KÜ Energia 2 Narva hagi OÜ Narva Elegant vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4595 eurot 47 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 06. augusti 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Narva Elegant apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Narva Elegant (registrikood: 10400278), esindaja Nadežda Vinogradova Vastustaja (hageja): Korteriühistu (KÜ) Energia 2 Narva (registrikood: 80250975), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 06. augusti 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Narva Elegant kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
Viru
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.KÜ Energia 2 Narva (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Narva Elegant (kostja) vastu võlgnevuse 4595,47 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja mitteeluruumide M1 ja M2 aadressil Energia 2 Narva omanik. Kortermajas Energia 2 Narva on moodustatud korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige. Kostja ei ole maksnud korteriühistule majandamis- ega kommunaalkulude eest. Kostja võlgnevus seisuga kuni 30. oktoober 2010 moodustab 71 903,49 krooni ehk 4595,47 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja väited tõendamata. Korteriühistu ei osuta kostjale hagiavalduses märgitud teenuseid ning seega ei pea kostja nende eest tasuma. Kostja väitel on hageja tekitanud talle kahju seoses elamu kaugküttesüsteemi rekonstrueerimisega, hageja ei ole kostjale hüvitanud kahju summas 11 733,09 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 06. augusti 2013 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Narva Elegant välja KÜ Energia 2 Narva kasuks 4595,47 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt nõustus kohus hageja väitega, et kostja on elamus, asukohaga Energia 2 Narva, moodustatud korteriühistu liige ning seega kohustatud tasuma elamu majandamis- ja kommunaalkulud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Kohus leidis, et elamu Energia 2 Narva mitteeluruumide omanikud, sh kostja, on korteriühistu Energia 2 Narva liikmed. Lähtuvalt KOS § 13 lg-st 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kuna elamus Energia 2 Narva on moodustatud korteriühistu, siis KOS § 8 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistuseaduse järgi. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus leidis, et kostja on kohustatud tasuma elamu, asukohaga Energia 2 Narva, majandamis- ja kommunaalkulud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja üldkoosoleku või teiste juhtorganite otsustele ühetaoliselt teiste korteriühistu liikmetega, kui korteriühistu üldkoosolek või muu juhtorgan ei ole otsustanud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu põhikirja või üldkoosoleku otsusega oleks kostja suhtes kohaldatud teistest korteriühistu liikmetest erinevat elamu majandamis- ja kommunaalkulude eest tasumise määrasid ja korda või, et kostja oleks vabastatud elamu majandamis- ja kommunaalkulude tasumisest.
Kostja vastuväide, et kostjat ei ole teavitatud korteriühistu üldkoosolekute toimumisest või, et kostjale ei ole edastatud korteriühistu juhtorganite otsuseid, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja väitel haldas korterelamut Energia 2 Narva kuni 2007 maikuuni KÜ Tallen. KÜ Energia 2 Narva (KÜ Tallen õigusjärglane) on asutatud 14. mai 2007 üldkoosoleku otsuste alusel. Kostjale on halduskulud arvestatud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega 331,1 m2, mis on vastavuses seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Kostjale hageja poolt väljastatud arvetest ja võlgnevuse arvestusest selgub, et hageja on arvestanud