Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-11106/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.02.2014
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 7129

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-11106

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi M.R. 757,07 euro ja lisanduva viivise nõudes

vastu 15

16 949.07 eurot Menetlusosalised ja nende hageja: AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (rk 10361578, asukoht Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn; e-post esindajad [email protected]); hageja esindaja: vandeadv Urmas Kõrgesaar, (e-post [email protected]); kostja: M.R. (ik XXX, elukoht XXX); kostja esindaja: Maia Ploom (e-post [email protected]) Tsiviilasja hind

Kohtuistungi toimumise aeg

16. jaanuar 2014

Protokollija

istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi M.R. vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista M.R. AB Aivar Pilv kasuks kliendilepingute T40-2011/TP, T19-2012/TP ja 2012/P1-T alusel põhivõlg 6 551.08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 07.03.2013 summas 391.42 eurot, kokku 6 942 (kuus tuhat üheksasada nelikümmend kaks eurot) 50 senti. Välja mõista M.R. lt AB Aivar Pilv kasuks viivis 05.11.2012 arve nr P-20120140 summalt 1056 eurot 0,1 % päevas alates 8.03.2013 kuni võla tasumiseni. Välja mõista M.R. lt AB Aivar Pilv kasuks viivis 12.06.2012 arve nr P-20120077 jäägilt 4659.52 eurot ja 3.09.2012 arve P-20120106 summalt 1320.49 eurot VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud määras alates 8.03.2013 kuni võla tasumiseni. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagis M.R. vastu 180 euro väljamõistmiseks arve nr P-20120106 ja lepingu nr 2012/P1T alusel. Jätta rahuldamata AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi M.R. vastu 7 740 euro suuruse põhivõla ja vastavas ulatuses viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused AS Advokaadibüroo Aivar Pilv esitas Tartu Maakohtule hagi M.R. vastu põhivõlgnevuse 14 862.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 894.57 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja nõue põhineb järgmistel kliendilepingutel: 1) 22.02.2011 kliendileping nr T40-2011/TP, 2) 06.02.2012 kliendileping nr T19-2012/TP ja 3) 06.02.2012 püsikliendileping nr 2012/P1-T. Kliendilepingutes sätestatud ülesannete täitmise eest väljastas hageja kostjale järgmised arved: 1) 12.06.2012 arve nr P-20120077 summas 18 453 eurot (koos käibemaksuga); 2) 03.09.2012 arve nr P-20120106 summas 2306,50 eurot (koos käibemaksuga); 3) 05.11.2012 arve nr P-20120140 summas 1056 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt kliendilepingute T40-2011/TP ja T19-2012/TP p-dele 9 ning püsikliendilepingu ple 4.4 kohustus kostja tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensioonid 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Vastavalt kliendilepingu T40-2011/TP ja T19-2012/TP p 9 2. lausele loeti arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning kokkulepitud ülesande täitmine vastuvõetuks kui pretensioone ei esitatud kokkulepitud tähtaja jooksul. Kostja ei ole arve kättesaamisele järgnevalt pretensioone esitanud, seega on need aktsepteerinud. Kostja tasus arve nr P20120077 osaliselt, makstes 25.06.2012 3000 eurot, 31.12.2012 100 eurot ja 31.01.2013 400 eurot. Läbirääkimiste tulemusena vähendas hageja 3.01.2013 arve nr P-20120077 summat 3 456.60 euro võrra; arve lõppsummaks jäi 15000 eurot, millest tuleb maha arvata kostja poolt ajavahemikul 25.06.2012-31.01.2013 tasutud 3500 eurot. 17.01.2013 saatis kostja hagejale ekirja, milles kinnitas võlgnevuse olemasolu ja tahet jätkata võlgnetavate summade tasumise osas läbirääkimisi veebruaris 2013. Hageja lõpetas 08.10.2013 kliendilepingud ühepoolselt erakorraliselt kostjapoolsete kohustuse täitmata jätmise tõttu. Hagi põhjenduste kohaselt hageja väljastas kostjale arved reaalselt tehtud töö eest. Kliendilepingutes sätestatud ülesannete täitmine toimus alati vastavalt kliendi antud juhistele, temaga koostöös ja koostatud dokumendid saadeti alati eelnevalt kliendile ülevaatamiseks. Kostja ei ole kordagi esitanud pretensioone õigusabi kvaliteedi kohta, esmakordselt esitati vastavasisuline vihje maksekäsu vastuväites. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid viis kliendilepingut: 1) 22.02.2011 leping nr T402011/TP hagiavalduse koostamiseks Tartu Maakohtule M.R vastu lapse L.R elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes ning esinduseks asja läbivaatamisel Tartu Maakohtus; 2) 13.09.2011 leping nr T171-2011/TP kostja esindamiseks Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-39451 (M.R mittevaralise kahju hüvitamise nõue); 3)

