2-15-19651/16 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas Harju Maakohtule 31.12.2015 hagi XXX ́i (pankrotis) vastu, milles palub tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 09.08.2013 OÜ-ga Art Turbo faktooringlepingu nr 469FAL1300012. Lepingu allkirjastas Art Turbo OÜ poolt kostja, kes oli ettevõtte juhatuse ainuke liige ja ainuosanik. Art Turbo OÜ sai faktooringulepinguga õiguse esitada arveid faktoorimiseks ning hageja pidi arveid kokkulepitud eeltingimustel faktoorima. Kostja tõigi 25.09.2013 hageja Ahtri tänava kontorisse originaalarve nr 218 (ostja Euro Car Parts Ltd; summa 547 965,00 EUR; kostja allkirjaga; arve kuupäev 24.09.2013), mida palus faktoorida, samuti rahvusvahelise autotranspordi saatelehe CMR-i, millega kinnitas kauba saatmist. 01.10.2013 edastas kostja hagejale ostja Euro Car Parts Ltd 30.09.2013 e-kirja, milles oli kinnitus, et arve on õige, nad on arvel märgitud kauba tellinud ning et tasuvad selle arve 90 päeva jooksul. Hageja kandiski seejärel OÜ-le Art Turbo faktooringulepingu alusel üle 493 168 eurot (01.10.2013 faktooringu esimese makse summas 249 981.63 eurot ja 03.10.2013 teise makse summas 243 186.37 eurot). Hiljem sai hagejale teatavaks, et kostja kui OÜ Art Turbo seaduslik esindaja on esitanud valeandmeid ning et tegelikult ei olnud kaupa ostjale saadetud – seega alus hagejalt summade saamiseks puudus. Hageja nõudis pärast pettuse avastamist summade tagastamist, kuid tulutult. Hageja esitas OÜ Art Turbo vastu hagi. Kohtumenetluse ajal kuulutati välja OÜ Art Turbo pankrot ja hageja esitas nõude ka ettevõtte pankrotimenetluses. Hageja esitas hagi ka kostja vastu. Nimelt oli faktooringulepingu tagatiseks kostja käendus vastavalt käenduslepingule nr KÄ-469FAL1300012. Käenduslepinguga oli kostja vastutuse suurus 250 000 eurot. Hageja nõue kostja vastu rahuldati Harju Maakohtu 17.02.2014 otsusega, otsus on jõustunud. Vastavas osas on hageja esitanud kostja pankrotimenetluses nõude juba 2014. aastal.

2-15-19651 Lisaks kohtuotsusega väljamõistetud nõudesummale on hagejal kostja vastu täiendavalt lepinguvälise kahju tekitamise nõue summas 243 168 eurot (kahju suurus tuleneb hageja poolt kantud kahju ja kostjalt väljamõistetud käenduse summa vahest ehk 493 168 eurot väljamakse miinus 250 000 eurot käendus, võrdub 243 168 eurot). Kostja vastutab hageja ees ka selles summas, milles kahju käenduslepinguga kaetud ei olnud. Kostja kui OÜ Art Turbo ainuosanik ja ainuke juhatuse liige tõi isiklikult hagejale faktoorimiseks arve summas 547 965 eurot, kinnitades selle õigsust. Hiljem saatis kostja e-kirjaga kinnituseks ka CMRi, mille kohaselt oli kauba transportijaks FIE XXX. Tegelikkuses kaupa Inglismaale ei saadetud. Oma sellise tegevusega esitas kostja teadlikult hagejale valeandmeid ning tegutses sooviga mõjutada hagejat faktooringuavanssi välja maksma. Hageja teostaski kostja kinnitustele ja dokumentidele tuginedes taotletud väljamaksed kokku summas 493 168 eurot (01.10.2013 summas 249 981.63 eurot ja 03.10.2013 summas 243 186.37 eurot) kauba eest, mida ei olnud kunagi Eestist välja saadetud ning mida ei eksisteerinudki. Hageja saatis 16.10.2013 