Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja esitatud väited ja nõue

Hageja ja OÜ XXXsõlmisid 09.08.2013 faktooringulepingu nr XXX. OÜ XXX sai lepinguga õiguse esitada arveid faktoorimiseks ning hageja pidi arveid kokkulepitud eeltingimustel faktoorima 12 kuud, so perioodil 09.08.2013-09.08.2014. Faktooringulimiidiks lepiti kokku 550 000 eurot. OÜ XXX seaduslik esindaja kostja esitas hagejale arve nr 218, mille palus faktoorida, samuti edastas ta kauba ostjale saatmise kinnitamiseks CMR saatelehe. Hageja kandis 01.10.2013 faktooringulepingu alusel OÜ-le XXX üle 249 981,63 eurot ja 03.10.2013 teise maksena 243 186,37 eurot. Hiljem sai hageja teada, et tegelikult OÜ XXX kaupa ostjale ei saatnud. OÜ XXX saadetis avati tollis ning selgus, et kaubakastides oli kauba asemel kiviklibu. Vastavalt faktooringulepingule palus hageja OÜ-l XXX arvest nr 218 tulenev nõue tagasi osta, milleks saatis OÜ-le XXX regressiteatise, milles nõuab faktooringavansi 493 168 euro tagastamist 2 pangapäeva jooksul. Käesoleva ajani võlgneb OÜ XXX hagejale 491 997,77 eurot faktooringavanssi. Tagamaks OÜ XXX faktooringulepingust tulenevate kohustuste täitmist, sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr KÄ-XXX. Käenduslepinguga kohustus kostja vastutama hageja ja OÜ XXX vahel 09.08.2013 sõlmitud faktooringlepingu nõuetekohase täitmise eest rahalises maksimumsummas 250 000 eurot. Hageja on kostjalt nõudnud OÜ XXX kohustuse täitmist vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 250 000 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ XXX on lepingut rikkunud. OÜ XXX sõlmis Inglismaa äriühinguga XXXLTD müügilepingu, millega müüs XXXLTD-le veokite mootorite turbolaadurid, mille eest kohustus XXXLTD tasuma OÜ-le XXX 547 965 eurot. Lepiti kokku, et tasumine toimub 90 päeva jooksul pärast kauba üleandmist, OÜ XXX koostas XXXLTD-le arve nr 218. Vastavalt hagejaga sõlmitud faktooringulepingule loovutas OÜ XXX oma nõuded XXXLTD vastu hagejale. Müügileping OÜ XXX ja XXXLTD vahel ei ole lõppenud, tühistatud ega muul põhjusel lõpetatud. Seega on müügilepingu pooltel vastavalt kehtivad kohustused kaup tarnida ja arve tasuda. Hageja ei ole tõendanud, et müügileping enam ei kehti. Hageja ei saa nõuda raha tagastamist enne, kui faktooringulepingu objektiks olev nõude on OÜ-le XXX tagasi loovutatud. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks faktooringulepingust taganenud või faktooringulepingu üles öelnud. Tõendamata on, et OÜ XXX organiseeris vale kauba saatmise. OÜ XXXsaatis õige kauba. Süü ei ole tõendatud. Kui isik tegi kõik endast oleneva lepingu täitmiseks ja kolmas isik segas, siis see ei ole mitte rikkumine selle isiku, vaid kolmanda isiku poolt. Keegi korraldas kelmuse. Keegi vahetas turbiinid kivide vastu. Faktooringulepingu tüüptingimuste p 8.2 võib olla tühine. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 09.08.2013 faktooringulepingu nr XXX (leping lk 10-11, lepingu üldtingimused lk 12-17). Nimetatud lepingust tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu (lk 25-26), millega kostja käendas OÜ XXX lepingust tulenevaid kohustusi rahalise vastutuse maksimumsummas 250 000 eurot. OÜ XXX esitas hagejale faktoorimiseks arve nr 218 (lk 20) koos CMR saatelehega (lk 21) kauba ostjale saatmise kohta. Faktooringulepingu alusel tasus hageja OÜ-le XXX 249 981,63 eurot ja 243 186,37 eurot (OÜ XXX konto väljavõte, lk 23). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. VÕS (võlaõigusseadus) § 256 alusel faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu,

mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Vastavalt hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud faktooringulepingu põhitingimustele on müüjal (OÜ XXX) õigus esitada arveid faktoorimiseks ning pangal (hageja) esitatud arveid faktoorida 12 kuud, st 09.08.2013-09.08.2014. Vastavalt faktooringulepingu üldtingimuste p 8.1. müüja tagab ja garanteerib täies osas faktooritud arve nõuetekohase tasumise ostja poolt, sh arve nominaalsumma, faktooringintresside, viiviste ja leppetrahvide tasumise ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning lepingust tulenevate muude rahaliste nõuete hüvitamise juhul, kui ostja esitab panga poolt faktoorimiseks võetud arve osas reklamatsiooni kauba või teenuse õiguslikele, kvaliteedilistele, tehnilistele või koguselistele jms puudustele, või kui arve ei vasta müügilepingu tingimustele või esineb kas või üks alljärgnevalt loetletud asjaoludest: 1) ostja on esitanud panga poolt faktoorimiseks võetud arvel nimetatud kauba või teenuse osas reklamatsiooni või vaidlustab müüja poolt esitatud ja panga poolt faktooritud arve või tagastab müüjale viimase poolt tarnitud kauba osaliselt või täies mahus või lõpetab arve aluseks oleva lepingu viidates müüjapoolsetele lepingutingimuste rikkumisele; või 2) müüja ei ole arve alusel ostjale kaupa kokkulepitud tingimustel, sh kokkulepitud tähtajaks või mahus, tarninud (st ostja ei ole kaupa kätte saanud); või 3) ilmnevad müüja ja ostja vahel tasaarveldamist võimaldavad kohustused ning ostja kasutab neid müüjale arve eest tasumiseks, või on esitatud kreeditarve; või 4) ostja poolt esitatud reklamatsiooni puhul ei ole müüja ja ostja vaidlust lahendanud 30 päeva jooksul arvates arvel näidatud maksetähtajast, st selle aja jooksul ei ole müüja ostjale hüvitanud osaliselt või täies osas saamata jäänud kaupa või teenust ega tasunud pangale vaidlusalust summat; või 5) müüja on pangale jätnud esitamata olulise informatsiooni ostja (sh tema maksevõime) kohta, mis oleks mõjutanud panga otsust arve faktoorimiseks võtmise kohta; või 6) kui arve tasumata jäämise põhjuseks on sõda, vaenutegevus, rahvarahutus, mäss, revolutsioon, konfiskeerimine, ülestõus, vastuhakk (a); loodusõnnetuse või looduskatastroofi otsesed või kaudsed mõjud (b); moratoorium (c); riigivõimu sekkumine (d), mistahes poliitiline sündmus või majanduslik raskus või avaliku võimu kandja või riigiasutuse poolne kaupade liikumise ja maksete ülekandmise takistamine (e); tuumaenergia otsesed või kaudsed mõjud (f); mistahes muu sarnane sündmus, mis takistab ostjal oma kohustuste täitmist (g); 7) ostja poolt pangale tasumata jäänud summa ei ületa 1 000 eurot; või 8) arvet faktoorimiseks esitamisel ei ole arve suhtes kehtinud või tõele vastanud punktis 3.1. nimetatud üks või mitu müüja kinnitust; või 9) müüja on rikkunud müügilepingu tingimusi; või 10) ostja suhtes algatatakse pankroti- või muu sarnane menetlus ja arvest tulenevat nõuet ei õnnestu selles menetluses ära kaitsta (sh see ei saa rahuldamisjärku); või 11) ostja on arve tasunud müüjale ja müüja ei ole tasutud summat koheselt pangale üle kandnud; või müüja on rikkunud lepingu tingimusi. Faktooringulepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt lepingu punktis 8.1 toodud mistahes asjaolu esinemisel kohustub müüja tagasi ostma ehk omandama pangalt ostja vastu olevad nõuded panga poolt nimetatud arvete suhtes ja tasuma selleks panga poolt nõutud summad panga poolt nimetatud kontole 2 pangapäeva jooksul arvates panga nõude esitamisest. Hageja ja kostja vaidlevad, kas hagejal on nõudeõigus OÜ XXX kui põhivõlgniku vastu. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Hageja leiab, et tema nõudeõigus põhivõlgniku vastu tuleneb faktooringulepingu üldtingimuste p 8.2, kuna põhivõlgnik ei andnud tõelevastavaid kinnitusi arve faktoorimiseks esitamisel ning pole kaupa ostjale tarninud. Kostja leiab, et nõudeõigust ei ole, kuna hagejal on endiselt nõudeõigus XXXLTD ehk ostja vastu. Seda nõudeõigust ei ole ta OÜ-le XXXtagasi loovutanud. Faktooringuleping on kehtiv. OÜ XXX tegi kõik endast oleneva müügilepingu täitmiseks ja ei ole süüdi, et keegi vahetas kauba kivide vastu. Punkt 8.2 võib olla tühine tüüptingimus. Kohus märgib esiteks, et kostja väide, et faktooringuleping on kehtiv, ei ole sisuliselt vastuväide nõudele, sest hagejal ongi hagiavalduse kohaselt tekkinud OÜ XXX vastu faktooringulepingust tulenev täitmise nõue. Hageja tugineb asjaolule, et faktooringuleping kehtib. Kui faktooringuleping ei kehtiks, siis ei saaks olla hagejal lepingu täitmise nõuet. Hageja leiab, et võib nõuda OÜ-lt XXXnõude tagasi ostmise kohustuse täitmist üldtingimuste p 8.2 kohaselt. Vastavalt p 8.2 tekib müüjal nõude tagasiostukohustus mistahes p 8.1 toodud asjaolu esinemisel. Punktis 8.1 on asjaoludena toodud mh p 8.1.2, et müüja ei ole arve alusel ostjale kaupa kokkulepitud tingimustel, sh kokkulepitud tähtajaks või mahus, tarninud (st ostja ei ole kaupa kätte saanud) ja p 8.1.8, et arvet faktoorimiseks esitamisel ei ole arve suhtes kehtinud või tõele vastanud punktis 3.1. nimetatud üks või mitu müüja kinnitust. Arve nr 218, mille OÜ XXX esitas faktoorimiseks hagejale, oli koostatud tulenevalt OÜ XXX ja XXXLTD vahel sõlmitud müügilepingust. Vaidlust ei ole, et OÜ XXX müüs XXXLTD-le turbolaadurid. Seega arve alusel edastatavaks kaubaks faktooringulepingu tähenduses olid turbolaadurid. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse veokorraldajaga (lk 47-48). E-kirjas palub hageja kinnitada lisatud CMR saatelehel märgitud XXXOÜ kauba (26 pallets Turbos, mootorite turbiinid) vastuvõtmist edasitoimetamiseks. Veokorraldaja vastab, et kauba võtsid nad kahes osas peale 16.-17.10.2013 ning kaup väljus nende terminalist 18.10. Kaup pidi ümber laetama Tartus vedaja laos. Ümberlaadimisel selgus, et tegemist võib olla kahtlase kaubaga ning vedaja keeldus selle edasi saatmisest. Hetkel oodatakse kauba tagasi saabumist terminali, et uurida, millega tegu. Hageja on esitanud foto avatud kaubakastidest (lk 49). Fotolt nähtuvalt on kastides erineva suurusega kivid. Kohus loeb nimetatud tõendite alusel tuvastatuks, et XXXLTD ei ole turbolaadureid kätte saanud, mille eest ta arve nr 218 alusel tasuma pidi. Ka kostja ei väida, et XXXLTD oleks kauba kätte saanud, ta peab võimalikuks, et keegi on OÜ XXX poolt saadetud kauba ära vahetanud. Kohtu hinnangul ei puutu kauba kättesaamise seisukohast asjasse, kas keegi vahetas kauba pärast selle teele panemist ära. Faktooringulepingu üldtingimuste p 8.1.2 koostoimes p 8.2 seob tagasiostukohustuse tekkimise asjaoluga, et müüja ei ole arve alusel ostjale kaupa kokkulepitud tingimustel, sh kokkulepitud tähtajaks või mahus, tarninud. Seejuures on sõnaselgelt täpsustatud, et tarnimata jätmine tähendab, et ostja ei ole kaupa kätte saanud. Kuivõrd XXXLTD ei saanud turbolaadureid kätte, tekkis OÜ-l XXX üldtingimuste p 8.1.2. ja 8.2 järgi nõude tagasiostukohustus. Hageja leiab, et OÜ XXX on ka andnud tõele mittevastavaid kinnitusi. Faktooringulepingu üldtingimuste p 8.1.8 koostoimes p 8.2 seob tagasiostukohustuse tekkimise asjaoluga, et arvet faktoorimiseks esitamisel ei ole arve suhtes kehtinud või tõele vastanud punktis 3.1. nimetatud üks või mitu müüja kinnitust. Hagiavalduse kohaselt tõi OÜ XXX seaduslik esindaja kostja isiklikult hagejale kätte arve nr 218 faktoorimiseks, kinnitades arve faktoorimise õiguse olemasolu. Hageja on esitanud OÜ XXX esindaja e-kirja (lk 22), millele oli lisatud CMR saateleht kauba saatmise kohta. Seega kinnitas OÜ XXXCMR saatelehe edastamisega, et turbolaadurid on saadetud XXXLTD-le. Tüüptingimuste p 3.1.17 kohaselt iga arve pangale esitamise faktiga kinnitab müüja, et arve aluseks olev kaup on ostjale lähetatud ja/või teenus on osutatud ja eelnimetatud asjaolud on panga nõudmisel koheselt tõestatavad ning p 3.1.14 järgi iga arve pangale esitamise faktiga kinnitab müüja, et arve on vormistatud vastavalt lepingu tingimustele ning selle alusel on ostjal tekkinud kohustus maksta arves toodud summa arves