06.02.2012 leping nr T18-2012/TP õigusliku positsiooni kujundamiseks ja M.R vastu kriminaalmenetluse alustamise avalduse esitamiseks; 4) 06.02.2012 leping T19-2012/TP õigusliku positsiooni kujundamiseks ja kaebuse koostamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) ülalnimetatud vaidluses; 5) 06.02.2012 püsikliendileping nr 2012/P1-T. Kostja ei ole nõus hageja nõutud summat tasuma järgmistel põhjustel. Esiteks sõlmisid pooled lepingule nr T19-2012/TP 08.05.2012 lisa, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 50% EIK poolt väljamõistetud summast ning sellega loetakse lepingute T19-2012/TP, T40-2012/TP, T171-2011/TP, T18-2012/TP alusel tasumisele kuuluvad summad täielikult tasutuks. Suuliselt leppisid pooled sellises tingimuses kokku juba 06.02.2012 lepingu T19-2012/TP sõlmimisel, 08.05.2012 vormistati see kirjalikult. Kostjale selgitati, et hageja võtab endale riski vaidluse tulemuse üle. Kui EIK-st mingit raha välja ei mõisteta, ei pea kostja ka hagejale mingit täiendavat raha osutatud teenuste eest maksma. Kostja ei olnud nõus 50% võimalikust rahast ära maksma ja võtma endale kogu riski, kui mingit raha välja ei mõisteta, s.t maksma advokaadibüroole igal juhul veel teenustasu. Kostja leiab, et tal ei olnud vaja pärast nõude esitamise kokkuleppe sõlmimist hagejale midagi tasuda. Kui kostja oleks teadnud, et hageja tõlgendab kokkulepet teisiti, ei oleks ta üldse nõustunud nõude esitamisega EIK-le. Pärast 12.06.2012 arve nr P-20120077 saamist sai kostja aru, et hageja nõuab temalt jätkuvalt raha. Kostja teatas korduvalt hagejale, et ta ei soovi vaidluse jätkamist, sest tema majanduslik olukord ei võimalda enam teenuse eest tasuda. Hageja teatele ei reageerinud ja jätkas tööd. Kostja palub kohtul tuvastada, et lepingu T19-2012/TP sõlmimisest alates sõltus kostja poolt õigusabi eest tasumise kohustus EIK poolt summa väljamõistmisest. Teiseks on kostja hagejale juba tasunud osutatud õigusabi eest 20 060.56 eurot. Õigusabi saamiseks hageja advokaadi poole pöördumisel palus kostja anda probleemile hinnang vaidluse perspektiivikuse osas. Hageja esindaja kinnitas, et saavutab kostjale soovitud tulemuse. Kostja on kõik vaidlused kaotanud, seega ei ole hageja nõuetekohaselt täitnud sõlmitud õigusabi lepingutega võetud kohustust „materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine“. Kui hageja ei ole täitnud võetud kohustust anda vaidlusele juriidiliselt õige hinnang ja teostada töid või need tegemata jätta selle õige hinnangu alusel, on kostjal õigus lugeda, et talle on osutatud ebakvaliteetset õigusabi. Kostja esitab hagejale hinna alandamise avalduse VÕS § 101 lg 1 p 5 ja § 112 lg 1 alusel. Kostja alandab hagejale tasumisele kuuluvat hinda selliselt, et kõigi ülaltoodud lepingute alusel kostja poolt hagejale tasumisele kuuluv teenustöö hind oleks kokku kostja poolt juba tasutud 20 060.56 eurot ja kostja alandab teenustööde hinda hageja poolt täiendavalt nõutava 14 862.50 euro ja võimalike viiviste võrra. Kolmandaks palub kostja tunnistada lepingute T40-2011/TP ja T19-2012/TP p 9 ja 2012/P12 p 4.4 vastuolus olevaks hea usu põhimõttega TsÜS § 86 mõtte kohaselt ja seega tühiseks. Kostja ei ole võimeline andma hinnangut hageja poolt talle esitatud arvetele, ta ei oska arvest ja spetsifikatsioonist lähtudes anda hinnangut spetsifikatsioonis näidatud tööaegade ja eelkõige nende tööde vajalikkuse kohta. Nagu nüüdseks on kohtulahenditest selgunud, ei olekski neid töid olnud vaja teha, kui hageja oleks olukorrale ja asja perspektiivile andnud õige õigusliku hinnangu. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal kogenematu, ülalnimetatud lepingupunktid on kostja jaoks äärmiselt ebasoodsad. Kostja leiab, et ta on hagejale teostatud tööde eest juba piisavalt palju tasunud ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil avaldas kostja esindaja, et lisaks eeltoodule on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. Ükski tasu maksmist puudutav tingimus ei olnud läbi räägitud, kostjal ei olnud võimalik muuta lepingutingimusi. Tunnistaja T. Pilv on seda asjaolu tõendanud. Kostja viitab ka sellele, et teostatud tööde spetsifikatsioonid tekitavad kahtlust, et teostatud töid on näidatud mitmekordsena ning kostjalt nõutakse raha aja eest, millisel tema jaoks

