1.Lõpetada XXX(pankrotis) (X , isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu.
2.Pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata nõuded: Tunnustatud Rahuldamata Võlgniku nõude suurus nõude suurus vastuväide eurodes eurodes nõudele
Jrk nr
Võlausaldaja
268,72
268,72
Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood 37612110236)
Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväidet
89,06
89,06
Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (isikukood 47511180212)
6.Avaldada teated pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Välja mõista XXX (pankrotis) (X , isikukood XXX ) XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks pankrotihalduri tasu 560 (viissada kuuskümmend) eurot ja pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 500 (viissada) eurot.
11.Rahuldada pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) menetlusabi taotlus ja anda XXX (pankrotis) (X , isikukood XXX ) menetlusabi pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot hüvitamiseks.
12.Hüvitada XXX OÜ-le (registrikood XXX ) pankrotihalduri tasust 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) XXX (pankrotis) (X , isikukood XXX ) antud menetlusabi arvel riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa XXX OÜ (registrikood XXX ) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja menetluse lõpetamise avaldusele vastavalt pankrotiseaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite esitanud võlausaldaja. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse kulude kohta tehtud osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse § 171 lõikele 1. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 2 (6)
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 18.07.2013 määrusega kuulutati välja XXX(võlgnik) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo (haldur). Haldur esitas 05.12.2013 taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 560 eurot, millest menetlusabina palub hüvitada 397 eurot ja vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri ülesannetest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Haldur esitas 05.12.2013 kohtule aruande (tl-d 208-223). Aruande kohaselt puudus pankrotivara, mida müüa. Pankroti väljakuulutamise seisuga puudus raha võlgniku pangakontodel. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded käesolevas menetluses puuduvad. Võlgnikule või tema ülalpeetavale elatist tasutud ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Ajutise halduri tasu on 800 eurot ja kulutuste hüvitis on 100 eurot. Ajutise halduri tasust on hüvitatud 397 eurot riigi vahenditest, mis kanti halduri büroo arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulud (bürootarbed, sidekulud, arvuti jm tehnika kasutamine, ruumide kasutamine, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine) moodustavad kokku 500 eurot. Haldur taotleb tasu 560 eurot kindlaksmääramist. Seega on pankrotimenetluse kulud kokku 1960 eurot, kuid kohus määrab halduri tasuks 560 eurot. Kuludest on hüvitatud 397 eurot. Pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiesemed puuduvad. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotivara puudumise tõttu ei saanud haldur pankrotivara valitseda. Pankrotimenetluse käigus ei ole pankrotihaldur hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Kohtukulud puuduvad, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud pealkirja „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“ all
3.Võlgnik esitas 25.06.2013 kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks (tl 88). Pankrotihaldur märkis 05.12.2013 aruandes, et juhul kui kohus rahuldab avalduse ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, palub ta kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik andis oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks (tl-d 233-235). II
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur koostas ja esitas kohtule aruande, millest nähtuvalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Aruande kohaselt pankrotivara puudub. Kohus tuvastab halduri aruande põhjal, et pankrotivara puudub, Seetõttu ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur tegi kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur on teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks.
3 (6)
Võlgnik on andnud vande. Asjast huvitatud isikutel oli võimalik kuni 31.01.2014 tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu deposiiti raha ei tasutud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 158 lg-des 5 ja 6 märgitud menetluse lõpetamise piirangud. Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.
5.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmine toimus 21.10.2013 (tl-d 179-180). Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid II järgus kokku summas 100 899,33 eurot. Võlgnik ei esitanud vastuväidet ühegi tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, sest puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, nõuete rahuldamata osa suurus ja võlgniku vastuväited nõuetele on märgitud alljärgnevas tabelis: Rahuldamata Võlgniku Jrk Tunnustatud nõude nõude suurus vastuväide nõudele nr Võlausaldaja suurus eurodes eurodes Kohtutäitur Risto Sepp 268,72 268,72 Võlgnik ei esitanud
1.nõudele vastuväidet Kohtutäitur Kristiina 89,06 89,06 Võlgnik ei esitanud
2.Feinman nõudele vastuväidet Eesti Vabariik Maksu- ja 237,89 237,89 Võlgnik ei esitanud
3.Tolliameti kaudu nõudele vastuväidet AS ISS Eesti 2767,72 2767,72 Võlgnik ei esitanud
4.nõudele vastuväidet
5.Eesti Vabariik Politsei- ja 48
Võlgnik ei esitanud Piirivalveameti kaudu nõudele vastuväidet
7.Eesti Energia Aktsiaselts 5645,60 5645,60 Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväidet Kohus märgib vastavalt PankrS § 158 lg-le 4 eelnimetatud andmed nõuete kohta kohtumääruse resolutsiooni. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 163 lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Nähtuvalt aruandest ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Aruande kohaselt on muudeks asjaoludeks, mis võlgniku maksejõuetuse põhjustasid, ebaõnnestunud äritegevus XXX OÜ-s ja Osaühingus XXX ning nende äriühingute kohustuste tagamiseks liigse optimismiga sõlmitud käenduslepingud. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et maksejõuetust ei toonud kaasa kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seega on pankrotihalduri arvamuse kohaselt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
7.PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu. Füüsilisest isikust võlgnikul puuduvad takistused tegeleda tulutoova tegevusega, et täita 4 (6)
pankrotimenetlusest tulenevad raha tasumise kohustused. Puuduvad alused võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluse kulude kandmisest. Kohus jätab pankrotimenetluse kulude võlgniku kanda.
8.PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kaheksa tundi ning palub määrata halduri tasuks 560 eurot. Halduri kohaldatav tasumäär on 70 eurot tunnis. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, külastanud pangakontoreid, koostanud jaotusettepaneku ja raugemise aruande. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata halduri tasuks 560 eurot. Halduri tunnitasu 70 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud ja määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 560 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kinnitas 18.11.2013 määrusega vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks 500 eurot. Kohus mõistab pankrotihalduri tasu 560 eurot ja pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 500 eurot välja võlgnikult.
9.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur esitas kohtule menetlusabi taotluse. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulusid ette ei tasunud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja määrab võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Kohus annab menetlusabi halduri tasu 397 eurot hüvitamiseks.
10.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas 25.06.2013 avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur märkis aruandes, et juhul kui kohus rahuldab avalduse ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, palub ta kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik 5 (6)
andis oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid PankrS § 171 lõikest 2 tulenevalt olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav ning võtnud menetlusest aktiivselt osa. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Pankrs § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.