Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 18. veebruar 2014 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-13-44365
Tsiviilasi
EuroChem Terminal Sillamäe AS hagi OÜ Euralum vastu 999,60 eurot kahju nõudes
Hagi hind
999.60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EuroChem Terminal Sillamäe AS (endine TankChem AS, registrikood 11014598, asukoht: Kesk 2a, 40231 Sillamäe, Ida-Virumaa, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Oksana Privalova; Kostja: OÜ Euralum (registrikood 11048984, asukoht: Turu plats 3, 44310 Rakvere, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Nikolai Gontšarov.
Istungi toimumise aeg
30. jaanuar 2014.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Oksana Privalova.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Euralum hageja EuroChem Terminal Sillamäe AS-i kasuks 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot.
1 (6)
2-13-44365
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt OÜ-lt Euralum hageja EuroChem Terminal Sillamäe AS-i kasuks menetluskulud (riigilõiv) 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.24. mail 2013 esitatud hagiavalduse kohaselt 26.10.2012 tellimuse nr. 2161 kinnitusega hageja ostis ja kostja müüs kaks kontorilauda maksumusega 1 000.02 eurot. 06.11.2012 kostja tarnis lauad hagejale. 06.11.2012 arve-saatelehe nr. 246 järgi kontorimööbli korrigeeritud müügihind on 999.60 eurot.
2.Kasutusprotsessi käigus ilmusid defektid – tekkisid lauaplaatide puhetised. Kuna mõlemad lauad asuvad juhatuse liikme kabinetis ja kasutatakse hageja koostööpartnerite ja külaliste vastuvõtmiseks, ei ole defektidega laudade edaspidine kasutamine võimalik. Hageja kasutas laudasid korralikult ja hageja arvab on tegemist tootmisdefektidega.
3.07.06.2013 hageja vaatas lauad üle, misjärel otsustas kutsuda kostja esindajat. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 hageja (ostja) teatas asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale (müüjale) mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai.
4.12.06.2013 kostja esindaja tuli hageja territooriumile ja vaatas lauad üle. Läbivaatuse käigus hageja avaldas soovi mitte tagastada laudu kostjale, kuid vahetada defektsed osad välja, mis on vastavuses VÕS § 222 lg 1. Kostja esindaja lubas vahetada defektsed osad välja.
5.29.07.2013 esitas hageja kostjale pretensiooni e-postile ja edastas seda ka 31.07.2013 AS Eesti Posti kaudu tähitud kirjana. Pretensioonis palus hageja kostjat see läbi vaadata ja teatada 15 päeva jooksul asja võimaliku lahendamisest. Hageja pöördumisele ei tulnud vastust ja ka tähtkiri tuli tagasi hoiutähtaja möödumisel. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole taotlusega vahetada defektsed osad välja, kuid kostja ei ole sellele reageerinud.
6.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 1, lg 2, § 11 lg 1, § 32 lg 1, § 76 lg 1, § 208 lg 1, lg 2, § 217 lg 2 p 2, p 6 mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 999.60 eurot ja menetluskulud (riigilõiv) 175 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.21. oktoobril 2013 esitatud vastuses kostja leiab, et puudub õigusnorm, mis annaks aluse hageja poolt esitatud asjaoludele tuginedes nõuda kostjalt müügihinna tagastamist. Hageja 2 (6)
2-13-44365 nõuab hageja kostjalt 999.60 euro väljamõistmist tuginedes asjaolule, et kostja tarnis 06.11.2012 hagejale müügilepingu tingimustele mittevastava kontorimööbli. Müügilepingu pool võib nõuda tema poolt lepingu alusel tasutud müügihinna tagastamist üksnes juhul, kui ta on müügilepingust taganenud (VÕS § 189 lg 1). VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et ta oleks kõnealusest kontorimööbli müügilepingust taganenud. Seega hagi alusena toodud väidetele tuginedes puudub hagejal õigus nõuda hagis märgitud rahasummade väljamõistmist kostjalt isegi siis, kui eeldada hageja esitatud faktiväidete õigsust. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi läbivaatamata.
