Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
13.veebruar 2014 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Aktsiaseltsi Timmon hagi V.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1562,82 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Timmon (registrikood 10044524, asukoht Soo tn 30, Pärnu 80030), Hageja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post: [email protected]) Kostja: V.A. (isikukood x, elukoht x, e-post: x)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V.A.’lt (isikukood x) AS Timmon (registrikood 10044524) kasuks 1134,58 € (üks tuhat ükssada kolmkümmend neli eurot ja 58 senti, millest 418,81 € on põhivõlg ja 715,77 on kohtuotsuse 13.02.2014 teatavakstegemise päeva (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista V.A.’lt (isikukood x) AS Timmon (registrikood 10044524) kasuks viivis 0,5% tasumata põhinõudest (kohtuotsuse tegemise seisuga 418,81 €) päevas alates 14.02.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Välja mõista V.A.’lt AS Timmon kasuks menetluskulude katteks 200 € (kakssada eurot).
6.Välja mõista V.A.’lt riigituludesse vähemtasutud riigilõivu katteks 25 € (kakskümmend viis eurot). Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või nr EE932200221023778606 Swedbank’is või nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Pank Finland PLS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 2900078473, makse selgituseks märkida tsiviilasja number ja kostja nimi.
7.Riigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, selle kohustuse rikkumise korral tuleb V.A.l väljamõistetud riigilõivusummalt tasuda riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
2-13-37935 lauses sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja AS Timmon sõlmis Verkal OÜ-ga (ostja), registrikood 11779831, 08.12.2009.a lepingu nr 391 (leping), mille alusel müüs ostjale toidukaupu. Hageja esitatud 11.12.20012.a arvest on ostjal seni tasumata 51,12 eurot, 08.01.2013.a arve summas 196,70 eurot ja 15.01.2013.a arve summas 170,99 eurot on seni tasumata täielikult ja ostja põhivõlg hageja ees on seega 418,81 eurot. Lepingu punktis 8.5. sisaldub käendusleping sõnastuses: Ostja käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi käendab müüja ees V.A.. Oma käenduskohustust kinnitab käendaja allkirjaga käesoleval lepingul. Käendaja vastutus on solidaarne ostjaga. Lepingu sõlmis hagejaga ja selles sisalduva käenduskohustuse allkirjastas V.A., kes oli Verkal OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ajavahemikus lepingu sõlmimisest kuni 29.07.2013.a. 14.01.2014 hageja täpsustas viivisenõuet, esitas viivisearvestuse ja taotleb seisuga 31.01.2014 sissenõutavaks muutuva viivise välja mõista summas 688,60 €. Lisaks põhivõlale hageja arvestab viivist 08.01.2013.a arve nr 398 summast 196,70 € määraga 0,5% päevas alates 16.01.2013 kuni 31.01.2014 kokku 380 päeva eest ja 15.01.2013.a arve nr 949 summast 170,99 € määraga 0,5% päevas alates 21.01.2013 kuni 31.01.2014 kokku 372 päeva eest. Hageja märgib, et ei nõua viivist 11.12.2012 arve nr 26992 seni tasumata summalt 51,12 €. Kui kohus ei tee lahendit 31.01.2014, taotleb hageja alates 01.02.2014 kostjalt viivise välja mõista protsendina kogu põhinõudest 418,81 € määraga 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja 02.10.2013 kirjalikus vastuses ja 18.01.2014 täiendavas vastuses vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tal ei ole mingeid kohustusi Verkal OÜ võlausaldajate suhtes, kuna kostja müüs 28.07.2013 oma osa Verkal OÜ-s Estonia Service Investment OÜ-le, tehing on notariaalselt vormistatud. Kostjal eraisikuna ei ole mingeid kohustusi ühegi Verkal OÜ-ga lepinguid sõlminud ettevõtte ees. Kõik kohustused, lepingud ja vastutus läksid üle ettevõtte omandajale. Samuti kostja ei ole füüsilise isikuna sõlminud Timmon AS-iga ühtegi käenduslepingut. Lisaks puudub Verkal OÜ ja Timmon AS vahel sõlmitud lepingus käendaja vastutuse piirsumma, tarbijakäendusleping on tühine. Kostja on töötu, ta ei ole nõus tasuma OÜ Verkal arveid ega viiviseid, ei ole nõus tasuma hageja kohtukulusid.
2-13-37935
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. Pooltele selgitati hagi menetlusse võtmise määruses õigust taotleda enda ärakuulamist. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud. 13.12.2013 kohtumäärusega andis pooltele tähtaja avalduste, tõendite ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus küsis pooltelt täiendavaid selgitusi, muu hulgas kohustas hagejat täpsustama viivisenõuet ja välja arvutama kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutuva viivisesumma. Kuna hageja täiendavas seisukohas laiendas varem esitatud viivisenõuet, tühistas kohus määrusega kohtulahendi 31.12.2013 teatavakstegemise aja ja nõudis hagejalt viivisenõude veelkordset täpsustamist. 14.01.2014 hageja esitas viivisenõude täpsustuse. Kohus 14.01.2014 määrusega andis pooltele tähtaja oma täiendavate seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja, selgitades kostjale ka võimalust viivise vähendamise taotlemiseks. 18.01.2014 kostja esitas oma täiendavad seisukohad, korrates varasemaid vastuväiteid hagile. Kostja leidis, et kogu nõue tema vastu on alusetu, kuid viiviste vähendamist kostja ei taotlenud.