kostja viidatud ostjale Euro Car Parts Ltd e-kirja küsimusega, kas kaup on kohale jõudnud. Ostja helistas ja ütles, et kaupa ta kätte saanud ei ole, kuid ootab jätkuvalt kauba saabumist ja tasub arve, kui saab kauba kätte. Hagejale sai hiljem teatavaks, et tegelikkuses 25.09.2013 CMR'i väljastanud FIE XXX veokile kaupa peale ei laadinudki. FIE XXX selgitas hagejale, et 25.09.2013 ei olnud kostja laos selle kauba pealelaadimiseks vajalikku tõstukit, hiljem ei olevat saavutatud kokkulepet aegade osas ning lõpuks olevat tekkinud teenuse hinnavaidlus. Hageja tugines faktooringavansi väljamaksmisel aga kostja poolt esitatud saatelehele ja arvele, mis kujutas endast kinnitust müügilepingu olemasolu ning kauba tarne kohta ja oli veendumuses, et kaup on ostjale saadetud – vastavalt kostja kinnitustele ja tõenditele. See ei vastanud tõele, sest FIE XXX kaupa tegelikult peale ei võtnudki. OÜ Art Turbo korraldusel transportis ACE Logistics Estonia AS kastid vastavalt kokkuleppele Tartusse. Kauba edasisaatmist Inglismaale aga ei toimunud, kuna ACE Logistics Estonia AS poolt tellitud veofirma keeldus kahtlast kaupa Inglismaale vedamast. Tollitöötajate läbi viidud kontrolli käigus selgus, et kahes kastis ei ole sõidukite ja veokite mootorite turbolaadurid, mis seal oleksid pidanud olema, vaid hoopis kiviklibu. Seega ei oleks ka kauba väljasaatmisel arvet kunagi ostja poolt tasutud, sest kaupa kastides ei olnud. Kostja tahe oli algusest peale üksnes hagejalt faktooringuavansi väljapetmine. 23.10.2013 pärast tööpäeva lõppu läks hageja töötaja XXX kostja koju, kuna kostja ei ilmunud panka kohtumisele ega vastanud telefonile. Kostja andis erinevaid põhjendusi ning ütles, et kaup saadetakse DSV'ga Inglismaale. XXXselgitas, et hagejale teadaolevalt kaupa ei eksisteeri, kuna kastides oli kiviklibu. XXXnõudis kauba olemasolu tõendavate raamatupidamisdokumentide esitamist, palus selgitada, kus on kaup tegelikult, ja soovis näha laojääki (väidetavalt ca 500 000 euro väärtuses). Kostja ei osanud hagejale selgeid vastuseid anda. Kostja vastas, et olevat 16.10.2013 avastanud varguse. Täpsemalt olevat laost Mahtra 30A, Tallinn kadunud kaup ca 700 000 euro väärtuses, kõik raamatupidamisdokumendid ning seif, kus oli sularaha summas 260 000 eurot. Kostja ülaltoodud tegude uurimiseks algatati kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 13230113690). Nimetatud kriminaalasjas sõlmisid prokuratuur ja kostja kokkuleppe, milles kostja ühemõtteliselt kinnitas ülaltoodud asjaolusid, samuti kahju tekkimise fakti oma allkirjaga. Eelnevast nähtuvalt on kostja hagejat teadlikult eksitanud faktooringuesemega seotud asjaoludest, eesmärgiga saada hagejalt alusetult faktooringuavanssi. Kostja tegutses tema ainukontrolli all oleva ettevõtte OÜ Art Turbo kaudu tegelikkusele mittevastavaid andmeid hagejale esitades eesmärgiga luua hagejale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ning seeläbi saavutada hageja poolne varakäsutus, s.o. saada hagejalt ülekanne soovitud summas. Ilma kostja õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja makseid teostanud. 14.08.2014 kuulutas Harju Maakohus välja kostja pankroti.