tegelikult tööd ei teostatud. Kostja esindaja sõnul leidsid nad topelttöid, näiteks on teistmisavaldust mitu korda arvestatud. Kostjale ei ole esitatud kellaaegadega spetsifikatsioone. Ühel kellaajal on tehtud mitme kliendi töid. Ajaarvestuse süsteem ei saa olla tõendiks reaalse töö mahu arvestamisel. Töömahu arvutamise aluseks ei saa võtta hageja esitatud spetsifikatsioone. Hageja vastuväited kostja seisukohtadele Hageja leiab, et kostja väited ei anna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel 08.05.2012 sõlmitud lepingu nr T19-2012/TP lisa nr 2 oli täiendav tasukokkulepe, mis ei asendanud lepingu p-s 7 ja p-s 9.2 kokkulepitud tasustamise korda. Lisa 2 sõlmimine ei vabastanud kostjat kohustusest tasuda arveid, mis väljastati tehtud töö eest. Poolte vahel sõlmiti leping nr T19-2012/TP (kaebuse koostamine EIK-le) 06.02.2012, lisa 2 sõlmiti 3 kuud hiljem. Avaldused koostati ja esitati EIK-le üksnes ja ainult vastavalt kostja soovile ja antud juhistele. Kokkuleppest selgub üheselt poolte tahe, et kliendile osutatud õigusabi eest väljastatud arved loetakse tasutuks ainult sellisel juhul, kui pool kliendi kasuks väljamõistetud summast laekub advokaadibüroo arvele. Pooled sõlmisid kokkuleppe põhjusel, et kostjal oli lisa 2 sõlmimise hetkel võlgnevus hageja ees ja kuigi kostja kinnitas järjepidevalt rahaliste vahendite olemasolu tema poolt antud juhiste alusel jooksvalt tehtavate tööde eest tasumiseks, soovis hageja tagada tulevikus tehtavate tööde eest väljastatavate arvete eest laekumise. Kõikides lepingutes (v.a leping nr 2012/P1-T, kus vastavad tingimused sisalduvad p-des 3.2.2. ja 4) jäid kehtima advokaaditasu maksmise kohta käivad p-d 7 ja 9. Kostja jätkas pärast 22.05.2012 EIK ja 31.05.2012 EIK Suurkoja poolt kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest teadasaamist õigusteenuse ostmist ja seni osutatud teenuste eest tasumist. 4.10.2012 kirjas hagejale tunnistab kostja oma võlgnevust hageja ees. Kostja on selgelt ja üheselt mõistetavalt kinnitanud ja tunnistanud võlgnevuse olemasolu hageja ees summas 16 706.50 eurot. Kostja ei ole kordagi väitnud, et tal puudub võlgnevus hageja ees, vaid on märkinud arvete tasumise jätmise põhjuseks võimatuse maksta. Kostja on arve nr P20120077 osaliselt tasunud. Seega on kostja oma käitumisega kinnitanud, et lisa nr 2 ei muuda kokkulepet advokaaditasu maksmise kohta kehtetuks. Hageja kinnitab, et kostjale teenust osutanud advokaadid ei ole kostjale kordagi andnud hinnangut või kinnitust, et EIK rahuldab kindlasti kostja kaebuse või et Eesti kohtud teevad kostja jaoks üksnes positiivsed kohtulahendid. Kostja esitas sellelaadsed väited esmakordselt mitu kuud pärast lepingute lõpetamist, kui hageja oli pöördunud võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil kohtusse. Hinna alandamiseks puudub faktiline ja õiguslik alus. Lepingud on hageja poolt korrektselt täidetud, kostja on hageja tehtud tööd vastu võtnud, neid aktspeteerinud ja asunud nende eest tasuma. Samuti on kostja 15.08.2013 vastuses leidnud, et kuni 12.06.2012 arvel nimetatud tööde tegemiseni oli teenus kohane ja selle eest oli põhjendatud hageja arvete tasumine. Hageja on täitnud kostja poolt antud ülesanded ja juhised parimal võimalikul viisil kostja enda tekitatud faktiliste asjaolude ja olukorra baasil. Kostja on jätnud tähelepanuta, et teatud kohtumenetluses on tema jaoks tänaseks lõppenud positiivselt. Hageja leiab, et kõik poolte vahel sõlmitud lepingud ja nendes sätestatud tingimused on kehtivad ega ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kliendilepingutes sätestatud tingimused on eraldi läbi räägitud ja kostjaga kokku lepitud. Kostjal tuleb arvestada, et tasu kokkuleppe tühisuse korral kuulub rakendamisele turul kehtiv keskmine tasu, mis ei erine märkimisväärselt kliendilepingus sätestatust. Seoses osutatud õigusabi teenuse sisu ja mahuga märgib hageja, et kostja pöördus alati ise hageja poole õigusabi saamise palvega ja ettepanekuga kliendileping sõlmida. Kostjal oli soovi korral võimalus lepingud lõpetada. Kostja on ennast eesmärgipäraselt varatuks muutnud. Kostja on võõrandanud kinnistu koos eramajaga. Sellel aadressil asub kostja elukoht. 10 päeva pärast hageja 12.06.2012 arve nr P-20120077 saamist võõrandas kostja enda elukohaks mitteoleva