2.Hageja esitas rahalise kohustuse täitmise nõude kostja kui käendaja vastu. Nõue tuleneb AS Timmon ja Verkal OÜ vahel 08.12.2009 sõlmitud lepingust (toimiku lk 10), mille alusel hageja müüs Verkal OÜ-le kaupu ja teenuseid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagile lisatud 11.12.2012 arve-saatelehel nr 26992 (lk 5), 08.01.2013 arve-saatelehel nr 398 (lk 6-7) ja 15.01.2013 arve-saatelehel nr 949 (lk 8-9) nimetatud kauba on hageja põhivõlgnikule üle andnud ning põhivõlgnikul on tekkinud hageja ees hagis nimetatud võlgnevus. Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja füüsilise isikuna on sõlminud hagejaga käenduslepingu, kas käendusleping on tarbijakäendusleping ja kas see kehtib.
3.Ilmselt ekslik on kostja seisukoht, et tema ei ole füüsilise isikuna käenduslepingut hagejaga sõlminud. Hagiavaldusele lisatud, hageja ja Verkal OÜ vahelise lepingu on Verkal OÜ seadusliku esindajana allkirjastanud V.A. isiklikult. Hageja ja Verkal OÜ vahel sõlmitud lepingu punkt 8.5. sisaldab V. A. isiklikku tahteavaldust, et oma allkirjaga lepingul kinnitab ta käesolevast lepingust tulenevate rahaliste kohustuste käendamise kohustust müüja ees. Seega Verkal OÜ esindajana lepingule alla kirjutamisega sõlmis kostja hagejaga käenduslepingu. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes lahendites käenduskohustuse sellisel viisil vormistamist käsitlenud. Lahendis nr 3-2-1-177-10 näiteks Riigikohus märgib: „Käenduslepingust peab tulenema isiku tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kui käendaja on lepingule alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt tema kui füüsilise isiku kohustuse kohta, on isik teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole teda lepingupoolena märgitud. Käendaja allkiri lepingul kinnitab tema tahteavaldust (vt Riigikohtu 23. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-18-06, p 11)“. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel on käenduslepingust tulenev võlasuhe.
4.Kohus leiab, et kostja sõlmis käenduslepingu üksnes huvist Verkal OÜ majandustegevuse vastu ning tarbijakäenduslepingu sätted sellele käenduslepingule ei kohaldu. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt oli V. A. 08.12.2009 lepingu sõlmimise ajal Verkal OÜ ainuosanik ja juhatuse ainus liige. Riigikohus on mitmetes lahendites analüüsinud juhatuse liikme antud käenduslepingut ja tarbijakäendust. Näiteks lahendis 3-2-1-248-11 märgitakse: „Juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping
2-13-37935 osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija.“ 13.12.2013 kohtumääruses kohus, viidates Riigikohtu asjakohasele praktikale, selgitas kostjale kohustust tõendada, et ta sõlmis äriühingu nimel sõlmitud müügilepingus sisalduva käendusekokkuleppe tarbijana. Kostja seda ei ole teinud. Kuna pooltevahelisele käenduslepingule tarbijakäenduslepingu sätted ei kohaldu, ei pidanud käenduslepingus sisalduma käendaja vastutuse piirmäär. Käenduslepingus on käendatav kohustus piisavalt määratletud ning seega on käendusleping kehtiv. Käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei mõjuta asjaolu, et kostja on pärast lepingu sõlmimist oma osa OÜ-s Verkal ära müünud ning tal ei ole enam mingit seost selle äriühinguga. Käendaja kohustused põhivõlgniku osa omandajale üle ei lähe. Samuti ei sõltu käendaja kohustuste kehtivus sellest, kes on põhivõlgniku osanikud. Lisaks olid nõude aluseks olevad kauba ostu- müügitehingud hageja ja OÜ Verkal vahel tehtud ning OÜ-l Verkal hageja ees võlg tekkinud enne 29.07.2013, mil kostja oma osa võõrandas.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks on kaup müüjalt vastu võtta ja selle eest tasuda (VÕS § 2+8 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist kokkulepitud määras. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab kohustuse täitmise eest täies ulatuses, Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2). Kuna käendaja ja põhivõlgniku vastutus võlausaldaja ees on solidaarne, on võlausaldajal VÕS § 65 lg 1 alusel õigus valida, kas ta nõuab kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud esitama põhivõla ja viiviste tasumise nõude kostja kui käendaja vastu. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 418,81 €, samuti arvete nr 26992 ja 398 tasumisega viivitamise eest arvutatud ja seisuga 31.01.2014 sissenõutavaks muutunud viivisesumma, täiendavalt alates 01.02.2014 kogu põhinõudelt 418,81 € arvestatud ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma ning alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni.