2-15-19651 21.10.2015 esitas hageja kostja pankrotimenetluses täiendava nõudeavalduse, paludes tunnustada enda kahju hüvitamise nõuet summas 243 168 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. 07.12.2015 esitas kostja hageja nõudele vastuväite, milles märkis, et ta ei nõustu hageja poolt esitatud nõudega. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. 07.12.2015 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt tunnustati hageja nõuet summas 243 168 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud järgu ehk III rahuldamisjärgu nõudena. Kuna kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, peab hageja nõuet tunnustavale kohtumäärusele enda nõude osas täitedokumendi jõu saamiseks esitama hagi nõude tunnustamiseks tulenevalt PankrS § 104 lg 2. Kostja enda vastuväidet sisuliselt põhjendanud ei ole. Hageja leiab, et kostja vastuväide on alusetu ja hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. II Kostja vastuväited Kostja on 25.08.2017 e-kirjaga kohtule teatanud, et ta hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on ta allkirjatanud käenduslepingu, millega on paika pandud käenduse maksimaalse vastutuse summa. Hageja viitamine pettusele ei ole kostja arvates õiguslikult korrektne, kuna selles osas on kostja juba karistada saanud ja mitu korda ühe teo eest karistamine ei ole seaduse mõte. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. PankrS § 104 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnustada oma nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju, sõlmides hagejaga OÜ Art Turbo juhatuse liikmena faktooringlepingu nr 469FAL1300012 ja esitades hagejale 25.09.2013 faktoorimiseks arve nr 218 ja rahvusvahelise autotranspordi saatelehe CMR-i, millega kinnitas kauba saatmist. 01.10.2013 kandis hageja OÜ4

2-15-19651 le Art Turbo faktooringlepingu alusel üle 493 168 eurot. Hiljem sai hagejale teatavaks, et kostja kui OÜ Art Turbo seaduslik esindaja on esitanud valeandmeid ja tegelikult ei olnud kaupa ostjale saadetud ning seega puudus kostjal alus hagejalt faktooringlepingu alusel väljamakstud summade saamiseks. Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppega (tl 50 – 53) on kostja tunnistanud, et pani toime kelmuse, mille tagajärjel sai ta hagejalt 493 168 eurot, mis kanti OÜ Art Turbo arvelduskontole. Samast kokkuleppest nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatud, kuna 14.08.2014 kuulutas Harju Maakohus välja kostja pankroti ja 24.11.2014 OÜ Art Turbo pankroti. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Art Turbo sõlmisid faktooringlepingu nr 469FAL1300012 (tl 10 – 11), mille alusel on hageja kandnud OÜ Art Turbo arveldusarvele kokku 493 168 eurot. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu nr KÄ-469FAL1300012, millega kostja kohustus vastutama hageja ees hageja ja OÜ ART Turbo vahel sõlmitud faktooringlepingu nr 469FAL1300012 nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli kokku lepitud 250 000 eurot (tl 32 – 33). Harju Maakohtu 17.02.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-53578 (tl 34 – 40) on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud eespool nimetatud käenduslepingust tulenev võlgnevus 250 000 eurot. XXX (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl 65 – 68) nähtub, et hageja on kostja pankrotimenetluses lisaks käenduslepingust tulenevale võlgnevusele 250 000 eurot esitanud täiendava nõudeavalduse summas 243 168 eurot. Eelnimetatud protokolli kohaselt palus hageja ennistada võlausaldaja nõudeavalduse esitamise tähtaeg ja lugeda võlausaldaja nõue tähtaegselt esitatuks. XXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek otsustas hageja nõudeavalduse esitamise tähtaega mitte ennistada ja mitte lugeda kõnealust nõuet tähtaegselt esitatuks. Samast protokollist nähtuvalt on hageja nõuet summas 243 168 eurot tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. PankrS § 103 lg 2 sätestab, et nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub. Kui selleks on alust, on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema. Eeltoodust tuleneb, et hageja nõue on XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, kuna võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja on pankrotihaldur Kauri Rattus ́ele esitanud avalduse (tl 63), millest nähtuvalt ei nõustu ta hageja poolt esitatud nõudega summas 243 168 eurot. Nimetatust nähtub, et võlgnik on hageja nõudele esitanud võlgniku vastuväite. PankrS § 104 lg 1 kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas. Võlausaldaja on esitanud hagi PankrS § 104 lg 2 alusel. Kostja on vastuses hagiavaldusele hageja nõudele vastu vaielnud, kuna leiab, et käenduslepinguga on kokku lepitud tema vastutuse maksimaalmäär. Kostja leiab, et hageja viitamine pettusele ei ole õige, kuna kostja on selle eest juba karistuse saanud. Kohus leiab kostjale, et kuigi käenduslepingu nr KÄ-469FAL1300012 punkti 1.2 kohaselt on kostja faktooringlepingust tuleneva vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 250 000 eurot, ei vabasta see kostjat hagejale tekitatud kahju hüvitamisest ülejäänud osas. Kriminaalasjas nr 13230113690 on tuvastatud, et kostja, kes on ühtlasi OÜ Art Turbo juhatuse liige ja ainuosanik, sai hagejalt faktooringlepingu nr 469FAL1300012 alusel kelmuse teel (fiktiivse arve esitamisel)