teenindamise eest summad kooskõlas korteriühistu otsusega kehtestatud määrades, s.o kuni mai 2008 lõpuni on 1 m2 halduskulu määr 7,00 krooni, alates juunist 2008 on 1 m2 halduskulu määr 8,50 krooni, alates oktoobrist 2008 on 1 m2 halduskulu määr 7,15 krooni. Hageja poolt kostjale esitatud halduskulude arvestuses kasutatud 1 m2 halduskulu määra õigsust kinnitavad ka KÜ Tallen 24. novembri 2007 üldkoosoleku protokoll, KÜ Tallen 18. märtsi 2007 üldkoosoleku protokoll, KÜ Tallen majanduskava projekt, KÜ Energia 2 Narva 12. juuni 2008 üldkoosoleku protokoll, KÜ Energia 2 Narva 2008. a majanduskava projekt, KÜ Energia 2 Narva 14. mai 2009 üldkoosoleku protokoll, KÜ Energia 2 Narva 2009. a majanduskava projekt õiend. Kohus järeldas, et hageja poolt kostjale väljastatud arvetel märgitud halduskulude arvestus (arvetel märgitud rida „Teenindamise“) on õige ja põhjendatud. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale vee eest arvestatud tasu suurus on tõendatud veevarustuse lepinguga ning asjaoluga, et AS Narva Vesi arvetel, võlgnevuse arvestuses, õiendis ja hageja poolt kostjale koostatud arvetes on andmed kostja poolt kasutatud vee ning vee 1 m3 hinna kohta samad. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale väljastatud arvetel märgitud vee eest tasu arvestus (arvetel märgitud rida „Külm vesi“) on õige ja põhjendatud. Kohus leidis, et alusetu on kostja vastuväide, et ta ei pea tasuma hagejale 10% ulatuses maja poolt faktiliselt tarbitavast küttest alates 01. oktoobrist 2008, kuna kasutas autonoomset gaasikütet. KÜ Energia 2 Narva 07. oktoobri 2008 protokolli väljavõttest selgub, et korteriühistu juhatuse otsusega on otsustatud kostja osas kinnitada kaugkütte eest tasu 10% maja küttekuludest alates 01. oktoobrist 2008. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega vastuväiteid selles osas, et nimetatud otsust oleks vaidlustatud. Seega on KÜ Energia 2 Narva
07.oktoobri 2008 juhatuse otsus kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslik. Kostja kütte eest tasu matemaatilise arvestuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale soojusenergia eest arvestatud tasu suurus on tõendatud AS Narva Soojusvõrk arvetega, soojusenergia müügilepinguga koos lisadega ning õiendiga, raamatupidamise tõenditega ja hageja poolt kostjale koostatud arvetega, millest selgub, et hageja poolt soojusenergia arvestus on teostatud kooskõlas AS Narva Soojusvõrk arvetel märgitud energiakogustega, kostja mitteeluruumide pindala ja korteriühistu poolt kehtestatud määraga. Kohus leidis, et hageja poolt kostjale väljastatud arvetel märgitud soojusenergia arvestus (arvetel märgitud rida „Soojusenergia“) on õige ja põhjendatud. Hageja väitel on kostjal seisuga 30. oktoober 2010 võlgnevus majandamiskulude osas summas 71 903,49 krooni ehk 4595,47 eurot. Kostja vastuväite, et kostja ei ole hageja poolt koostatud arveid kätte saanud, ei vabasta kostjat korteriühistu liikme kohustuste täitmisest. Kostja hagejale makstud summade osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et kostja poolt hagejale makstud summad majandamiskulude katteks on tõendatud pangakonto väljavõtetega, võlgnevuse arvestuse ja õiendiga. Hageja väitel on hageja arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist. Vastavalt VÕS § 88 lg 8 ja 9 kaeti kostja poolt 08. märtsil 2010, 28. juunil 2010 ja 28. juulil 2010 tasutud summadest, s.o 2450 krooni, 2000 krooni ja 2500 krooni, tasumise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus
viiviste osas arvete nr 01-2010/E – 06-2010/E järgi kogusummas 5744,99 krooni. Kohus nõustus hageja poolt esitatud viivise arvestusega. Kohus järeldas, et hageja poolt kostjale väljastatud arvetel märgitud halduskulude arvestus, vee eest tasu arvestus, soojusenergia arvestus ja hageja poolt esitatud viivise arvestus on õige ja põhjendatud ning seega on kostjal mitteeluruumide M1 ja M2 omanikuna (aadressil Energia 2 Narva) tasumata hagejale kui korteriühistule majandamis- ja kommunaalkulude eest seisuga 30. oktoober 2010 kokku 71 903,49 krooni ehk 4595,47 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et kostja vastuväide, et hageja on tekitanud kostjale kahju seoses elamu kaugküttesüsteemi rekonstrueerimisega ning seetõttu peab hageja hüvitama kostjale kahju summas 11 733,09 eurot, ei ole asjassepuutuv, kuna kostja ei kasutanud oma õigust esitada tsiviilasja menetluses vastuhagi. Ka ei ole kostja esitanud vastuväiteid või esitanud tõendeid, et kostja oleks teinud hagejale tasaarvelduse avalduse. Kostja tõendid, mis on esitatud kahju osas, ei ole samal põhjusel asjassepuutuvad. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Narva Elegant esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 06. augusti 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti järeldanud, et kostja on korteriühistu liige. Maakohtu seisukoht on vastuolus korteriühistu mõistega KÜS § 2 mõttes. Viide KÜS § 5 lg-le 1 on ekslik, kuna I korruse mitteeluruumide omanikud ei osalenud korteriühistu loomisel, kostja ei ole liikmete nimekirjas ja põhikirjas puudub kostja allkiri. Korteriühistu loodi eluruumide omanike poolt, kuid I korruse mitteeluruumid on kaubanduspinnad, mille eesmärgiks on erinevalt korteriühistu liikmetest mitte mõtteliste osade ühine majandamine, vaid kasumi saamine. Korteriühistu pole loodud selleks, et teenindada I korruse mitteeluruume, kuna viimased sõlmisid teenuse pakkujatega iseseisvalt lepingud juba enne korteriühistu loomist. Seega ei ole apellant korteriühistu liige ja talle ei laiene KÜ põhikirja sätteid. Apellandile laienevad vastavalt KOS § 1 lg-le 1 korteriomandiseaduse ning asjaõigusseaduse sätted; 2) on maakohus jõudnud valele järeldusele, et kostja peab tasuma majanduskulusid ning kommunaalmakseid vastavalt KÜ põhikirjale ning üldkoosoleku ja muude juhtimisorganite koosolekute otsustele, nagu teised KÜ liikmed, kui KÜ üldkoosolek või juhtimisorganid ei otsustanud teisiti. Kuna korteriühistute suhtes ei kohaldata korteriomandiseaduse sätteid, siis ei ole viide KOS §-le 13 apellandi arvates õiguspärane. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, st elumaja säilimise ning teenindamisega seotud kulutused on kohustuslikud kõikidele korteriühistu liikmetele, kostja aga ei ole korteriühistu liige. Viide KÜS § 15 lg 1 p-ile 3 pole samuti õiguspärane. Kostja kaubandus- ja laopinnad ei kuulu korteriühistu juurde, neil on eraldi sissepääs ja elektrivarustus, neil puudub juurdepääs korteriühistu ruumidesse, järelikult kostja ei kasuta KÜ teenuseid. Kohtu viide, et kostja on kohustatud tasuma Energia 2 Narva maja majandus- ja kommunaalkulusid vastavalt põhikirja p 4.2. alapunktidele f, g, h, pole samuti õiguspärane, kuna kostja ei ole korteriühistu liige; 3) on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja väited, et teda ei kutsutud KÜ üldkoosolekutele, mistõttu ta ei saanud vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, millega määrati majandamiskulude määrad. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pool peab hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjal ei olnud võimalust selles osas oma vastuväiteid tõestada. Kohus võis vastavalt TsMS § 230 lg-le 2 teha ise hagejale ettepaneku esitada tõenditena isikute nimekirjad, kes osalesid üldkoosolekutel, kutsed koosolekutele, samuti kutsuda tunnistajatena välja teised I korruse kaubanduspindade kaasomanikud, et veenduda objektiivselt selles, et I korruse kaubanduspindade kaasomanikud ei osalenud kordagi KÜ üldkoosolekutel; 4) kuna kostja pole korteriühistu liige, siis ei pea ta tasuma esimehe töötasu, raamatupidaja töötasu, kantselei-, posti- ja pangakulusid, kulusid avariiteeninduse, väikeremondi eest ja muid majanduskulusid, kulusid üldkasutatavate ruumide eest, mida kostja ei kasuta ja kuhu tal juurdepääsu pole, elektrienergia eest, hageja telefonikulusid, kulusid prügi väljaviimise eest keldrist, prügiveo eest, kojamehe töötasu, koristaja töötasu, kulusid desinfitseerimise eest, inventari soetamise ja lumekoristuse eest, preemiaid juhatuse liikmetele ja revisjonikomisjoni liikmetele, juriidilisi kulusid, maja kindlustust, laenu, mida kostja ei võtnud, remondifondi kulusid. Kostjale jääb arusaamatuks, millistest teenuseliikidest kostja võlgnevus tekkis. Hageja viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-42-04 avaldatud seisukoht on väljendatud korteriomanike suhtes, kellele korteriühistu teenuseid osutab, kuid antud juhul KÜ kostjale teenuseid ei osuta. KÜS § 151 mõttes on eluruumide teenindamine ja remont kaks erinevat asja. Nimetatud paragrahvi lõige 2 avab just eluruumi teenindamise mõiste. Kohtule esitatud arvete arvestus teenindamise eest ajavahemikul 01.10.2007 - 30.09.2010 ei saa iseenesest olla tõendiks, kuna pole tõendatud, millised konkreetsed korteriühistu poolt mitteeluruumidele Еnergia 2 -M1 ja Energia 2- M2 osutatud teenused jäid tasumata. Kostjal oli oma autonoomne küte, mis paigaldati 2000-2002, s.o enne KÜ loomist. OÜ-l Narva Elegant pole kunagi olnud ega ei ole juurdepääsu maja küttesüsteemi osadele. Seega on arvete esitamine kostjale lähtuvalt üldpinna suurusest põhjendamatu; 5) on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja faktilised väited, et hageja tekitas kostjale kahju summas 11 733,09 eurot, katkestades 2010 kütteperioodi algusest kostjale kuuluvate ruumide soojavarustuse. Korteriühistu poolt OÜ-le Narva Elegant kahju tekitamist tõendavad aktid uputuste kohta OÜ Narva Elegant ruumides 19.08.2008, 28.08.2008 ja 04.09.2008.
5.KÜ Energia 2 Narva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 06. augusti 2013 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud õigesti KÜS § 5 lg 1 ja KOS § 2 lg 1 asudes seisukohale, et kostja on KÜ Energia 2 Narva liige; 2) ei ole apellandi väide, et KÜS § 151 lg-s 1 nimetatud kulutuste eest peavad tasuma vaid korteriühistu eluruumide omanikest liikmed, kooskõlas korteriühistuseaduse mõtte ja eesmärgiga. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-42-04 seisukohale, et ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest eluruumide omanikega samadel alustel. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt KOS § 13 lg-le 1 ja KÜS § 13 lg-le 4 on kostja kohustatud tasuma elamu, asukohaga Energia 2 Narva, majandamis- ja kommunaalkulud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja üldkoosoleku või teiste juhtorganite otsustele ühetaoliselt teiste korteriühistu liikmetega, kui korteriühistu üldkoosolek või muu juhtorgan ei ole otsustanud teisiti. Seetõttu on väärad kostja väited, et ta ei pea tasuma selliste teenuste eest nagu prügivedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, remondifondi maksed, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne. Kostjal on kohustatud eelnimetatud teenuste eest tasuma KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 13 lg 4 ning KÜ Energia 2 põhikirjast tulenevalt;
3) on alusetud ja paljasõnalised apellandi väited, et teda ei kutsutud KÜ üldkoosolekutele ning ta ei saanud seetõttu vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, millega määrati majandamiskulude määrad. KÜ Energia 2 juhatus on üldkoosolekute kokkukutsumisel järginud seaduse ja põhikirja nõudeid. Kostja väitel sai ta teada KÜ Energia 2 Narva üldkoosoleku otsustest, millega määrati majandamiskulude määrad, alles käesoleva tsiviilasja menetluses. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli kostjal õigus pöörduda kohtusse korteriühistu otsuste tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuste teadasaamise päevast arvates. Juhul, kui kostja pole KÜ Energia 2 Narva 12.06.2008 ja 14.05.2009 üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud, siis KÜS § 13 lg 4 järgi on need otsused temale kohustuslikud; 4) on väärad apellandi väited, et KÜ Energia 2 poolt hagiavalduses nõutud majandamiskulude tarbimine on tõendamata. Majandamiskulud on KÜS § 151 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjale on hoolduskulud ja halduskulud arvestatud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Maakohus asus õigele seisukohale, et hageja poolt kostjale väljastatud arvetel märgitud vee ja soojusenergia arvestus on õige ja põhjendatud; 5) on paljasõnalised apellandi väited hageja poolt talle väidetavalt tekitatud kahju kohta. Maakohus on selgitanud kostjale tema õigust esitada vastuhagi vastavalt TsMS §-le 373, kuid kostja pole seda õigust kasutanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
06.augusti 2013 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on apellandi seisukoht, et mitteeluruumide omanikuna ei ole kostja korteriühistu liige. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Tulenevalt KOS § 1 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 kuigi kostjale kuuluvate korteriomandite eseme reaalosa on piiritletud mitteeluruum, on siiski tegemist korteriomanditega, s.o tegemist on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanikuga. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.
Kuna korterelamus asukohaga Energia 2 Narva on loodud KÜS § 2 lg-s 1 sätestatud korteriühistu, siis on kostja korteriomanikuna seadusest tulenevalt (KÜS § 5 lg 1) korteriühistu liige. Siinkohal ei ole asjakohased apellandi väited, millede kohaselt mitteeluruumide omanikud ei osalenud korteriühistu loomisel, kostja ei ole korteriühistu liikmete nimekirjas ja põhikirja vastuvõtmisel puudub kostja allkiri. Asjaolu, et korteriühistu on moodustatud seaduses sätestatud korras, kinnitab see, et korteriühistu kohta on avatud Viru Maakohtu registriosakonnas mittetulundusühingu registrikaart (I kd tl 6). Samuti on asjakohatu kostja väide, et tal on mitteeluruumide omanikuna eesmärgiks erinevalt korteriühistu liikmetest mitte elamu mõtteliste osade ühine majandamine, vaid kasumi saamine. Mitteeluruumi omanikul on korteriühistu liikmena võimalik saada oma majandustegevusest kasumit, s.o korteriühistu liikmeks olek ei välista liikme majandustegevust.
8.Seoses sellega, et kostja kuulub mitteeluruumide omanikuna korteriühistusse, tarbib ta KÜS §-s 151 loetletud teenuseid ja on kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-42-04 punktis 13, milles märgitu kohaselt „Ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seadus ei näe selle kohustuse tekkimiseks ette kaasomanikevahelise kokkuleppe olemasolu.“ Lähtudes eeltoodust on ebaõige apellandi väide, et ta ei pea tasuma majandamiskulusid ning kommunaalmakseid samadel alustel, nagu korteriühistu eluruumide omanikest liikmed. Ebaõige on apellandi väide, et kuna talle kuuluvatel mitteeluruumidel on eraldi sissepääs ja elektrivarustus, siis ta ei tarbi KÜ teenuseid. Kostja kuulub mitteeluruumide omanikuna korteriühistusse, tarbib ta KÜS §-s 151 loetletud teenuseid ja on kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud.