toodud tingimustel pangale. Hageja käsitluse kohaselt tegelikult kaupa XXXLTD-le ei lähetatud ning XXXLTD-l ei olnud arve nr 218 tasumise kohustust. Kohtu hinnangul on tõendamata, et OÜ XXX kaupa ostjale ei lähetanud. Nähtuvalt CMR saatelehest on sellel XXXOÜ poolt XXXLTD-le saadetud kaubana märgitud „26 pallets Turbos, 11 500 kg“. Vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 9 p 1 on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Saatelehe kohaselt sai vedaja seega vedamiseks turbolaadurid. Asjaolust, et kaubakastide avamisel seal turbolaadureid enam ei olnud, ei järeldu, et kastidesse pani OÜ XXXalgselt turbiinide asemel kivid. Küll aga on kostja oma vastuses selgitanud, et XXXLTD-ga sõlmitud müügilepingu järgi pidi ostja kauba eest tasuma 90 päeva jooksul pärast kauba ostjale üleandmist. Kui ostja kaupa kätte ei saanud, siis ei tekkinud tal ka järelduvalt kostja selgitusest arve tasumise kohustust. Kuivõrd ostjal ei tekkinud arve tasumise kohustust, siis ei vastanud tõele OÜ XXXkinnitus, et arve tasumise kohustus on tekkinud, mis üldtingimuste p 8.1.8, 3.1.14 ja 8.2 koostoimes toob kaasa OÜ-le XXXnõude tagasiostukohustuse. Kostja leiab, et faktooringulepingu üldtingimuste p 8.2, millega lepiti kokku nõude tagasiostmise kohustuse tekkimises, võib olla tühine tüüptingimus. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohus leiab, et faktooringulepingu üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses, kuna need on eelnevalt väljatöötatud faktooringulepingutes kasutamiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tüüptingimustes sätestatu OÜ-ga XXXeraldi läbi rääkinud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohus leiab, et kohustus osta nõue kokkulepitud asjaolude tekkimisel tagasi, ei kahjusta faktooringu klienti ebamõistlikult. Nähtuvalt faktooringulepingust täitis hageja asjassepuutuvas õigussuhtes finantseerija rolli. Faktooringulepingu sõlmimise kaudu oli OÜ-l XXXvõimalik saada vahetult pärast arve esitamist kätte valdav osa rahast, mille oleks müügilepingu järgi pidanud tasuma kauba ostja, ootamata ostja tasumistähtaja saabumist. See võimaldas OÜ-l XXXpakkuda ostjale tavapärasest pikemat tasumistähtaega, samal ajal kui müügihind laekus suuremas osas temale hagejalt kohe, võimaldades kohe laekumise äritegevusse suunata. Lepingu olemusest tulenevalt pidi aga OÜ XXXkandma ostjalt raha mistahes laekumata jäämise riski. See nähtub ilmekalt üldtingimuste punktist 8.1, kus on kindlaks määratud asjaolud, mille tekkimisega tagasiostukohustus kaasneb, mistõttu on kohus ka eelpool punkti 8.1 välja toonud selle terviksõnastuses. Kui faktooringu klient poleks pidanud laekumata jäämise riski kandma, olnuks faktoori jaoks lepingu sõlmimine majanduslikult ilmselt ebamõistlik. Teistsuguse riskide jaotusega kaasnenuks faktooringu kliendile majanduslikust loogikast lähtudes tõenäoliselt kohustus anda täiendavaid tagatisi ning tehinguga seonduvad kulud oleksid olnud märkimisväärselt suuremad. Kohtu hinnangul ei ole faktooringulepingu poolte õigused ja kohustused ebamõistlikult tasakaalust väljas. Ka Riigikohtu praktikas on nõude tagasiostmise kohustuses kokkuleppimist faktooringulepingus kokkulepitud tingimuse saabumisel peetud lubatavaks (3-2-1-34-08, p 17).