6.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude selliselt esitanud. Hageja kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega arvestab viivist lepingu punktis 8.1 kokkulepitud määras – 0,5% põhinõudest päevas. Kuni 31.01.2014 on hageja arvestanud viivist kahe arve (nr 398 ja nr 949) tasumisega viivitamise eest, deklareerides, et arve nr 26992 tasumata osalt 51,12 € ta selles tsiviilasjas viivist ei nõua. Protsendina põhivõlast taotleb hageja viivise väljamõistmist alates 01.02.2014 aga kogu põhinõudelt 418,81 €, mis sisaldab ka arve nr 26992 tasumata osa 51,12 €. Kohus käsitab hageja viivisenõuet selliselt, et hageja arve nr 26992 tasumisega viivitamise eest 31.01.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist ei nõua, kuid soovib ka selle arve osas viivist protsendina põhivõlast alates 01.02.2014. Kooskõlas TSMS §-is 367 sätestatuga kohus mõistab kostjalt viivise välja järgmiselt: 1) 08.01.2013 arve nr 398 summas 196,70 €, tasumise tähtaeg 7 päeva ehk 15.01.2013, viivist tuleb arvestada maksetähtpäevale järgnevast päevast, seega perioodil 16.01.2013 – 31.01.2014 viivis kokku 372,40 € (380 päeva x 0,5% põhivõlast 196,70 € (ehk 0,98 € päevas).
2-13-37935 2) 15.01.2013 arve nr 949 summas 170,99 €, tasumise tähtpäev 22.01.2013, perioodil 23.01.2013 – 31.01.2014 viivis kokku 316,20 € (372 päeva x 0,5% põhivõlast 170,99 € (0,85 € päevas); 3) perioodil 01.02.2014 – 13.02.2014 on 13 päeva eest põhivõlalt 418,81 € määraga 0,5% päevas täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,17 €. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja summas 715,77 € ja edasi 0,5% tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 418,81 €) päevas alates 14.02.2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
7.TsMS § 136 lg 1 ja lg 4 alusel kohus täpsustab otsuses veelkord hagihinda. Otsuse tegemise käigus kohus tuvastas, et hageja 27.12.2013 täpsustatud hagiavalduses näidatud hagihind 1467,92 € ei ole õige ega vasta esitatud nõuetele. Hageja arvestuste kohaselt koosneb hagihind põhinõudest 418,81 € ja TsMS § 133 lg 2 tähenduses viivisest 1049,11 € (s.o kahe arve eest 15.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 381,16 € ja kummagi arve järgi arvestatud ühe aasta viivis kokku 667,95 €). TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lgst 2 tuleneb, et kui TsMS § 367 kohaselt nõutakse protsendina põhinõudest viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, liidetakse hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja arvestas hagi esitamise (ja kohtuotsuse eeldatava aja 31.01.2014) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist küll ainult kahe arve alusel, kuid edasiulatuvalt protsendina põhivõlast taotleb viivist välja mõista põhivõlasummalt 418,81 €. Seega tuleb TsMS § 133 lg 2 tähenduses ühe aasta viivise summa arvutada põhivõlasummalt 418,81 €. Eeltoodud reeglitele vastavalt arvutatud hagihind on põhivõlg 418,81 € + hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, arve nr 398 alusel arvutatud viivis 207,76 € + arve nr 949 alusel arvutatud viivis hagi esitamise seisuga 173,40 € + põhivõlalt 418,81 € arvutatud ühe aasta viivis (418,81 x 0,5% x 365 päeva) summas 762,85 € = hagihind 1562,82 €. Hagihinnalt 1501 € kuni 2000 € nõutav riigilõiv on 175 €. Hageja tasus riigilõivu 150 €, seega ettenähtust 25 € vähem. TsMS § 179 lg 1 alusel kohus mõistab vähemtasutud 25 € riigilõivu kohtuotsusega riigituludesse välja menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulud.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 179 lg 1 alusel kohus mõistab kostjalt välja ka hageja poolt vähemtasutud riigilõivu 25 €, mis tuleb kostjal riigituludesse tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Selle summa tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda riigituludesse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni. Viivisemääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,25% aastas ehk 0,226% päevas.
10.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas asjas koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 27.12.2013 oma menetluskulude nimekirja ja tõendid, taotledes kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 150 € ja õigusabikulud 50 €. Kostja ei ole hageja menetluskulude taotlusele vastu vaielnud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv 150 €. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kehtestatud piirmäärast. Hageja
2-13-37935 taotletav õigusabikulu 50 € ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-is 1 tsiviilasjadele hinnaga 641 € kuni 3200 € kehtestatud maksimaalselt sissenõutava kulu määra 1600 €. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka õigusabi kulu 50 €.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.