1.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) hageja ja kostja vahel oli õigusteenuse osutamiseks sõlmitud viis kliendilepingut: • 22.02.2011 leping nr T40-2011/TP, osutatavaks õigusteenuseks materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule M.R vastu lapse L.R elukoha kindlaksmääramise ja lapsele elatise väljamõistmise nõudes ning esindus asja läbivaatamisel Tartu Maakohtus; • 13.09.2011 leping nr T171-2011/TP, osutatavaks õigusteenuseks materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule ning kliendi esindus Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-39451 (M.R mittevaralise kahju hüvitamise nõue); • 06.02.2012 leping nr T18-2012/TP, osutatavaks õigusteenuseks materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine, kuriteoteate ja avalduse koostamine ning esitamine kriminaalmenetluse alustamiseks M.R suhtes KarS § 319 tunnustel teadvalt vale kaebuse esitamise eest ning kostja esindus kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel; • 06.02.2012 leping nr T19-2012/TP, osutatavaks õigusteenuseks materjalide läbitöötamine, õigusliku positisiooni kujundamine ning kaebuse koostamine ja esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-9953; • 06.02.2012 püsikliendileping nr 2012/P1-T, milles nimetatud vaid õigusteenuse osutamise valdkonnad. 2) hageja ja kostja sõlmisid 08.05.2012 lepingu nr T19-2012/TP lisa nr 2; 3) kostjale on väljastatud järgmised arved: 12.06.2012 arve nr P-20120077, 3.01.2013 vähendatud summas 15 000 eurot, 03.09.2012 arve nr P-20120106 summas 2 306.50 eurot, 05.11.2012 arve nr P-20120140 summas 1 056 eurot; 4) arve nr P-20120077 alusel on hageja arvestanud tasutuks 3500 eurot, ülejäänud osas on arved kostja poolt tasumata; 5) kostja on hagejale poolte vahel sõlmitud kliendilepingute alusel tasunud kokku 20 060.56 eurot; 6) hageja lõpetas 08.10.2012 (hagiavalduses ekslikult märgitud 2013) kliendilepingud kostjapoolsete lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu.

2.1.Kliendilepingute näol on tegemist tüüplepingutega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul sisaldavad hagile lisatud lepingutest T40-2011/TP (I kd tl 21-22) ja T192012/TP (I kd tl 24-25) üksnes p-d 1 (osutatav õigusteenus), p 9.1 (advokaaditasu ettemaksu suurus), p 10 (kliendi kontaktandmed arvete saatmisel) eraldi läbiräägitud tingimusi. Tulenevalt kliendilepingute sõlmimise korrast (hageja selgitus kliendilepingu sõlmimise kohta II kd, tl 224) lepitakse kliendiga eraldi kokku ka tunnihinnas (vastavalt lepingute p 7 ja p-d 4.1.1-4.1.5), s.o selle määramisel kas ühtse tunnihinnana või lähtudes teenust osutava advokaadi kutsenimetusest, kuid mitte tunnihinna enda suuruses. Püsikliendilepingus 2012/P1-T sisaldub äratuntavalt üksnes konkreetse kliendiga seotud kokkulepe p-s 5.1 (lepingu jõustumise ja kehtivuse tähtaeg). Kuigi hageja kinnitab, et kliendilepingutes sätestatud tingimused on eraldi läbi räägitud ja kostjaga kokku lepitud (II kd, tl 150), puudutab see kohtu hinnangul üksnes eelviidatud lepingupunkte, teiste punktide osas on tegemist tüüptingimustega. Kostjale lepingutingimuste tutvustamine ning tema poolt lepinguga tutvumise ja nõustumise kinnitamiseks lepingu allkirjastamine ei muuda tüüptingimusi eraldi läbiräägitud tingimusteks. Tüüptingimuste kasutamist lepingutes kinnitab tunnistaja Tarmo Pilv, kelle ütluste kohaselt allkirjastamisel ei loe nad lepinguid ette, nad ei aruta neid läbi, kliendile antakse leping lugeda ja ta võib esitada küsimusi (II kd, tl 177). Samuti kinnitab seda hageja enda kirjeldatud kliendilepingu sõlmimise kord, mille järgi vandeadvokaat lepib kliendiga kokku lepingu tingimustes ning edastab kliendilepingu koostamiseks assistendile järgnevad andmed: kliendi andmeid, kliendilepingu ülesande täpne sõnastus, õigusabi osutavate advokaatide nimed, tunnihind, arvelduste ja arvete väljastamisega seotud andmed, vajadusel lepingusse lisatavad muud kliendiga kokkulepitud tingimused (nt ettemaksu tasumise kohustus ja selle suurus, tavapärasest erinev maksetähtaeg, fikseeritud hind, tulemustasu vms) ja erikokkulepped kliendiga. Assistent vormistab lepingu kliendilepingute blanketile, s.o osaliselt eeltäidetud kliendilepingule, milles on eelnevalt täidetud näiteks järgmised väljad: advokaadibüroo andmed, advokaadibüroo ja kliendi kohustused õigusteenuse osutamisel, advokaadi vastutuse tingimused ja piirangud, kliendilepingu tähtaeg ning kliendilepingu ülesütlemise tingimused ja kord jms (II kd, tl 224). Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid või viidanud sellistele asjaoludele, mis kinnitavad ülejäänud lepingutingimuste lisaks eelpool eraldi nimetatutele läbirääkimist kliendiga. Kostja poolt lepingute allkirjastamisega on ka lepingus sisalduvad tüüptingimused muutunud lepingu osaks kooskõlas VÕS § 37 lg 1 sätestatuga. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-66-12, p 12 kohaselt „Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks, st lepingutingimus oli välja töötatud kavatsusega kasutada seda mitmes tulevikus sõlmitavas lepingus, või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et lepingutingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada). Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 17; Riigikohtu 8. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07,