8.Kui kohus hagi edasi menetleb, tuleb hagi jätta rahuldamata ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et väidetav lepingutingimustele mittevastavus oli olemas müügilepingu objektiks oleva mööbli juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Hagiavalduse kohaselt tarnis kostja hagejale müügilepingu objektiks olevad lauad 06.11.2012. Hageja on mööbli üle vaadanud ning kasutanud pika perioodi jooksul. Väidetavad defektid ilmnesid alles 07.06.2013, ehk 7 kuud pärast kauba üleandmist hagejale. Sellises olukorras lasub hagejal kohustus tõendada, et väidetavad defektid olid olemas mööbli üleandmise ajal. Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei ole samuti põhjendanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist on nn tootmise defektidega.
9.Kostja teatas, et 22.08.2013 muutus kostja juhatuse koosseis, mistõttu kostjal puudub täielik ülevaade enne seda tehtud tehingute üle. Sel põhjusel on hagile ammendavate vastuväidete esitamine raskendatud.
HAGEJA SEIUKOHAD
10.12. novembril 2013 esitatud seisukohas hageja leidis, et VÕS § 223 lg 3 kohaselt on lepingust taganemine menetlevas asjas ostja õigus, kuid mitte kohustus.
11.Hageja ei tagane müügilepingust ja arvab, et tegemist on VÕS § 223 lg 1 rikkumisega, s.o müügilepingu ja sellest tulenevate müüja kohustuste mittekohase täitmisega. Kostja ei võtnud kasutusele kohaseid meetmeid mõistliku aja jooksul pärast talle asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja lepinguliste kohustuste mittetäitmise ja tegevusetu tõttu tekkis hagejal kahju 999.60 euro. Kostja teostas toimingud pretensiooni fakti kindlaksmääramiseks – saatis oma esindaja vara läbivaatamiseks, kes nii suuliselt läbivaatamise käigus, kui ka hiljem kirjalikult (elektronposti teel) kinnitas müüja kohustust, et tarnitud kaup vahetatakse.
12.Müüja poolt endale võetud kohustuste mittetäitmine mõistliku aja jooksul sundis hagejat vahetama ostetud vara osa summas 336 eurot. Kahju hüvitamine summas 999.60 euro katab nii hageja juba tehtud kulud kui ka kulud oma rikutud õiguse taastamiseks tulevikus. Kahju hüvitamist nõuab hageja VÕS § 136 alusel. Hageja on valmis kostja poolt müüdud, kuid majandustegevuse jaoks kõlbmatu lauad kostjale tagastama viimase esimesel nõudmisel VÕS § 197 sätestatud korras. 12.06.2013 laudade läbivaatuse käigus Kostja esindaja ei eitanud, et asi on tootmisdefektiga. Peale selle, ta lubas vahetada defektsed osad välja, kuid ei teinud seda. 3 (6)
2-13-44365
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja taotles asja sisuliselt lahendamist. Esindaja teatas, et hageja ei tagane müügilepingust, tegemist on lepingu mittekohase täitmisega.