Faktooringulepingus ei ole kokku lepitud, et tagasiostukohustuse tekkimiseks peaks faktoor enne nõude faktooringu kliendile tagasi loovutama. Samuti ei ole kokku lepitud, et üldtingimuste punktis 8.1 toodud asjaolud tooksid tagasiostukohustuse kaasa ainult juhul, kui asjaolu on tekkinud OÜ XXX süülise käitumise tõttu. Seetõttu ei oma tähendust kostja väited, et OÜ-le XXX pole nõuet tagasi loovutatud ja et OÜ XXX pole süüdi, et ostja kaupa kätte ei saanud. Asjaolu, et punktis 8.1 toodud eeldusi kohustuse tekkimiseks ei ole lepingus seotud süülise vastutusega, ei saa kindlasti pidada OÜ-d XXX ebamõistlikult kahjustavaks. Ka seaduses on lepinguliste kohustuste rikkumisega kaasnev vastutus reguleeritud garantiivastutuse kontseptsiooni alusel – VÕS § 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Süüline vastutus on ette nähtud ainult erandjuhtudel ning kuulub peamiselt kohaldamisele lepinguväliste võlasuhete puhul. Faktooringulepingu p 8.2 alusel tuleb nõude tagasiostmise summa tasuda hagejale 2 pangapäeva jooksul alates hageja poolt nõude esitamisest. Vastavalt regressiteatisele (lk 24) on hageja OÜ-le XXXnõude esitanud 493 168 euro tasumiseks 22.10.2013. Vaidlus puudub, et OÜ XXXei ole nõuet täitnud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 2 järgi käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kuna kostja on füüsiline isik, on temaga sõlmitud käenduslepingu alusel tegemist tarbijakäendusega, sõltumata sellest, et kostja oli OÜ XXX ainus juhatuse liige ja osanik, mille tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte OÜ XXX kohta äriregistrist (lk 18-19). Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja hageja ees vastutama hageja ja OÜ XXX vahel 09.08.2013 sõlmitud faktooringulepingu nr XXX, faktooringulimiidiga 550 000 eurot, lepingu tähtajaga kuni 09.08.2014, intressimääraga Danske Bank EUR Prime Eesti + 1,6% aastas, kui faktooritud arve alusel tehakse müüjale makseid valuutas EUR, nõuetekohase täitmise eest. Punkt 1.2 järgi vastutab kostja faktooringlepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt OÜ-ga XXX, sh OÜ XXXpoolt tagastamata faktooringlimiidi summa eest, vastutuse rahalises maksimumsummas 250 000 eurot. Punkt 2.1 kohaselt juhul kui OÜ XXXei täida faktooringlepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib hageja nõuda faktooringlepingu täitmist omal äranägemisel kas OÜ-lt XXXvõi kostjalt või mõlemalt ühiselt. Kostja on kohustatud täitma OÜ XXXpoolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates hageja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja saatis kostjale 25.10.2013 kirja (lk 45), milles nõudis OÜ XXXtagasiostuhinna maksmise kohustuse täitmist summas 250 000 eurot. Kostja sai kirja kätte 28.10.2013 (kättetoimetamise akt, lk 46), st kostjal tuli hagejale 250 000 eurot tasuda hiljemalt 11.11.2013, kuid vaidlus puudub, et kostja pole käesoleva ajani nimetatud kohustust täitnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 000 eurot. Kohus leiab, et hagi tagamise taotlusega seonduvalt esitatud tsiviilasjas 2-13-50492 tehtud kohtumäärused (lk 27-29, 30-35, 36-40), tsiviilasjas 2-13-51406 tehtud kohtumäärus (lk 50-51), väljavõtted kinnistusraamatust (lk 41-42, 52-59) ja kohtutäituri teatis (lk 43-44) ei oma asja sisulise lahendamise juures tähendust, mistõttu kohus nimetatud tõendeid ei hinda.

Vastavalt TsMS § 445 lg 2 jätab kohus 14.11.2013 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja hageja ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.