p 11).“. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sõlmitud lepingute sisust ja T. Pilve poolt antud tunnistusest on kohtule esitatud õigusabilepingutes kokku lepitud tasu maksmise kord tüüptingimus selle tõttu, et tüüptingimuse rakendaja nõustus kokku leppima õigusteenuse osutamise tunnihinna või ära näitama tunnihinna kehtestamise aluse, olenevalt sellest, kelle poolt õigusabi teenust osutati, samuti ettemaksu tasumise kohustuse, kuid tasu kokkulepe ei võimalda ette näha teenuse eest tasumisele kuuluva summa suurust. Üheski kostjaga sõlmitud lepingus ei ole märgitud isegi eeldatavat tasu summat ning arve esitamise maksmiaalset perioodi. Tasu suurus sõltus kõikide lepingute puhul advokaadi poolt tehtava töö mahust, mille hindamiseks tavainimene kohtu hinnangul võimeline ei ole. Kliendile esitatava arve mahtu ei ole piiritletud, arve võis esitada sisuliselt igal ajal ja ükskõik kui pika perioodi kohta. Õigusabi osutamise teenus eest nõutava tasu suurus sai kliendile nähtavaks alles arve saamisel. Seadusega ei ole vastuolus teenuse ja kulude eest tasumine arve alusel, kuid kohtu hinnangul on vastuolu selles, et nõutava tasu suuruse üle saab vaielda alles pärast arve esitamist ning ainult 7-päevase tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on tüüptingimuseks ka kliendilepingute T40-2011/TP ja T19-2012/TP p 9 ja püsikliendilepingu 2012/P1-T p-d 4.1 ja 4.4. Nimetatud kliendilepingute p 9 kohaselt advokaaditasu maksmine ning lepingu punktis 8 märgitud õigusteenuskulude hüvitamine toimub büroo poolt kliendile esitatud arvete alusel. /.../ Klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensioonid 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Pretensioonide tähtaegselt mitteesitamisel loetakse arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning ülesande täitmine vastuvõetuks. Püsikliendilepingu p 4.1 kohaselt klient tasub advokaadibüroole lepingu /.../ alusel osutatava õigusteenuse eest ajatasu põhimõttel ja esitatud arvete alusel /.../ ja p 4.4 kohaselt klient kohustub tasuma advokaadibüroo poolt esitatud arve 7 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Kohus möönab, et lepingute alusel kliendile osutatavale õigusteenusele ja selle eest nõutavale tasule seab mingid piirid kokkulepe õigusteenuse sisu ja õigusteenust osutavate advokaatide tunnitasu kohta. Samas on hageja tingimusi, mille kohaselt tööde eest tasutakse arve alusel ja pretensioonid tuleb esitada 7 päeva jooksul arve esitamisest, asunud tõlgendama ja kasutama viisil, mis jätab lepingu alusel tehtava töö mahu ja maksumuse määramise ilma eeleneva kokkuleppeta kliendiga kokkuvõttes tervikuna õigusteenuse osutaja otsustada. Lepingu järgi on kostjal kliendina reaalselt alles pärast arve ja sellele lisatud spetsifikatsiooni saamist tagantjärele võimalus läbi pretensiooni esitamise tasumisele kuuluva summa suurust korrigeerida/mõjutada, esitades selleks vastuväited oluliselt varem (pro forma arve nr P20120077 põhjal kuni neli kuud varem) tehtud tööde kohta. VÕS § 42 lg 1 (22.02.2011 redaktsioon) kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 1 (06.02.2012 redaktsioon) esimese lause kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Hageja esindaja märkis 16.01.2014 istungil, et töö maht on selline küsimus, mis selgub teenuse osutamise käigus. Kohus nõustub selle väitega osaliselt, leides, et kliendilepingut sõlmides ei ole alati võimalik ette öelda õigusabiteenuse osutamiseks kuluvat täpset aega ja sellest tulenevalt lõplikku hinda kliendi jaoks. Samas õigusteenuse osutamisele

spetsialiseerunud advokaadibürool peab olema piisavalt kogemusi, et prognoosida vähemalt ligilähedaselt kliendi taotletud dokumendi koostamisele või kliendi esindamisele kuluvat aega ja andma mahu- või hinnapiirid, arvestades samaliigilistes asjades esinevate erisustega. Ka õigusteenuse osutamisel kohaldamisele kuuluva Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3 p 2 kohaselt tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. TKS § 8 lg 1 teise lause kohaselt kui teenuse müügihinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. TKS § 8 lg 11 järgi teenuse müügihind on teenuse eest tarbija tasutav lõpphind. Seega oli hagejal kohustus esitada kostjale lepingu sõlmimiseks olulist teavet teenuse hinna kujunemise kohta, võimaldamaks kostjal adekvaatselt hinnata talle tulevikus tekkida võivaid kohustusi ja enda maksevõimet. Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi § 8 lg 1 kohaselt advokaat peab õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades kliendi huve enda ja kolmandate isikute, sealhulgas kolleegide huvidele. Kliendi huvide eest seismine tähendab ka parimal võimalikul viisil tema majanduslike huvide arvestamist. Kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ei ilmne, et kostjale oleks enne kliendilepingu sõlmimist või lepingu alusel õigusabiteenuse osutamist jagatud teavet prognoositava töömahu ja kaasnevate kulude kohta. Arvetele pretensioonide esitamise tähtaja osas peab kohus veenvaks kostja väidet, et ta ei ole võimeline andma hinnangut hageja poolt talle esitatud arvetele, ta ei oska arvest ja spetsifikatsioonist lähtudes anda hinnangut spetsifikatsioonis näidatud tööaegade ja eelkõige nende tööde vajalikkuse kohta (I kd, tl 110). Arvestades kostjal õigusalaste teadmiste ja kogemuste puudumist, tema osalust mitmes samaaegselt toimuvas kohtuasjas, eelnimetatud kohtuvaidluste sisust (lapse hooldusõigusega ja sellega seonduvad muud vaidlused) tingitud kostja sundseisu ning temal lasuvat varalist ja psühholoogilist survet, ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks oodata kostjalt, et ta 7 päeva jooksul pärast arve esitamist suudaks sellele asjakohaseid vastuväiteid esitada. Poolte vahel sõlmitud lepingutes (T40-2011/TP, T19-2012-TP ja 2012/P1-T) puuduvad kostjal töömahu ja lõpphinna kujunemist hinnata võimaldavad kokkulepped, eelpool käsitletud sätted võimaldasid hagejal ilma kostja poolse kontrolli või piiramise võimaluseta, seega sisuliselt ainuisikuliselt, töömahtu määrata. Kindlaks ei ole määratud, millise perioodi kaupa tuleb arve esitada (nelja kuu töömahu eest esitatav arve on ilmselgelt tarbijat kahjustav) ja milline on arve piirmäär vm ligikaudseltki arve suurust ette aimata võimaldav asjaolu (12.06.2012 arve nr P-20120077, esialgu summas 18 453 eurot, vähendatud summas 15 000 eurot, tasumise tähtajaga 7 päeva). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kliendilepingute T40-2011/TP ja T19-2012/TP p 9 ja püsikliendilepingu 2012/P1-T p 4.1 ja 4.4 on VÕS § 42 lg 1 alusel ja arvele pretensioonide esitamise või tasumise tähtaja osas VÕS § 42 lg 3 p 9 (nii 22.02.2011 kui 06.02.2012 redaktsiooni põhjal) alusel kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised.