2-15-19651 493 168 eurot. Nimetatud summast on 250 000 euro suurune osa kaetud käenduslepingust tuleneva vastutuse määraga. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagiavalduses esitatud nõue summas 243 168 eurot ei tulene käenduslepingust, vaid asjaolust, et kostja pani toime kelmuse, mille tagajärjel kandis hageja OÜ Art Turbo arveldusarvele 493 168 eurot ja millest tulenevalt on tekkis hagejale kostja õigusvastase tegevuse tulemusel kahju. Hageja nõue 243 168 euro ulatuses kujutab kahju hüvitamise nõuet osas, mida ei kata käenduslepingust tulenev vastutuse määr (493 168 – 250 000 = 243 168). Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppest (tl 50) nähtuvalt on kostja tunnistanud enda süüd selles, et olles OÜ Art Turbo ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks, sõlmis 09.08.2013 hagejaga faktooringlepingu 469FAL1300012. Vastavalt sõlmitud faktooringlepingule esitas kostja 25.09.2013 hagejale faktooringuavansi saamiseks arve nr 218 summale 547 965 eurot, mis oli väljastatud Eurocarparts LTD-le (Inglismaal). Kindlustamaks, et esitatud arve eest laekuks OÜ Art Turbo kontole Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt ka faktooringuavanss, esitas XXX 25.09.2013 elektronpostiga Danske Bank A/S Eesti filiaalile CMR saatelehe (tl 21), millise kohaselt olevat FIE XXX asunud transportima kaupa – sõidukite ja veokite mootorite turbolaadureid Inglismaale. Seejuures oli XXX teadlik, et kaupa OÜ Art Turbo ei väljastanud ja transporti ei ole toimunud, sest tegemist oli vaid eeltäidetud ja elektroonselt saadetud rahvusvahelise CMR saatelehega ja sellega XXX jätkas vale ettekujutuse loomist Danske Bank A/S Eesti filiaali töötajates. Vastavalt lepingule pidi kostja toimetama kauba Inglismaale ja selleks sõlmis ta transpordi lepingu ACE Logistics Estonia AS-iga, kes omakorda tellis transpordi Olbtar AS-ist. Olbtar AS töötajates tekitas kauba päritolu kahtlust ja kontrollimisel selgus, et kaubaks on sõidukite ja veokite mootorite turbolaadurite asemel ehituspraht (tl 44). Kokku tahtis kostja saada hagejalt kelmuse teel raha summas 547 965 eurot. Hageja väljastas 90% sellest summast ehk 493 168 eurot OÜ Art Turbo kontole. Kohus leiab, et asjaolu, et kriminaalasjas nr 13230113690 on kostjat karistatud vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui kostja ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, ei tähenda, et kostjal ei oleks kohustust hagejale tekitatud rahalist kahju hüvitada. Eelnimetatud kriminaalasjas ei esitanud hageja tsiviilhagi seetõttu, et Harju Maakohus kuulutas 14.08.2014 välja kostja pankroti ja 24.11.2014 OÜ Art Turbo pankrot välja kuulutatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 1045 lg 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja kandis raha kostjale kuuluva äriühingu arvelduskontole, kuna kostja lõi hagejale teadlikult ebaõige ettekujutuse, esitades fiktiivse arve. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et põhjuslikuks seoseks VÕS § 127 lg 4 mõttes on asjaolu, et ilma kostja õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja ülekannet teostanud. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Vastavalt VÕS § 104 lg 5 tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kriminaalasjas nr 13230113690 sõlmitud kokkuleppest nähtub, et kostja on omaks võtnud, et lõi teadvalt hagejale vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil, millega on tõendatud kostja tahtlus õigusvastase tagajärje saabumisel.

2-15-19651 Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd käenduslepingus kokku lepitud kostja vastutuse määr (250 000 eurot) ei kata kogu kostja poolt hagejale tekitatud kahju suurust, siis on põhjendatud hageja nõue kostjalt õigusvastase kahju hüvitamiseks 243 168 euro saamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 243 168 eurot PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. PankrS § 104 lg 4 sätestab, et kulusid, mida võlgnik seoses PankrS § 104 lõikes 3 nimetatud kaebuse esitamisega kannab, ei kaeta pankrotivara arvel. Juriidilisest isikust võlgniku puhul vastutab kulude eest solidaarselt võlgnikuga ka juhatuse või seda asendava organi liige. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. PankrS § 104 lg 4 kohaselt ei kanta menetluskulusid pankrotivara arvelt. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 489.92 eurot, mis koosnevad hageja õigusabikuludest. Menetluskulude nimekirja ja hageja esindaja 28.08.2017 e-kirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust kokku 9,4 tundi, tunnitasumääraga 128 eurot/tund (käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot ning kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud menetluskuluga, siis tuleb kõnealune menetluskulu kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja tunnitasu hind 128 eurot/tund mõistlik ja põhjendatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada