 18 oleva 12.08.2013.a e-kirja väljatrüki kohaselt oli e-kirjale lisatud ka hagiavalduse menetlusse võtmise määrus nii pdf-failina kui ka digitaalselt allkirjastatuna, kuid selle e-kirja kättesaamist kostja kohtule ei kinnitanud.
9.Hilisemaid kostja ja istungisekretäri vahelisi telefonivestlusi kohtutoimikust ei nähtu ja TsMS § 56 ka ei nõua, et toimikus peaks kajastuma iga võimalik selgitav telefonivestlus. TsMS § 56 lg 2 kohaselt peetakse toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Kohtule tuleb taotlused esitada üldjuhul kirjalikult või vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis ning suulisi taotlusi saab arvestada juhul, kui need esitatakse kohtuistungil ning protokollitakse. Oma avalduses kohtumenetluse taastamiseks väidab määruskaebuse esitaja (kostja), et kohtust helistati talle uuesti „mõne aja pärast“ ja paluti kostjal viivitamatult siseneda e-toimikusse. Kostja tegigi seda (29. augustil 2013.a), kuid väidetavalt ei õnnestunud tal siiski dokumentidega tutvuda.
10.Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millisel viisil ta väidetavalt edastas kohtuistungisekretärile teabe selle kohta, et tal tekkis raskusi e-toimiku keskkonnas opereerimisel. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus eeldada, et kohtutoimikus puuduks mõne kohtule saadetud elektronkirja väljatrükk. Määruskaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et ta saatis kohtule elektroonilisel teel teate, et tutvumine kohtudokumentidega e-toimiku vahendusel ebaõnnestus. Veenvad ei ole määruskaebuses esitatud seisukohad selle kohta, et kostja palus maakohtu istungisekretärilt telefoni teel sõnaselgelt täiendavat tähtaega kohtudokumentide vastuvõtmiseks pärast seda, kui tema esmane katse e-toimiku süsteemi siseneda või seal dokumentidega tutvuda väidetavalt ebaõnnestus. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, mis takistas tal samal päeval või järgnevatel päevadel korduvalt süsteemi siseneda, sellega tutvuda ja dokumente soovi korral korduvalt avada. Kohtumäärusega anti kostjale aega 20 päeva hagile vastata, seega oli tal selleks aega alates 29.08.2013.a kuni 18.09.2013.a.
11.Oma avalduses menetluse taastamiseks (kajas) on kostja märkinud, et ta teatas telefonis kohtuistungisekretärile, et tal ei ole võimalik asjaga tegeleda enne Eestisse naasmist ja ta palus võimalust tulla dokumentidele isiklikult järele pärast töölähetuse lõppu. Niisugused avaldused ei ole käsitatavad kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamise taotlemisena. Maakohus ei pidanud jääma määramatuks ajaks ootama, millal kostja välislähetusest saabub ja kohtudokumentidele isiklikult järele tuleb. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt oli kostja
juba lubanud augustikuu jooksul dokumentidele järele tulla, kuid asja materjalidest nähtuvalt ta seda vaatamata meeldetuletusele ei teinud. Seega ei ole R. Nael usutavalt põhistanud, et ta ei saanud kohtudokumente kätte nende etoimikus avamise ajal 29.08.2013.a. Toimiku materjalidest ja määruskaebuse väidetest nähtuvalt ei ole R. Naelal esinenud probleeme 19. septembri 2013.a tagaseljaotsuse e-toimiku keskkonnas avamisega või otsuse sisust teada saamisega. Pärast tagaseljaotsuse tegemist on kostja kätte saanud ka kohtu poolt talle saadetud teated ja dokumendid samal meiliaadressil, mille kaudu maakohus enne tagaseljaotsuse tegemist korduvalt püüdis kostjale menetlusdokumente edastada.
12.Õiged ei ole R. Naela väited, et ta pole Facebookis saadetud teateid kätte saanud. Toimiku materjalidest (t lk 21) nähtuvalt on R. Nael Facebooki kaudu saanud teada, et talle on etoimikus tehtud kättesaadavaks uus dokument kohtuasjas nr 2-13-28346. R. Nael on kohtuistungisekretäriga peetud Facebooki-vestluses kinnitanud, et avab kirja ja saadab kinnituse. Seega oli R. Nael teadlik sellest, et talle on kohtu poolt dokumendid edastatud.
13.Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust määruskaebuse esitaja väited esindaja leidmise raskendatuse kohta. TsMS-i kohaselt on tsiviilkohtumenetluses esindaja kasutamine vabatahtlik, v.a kassatsioonimenetluses. Esindaja puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks kohtu poolt määratud tähtaja vältel hagile vastamata jätmist. Menetlusõiguste heauskse kasutamise (TsMS § 200) seisukohalt ei ole piisav olla kohtule kättesaadav üksnes telefoni teel, millele tugineb kostja oma määruskaebuses. Kostja sai tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte e-toimiku vahendusel elektrooniliselt 29.08.2013.a ning maakohtul ei tekkinud kohustust täiendavalt kontrollida, kas ja kui põhjalikult kostja tegelikkuses e-toimiku süsteemis avatud dokumendiga tutvus.
14.TsMS § 169 lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seega jäävad käesoleva määruskaebuse menetlemisest tekkinud kulud R. Naela kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.