14.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega taotlenud istungi edasi lükkamist. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 11.12.2013 (t. lk. 110, 116).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagiavalduse, kosta vastusega hagile ja hageja seisukohadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest. Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS § 410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Kuna kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud, arvestades, et istungile ilmumata jäämiseks TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse olemasolust kostja esindaja kohtule teatanud ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
17.Hagiavalduse järgi 26.10.2012 tellimuse kinnitamisega sõlmisid pooled ostu-müügilepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt kaks kontorilauda. 26.10.2012 esitas kostja hagejale tellimuse kinnituse nr 2161 (t. lk. 11), millega nõustumise kinnitamiseks samal päeval kandis hageja kostjale üle ettemaksuna 500 eurot (t. lk. 13). Kaup tarniti hagejale 06.11.2012 arve-saatelehe nr 246 alusel (t. lk. 7) ja 07.11.2012 kandis hageja kostjale üle 499.60 eurot selgitusega arve 246 (t. lk. 9). Hagiavalduse ja sellele lisatud fototõendite kohaselt kontorimööbli kasutamise käigus tekkisid lauaplaatide puhetised (t. lk. 6, 8, 10, 12, 14). 07.06.2013 koostas hageja mööbli ülevaatuse akti (t. lk. 16, 90). Hageja väidab, et kostja esindaja käis mööblit üle vaatama. Vabatsooni territooriumile väljastatud läbipääsuloa nr 77797 alusel 12.06.2013 kella 8.10-8.30 kostja esindaja M S käis hageja territooriumil ja vaatas mööbli üle (t. lk. 19). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel ostu-müügilepingu sõlmimise, kostja poolt hagejale kauba tarnimise ja tarnitud kaubal puuduste esinemise üle.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja ei ole müügilepingust taganenud ning et hagejal lasub kohustus tõendada, et väidetavad defektid olid olemas mööbli üleandmise ajal. 4 (6)
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
20.Poolte vaidlus on põhineb müügilepingul. Müügilepingu mõiste on sätestatud VÕS § 208, mille 1. lõike kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsMS § 1 teise lause alusel tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus ei nõustu kostja väidetega hagi läbivaatamata jätmise vajaduse kohta, sest TsMS § 423 sätestatud hagi läbivaatamata jätmise aluseid asjas ei esine.
21.VÕS § 218 lg 3 tulenevalt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Sama paragrahvi 4. lõike järgi müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja ei ole kohtuväliselt, s.o pärast kostja esindaja poolt hageja territooriumil mööbli üle vaatamist ega kohtumenetluses esitanud vastuväiteid selle kohta, et asja üleandmisel teadis hageja mööbli lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja on väitnud, et kasutas asja klientide vastuvõtmiseks ettenähtud ruumis. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et hageja kasutas asja vastavalt selle otstarbele.
22.VÕS 217 lg 2 p 2 alusel asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. On üldiselt teada, et mööbliesemeid kasutakse pikaajaliselt, mõnikord üle 10 aasta. TsMS § 231 lg 1 esimese lause alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kuna kostja poolt müüdud kontorimööbel seitsme kuu jooksul selle tavalise kasutamise käigus on muutunud kasutuskõlbmatuks, siis ei vastanud asi lepingutingimustele.
23.VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 29.07.2013 hageja on teatanud kostjale, et ei soovi mööblit tagastada, kuid soovib, et kostja vahetaks 5 (6)
2-13-44365 mööbli defektsed osad välja (t. lk. 21, 92). Kostja ei ole hageja nõudele reageerinud. Seega kostja suhtes esineb VÕS § 223 lg 1 alus, mille kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
24.04.09.2013 ostis hageja Antony OÜ-lt asenduslaua hinnaga ilma käibemaksuta 336 eurot (t. lk. 74, 75). Menetluses on hageja teinud kostjale kompromissiettepaneku 536 eurot tasumiseks, s.h 336 eurot asenduslaua eest ja 200 eurot teise lauaplaadi asendamiseks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asenduslaua ja lauaplaadi maksumusele. Kostja kui müüja on tekitanud hagejale kahju summas 536 eurot, mis tuleb VÕS § 136 lg 1 alusel kostjalt ühekordse summana välja mõista. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis peab vajalikuks kahi rahuldada osaliselt summas 536 eurot. Ülejäänud osas ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldada, sest hagejal ei ole 999.60 eurot ulatuses kahju tekkinud. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 536 eurot, mis on 53.62% hagist. Kostja on põhistanud hagiavalduse esitamist. Seda ja hagi rahuldamise ulatust arvestades peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
26.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot (t. lk. 40). TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 175 eurot.
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1 ja lg 2, § 631, § 632 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.