9.Paljasõnaline on apellandi väide, et teda ei kutsutud KÜ üldkoosolekutele ja seetõttu ei saanud ta vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, millega määrati majandamiskulude suurus. KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli kostjal kui korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna kostja seda teinud ei ole, siis KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta talle kui korteriühistu liikmele kohustuslikud. Asjakohatu on apellandi väide, et maakohus oleks pidanud vastavalt TsMS § 230 lg-le 2 tegema hagejale ettepaneku esitada tõenditena isikute nimekirjad, kes osalesid üldkoosolekutel, samuti kutsed koosolekutele ja kutsuma tunnistajatena välja teised I korruse kaubanduspindade kaasomanikud, et veenduda selles, et I korruse kaubanduspindade kaasomanikud ei osalenud kordagi KÜ üldkoosolekutel. Kuna kostja ei ole esitanud hagi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks, siis puudus vajadus eelnimetatud tõendite kogumiseks ja hindamiseks.
10.Ebaõige on apellandi seisukoht, et pole tõendatud, millised konkreetsed korteriühistu poolt mitteeluruumidele Еnergia 2-M1 ja Energia 2- M2 osutatud teenused jäid tasumata. Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult hinnanud asjas olevaid tõendeid ja põhjendatult asunud seisukohale, et hageja nõue kostja vastu summas 4595,47 eurot tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Kostja poolt tasumisele kuuluvad halduskulud on arvestatud võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega 331,1 m2 kooskõlas korteriühistu otsusega kehtestatud määrades, s.o kuni mai 2008 lõpuni on 1 m2 halduskulu määr 7,00 krooni, alates juunist 2008 on 1 m2 halduskulu määr 8,50 krooni, alates oktoobrist 2008 on 1 m2 halduskulu määr 7,15 krooni.
Õige on maakohtu seisukoht, et hageja poolt kostjale vee eest arvestatud tasu suurus on tõendatud veevarustuse lepinguga (II kd tl 51), AS Narva Vesi arvetega (I kd tl 128-157, 177-183), võlgnevuse arvestusega (I kd tl 7-9), õiendiga (II kd tl 43-50) ja hageja poolt koostatud arvetega (I kd tl 45-81). Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud põhjendused soojusenergia eest kostjale arvestatud tasu suuruse kohta, ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ja ei korda neid. Siinkohas on maakohus hinnanud õigesti AS Narva Soojusvõrk arveid (I kd tl 110-127, 174-176), soojusenergia müügilepingut koos lisadega (II kd tl 52-57, 58-65), raamatupidamise tõendeid (II kd tl 26-32, 34-37, 39-42) ning õiendit (II kd tl 43-50), samuti hageja poolt kostjale esitatud arveid (I kd tl 45-81).
11.Apellandi väite kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja väited, et hageja tekitas kostjale kahju summas 11 733,09 eurot, katkestades 2010 kütteperioodi algusest kostjale kuuluvate ruumide soojavarustuse. Asja materjalide kohaselt on kostja oma vastuses hagile teatanud kohtule, et kavatseb esitada vastuhagi kahju hüvitamise nõudes (I kd tl 20), kuid kogu menetluse kestel ei ole vastuhagi esitatud. Kostja on menetlusdokumendis kohtule, mis on pealkirjastatud „Kostja seisukoht hagiavalduse ning vastuväidete suhtes“ (III kd tl 10-13), asunud seisukohale, et 2010 kütteperioodil kütte väljalülitamisega tekitas hageja talle jalanõude hoiutingimuste järsu halvenemise tõttu kahju 11 733,09 eurot. Viidatud kostja kirjalikust seisukohast ei nähtu, et kostja oleks soovinud tal väidetavalt olemasolevat kahjunõuet tasaarvestada hageja nõudega tema vastu. Iseenesest võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) ning vajalik ei ole vastuhagi esitamine, kuid tasaarvestuse vastuväide peaks olema selgesõnaline ja põhjendatud, et kohus saaks kontrollida tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Antud juhul ei ole aga kostja üldse kohtule teatanud, et ta sooviks tasaarvestada väidetava kahju nõude hageja nõudega tema vastu. Kuna tasaarvestuse vastuväidet ei olnud esitatud, siis on maakohus õigesti jätnud hindamata selle, kas kostjal tekkis kahju ja kui tekkis, siis kui suures ulatuses ja kelle poolt kahju tekitati.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.