tasuma 50 % Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Kliendi kasuks väljamõistetud summast 7 päeva jooksul arvates raha laekumisest kliendi arveldusarvele. Nimetatud summa laekumisel Büroo arveldusarvele loetakse Lepingu ja kliendilepingute nr T40-2011/TP, T171-2011/TP, T18-2012/TP ning püsikliendilepingu nr 2012/P1-T alusel Kliendile osutatud õigusabi kliendi poolt täielikult tasutuks.“ Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses leidnud tõendamist, et lepingu nr T192012/TP 08.05.2012 kirjalikult kokkulepitud lisa 2 alusel vabanes kostja pärast EIK poolt kostja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist hagejale poolte vahel sõlmitud lepingute alusel õigusteenuse eest tasumise kohustusest. Tunnistaja T. Pilve ütlused on siinkohal vastuolus kirjaliku tõendiga, so lepinguga selle sisu kohaselt. Lepingu kirjapandud sisu ei võimalda seda tõlgendada tunnistaja ja kostja esindaja väidetud kokkuleppena. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus lisa 2 sisu üle, lähtub kohus kostja väidete hindamisel VÕS § 29 lg-tes 5-6 (08.05.2012 redaktsioon) sätestatud lepingu objektiivse tõlgendamise kriteeriumidest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lõike 6 järgi lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist on täiendava tasukokkuleppega, mille kõrval jäävad kuni lisas 2 ettenähtud tingimuse saabumiseni, s.o EIK-s positiivse lahendi saamisel büroole 50% kostja kasuks väljamõistetud hüvitisest maksmiseni kehtima kõik ülejäänud lepingus kokkulepitud tasutingimused. Hageja võetud riskiks lisa 2 sõlmimisel on asjaolu, et EIK poolt väljamõistetav summa osutub väiksemaks kui seni esitatud arvete alusel hagejale tasumisele kuuluks. Kohtu hinnangul ei võimalda lisa 2 sõnastus kostja pakutud tõlgendust, mille kohaselt EIK-s taotluse rahuldamata jätmisel ei võlgne kostja hagejale kõikide lepingute alusel enam midagi. Selline tõlgendus oleks vastuolus õigusteenuse osutamise praktikaga. Seda kinnitab ka poolte käitumine enne ja pärast lisas kokkuleppimist – kostja oli oma soovi või nõusolekut kaebusega EIK-sse pöördumiseks avaldanud juba 06.02.2012 lepingu nr T19-2012/TP sõlmimisel, s.o on enne lisa 2 sõlmimist 08.05.2012, hageja esitas ja kostja jätkas ka pärast kaebuse EIK-s menetlusse võtmata jätmisest teadasaamist osutatud õigusteenuste eest esitatud arvete tasumist või tegi ettepanekuid võlgnevuse vähendamiseks (I kd tl-d 53-53, 69, 139, 144-151). Kostja esitas lisa 2 põhjal vastuväite esmakordselt alles 16.08.2013 vastuses hagile (I kd, tl 108-109).

eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja antud ülesannete täitmine on kostja poolt vastu võetud, sest vastupidist ei ole kohtule tõendatud. Seega eelduslikult oli täitmine nõuetekohane ja selle eelduse ümberlükkamiseks peab kostja tõendama, et täitmine ei vastanud lepingutingimustele. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei ole täitnud võetud kohustust anda vaidlusele juriidiliselt õige hinnang ja teostada töid või need tegemata jätta, osutades seega kostjale ebakvaliteetset õigusabi, mille tulemusel viimane kaotas kõik kohtuvaidlused. Seega on kostja mittekohasuse sidunud menetluse edukusega tema jaoks. Jättes kõrvale hageja tähelepaneku, et menetluse kestel on mitmed kostja taotlused ka positiivse lahendi saanud, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei piisa mittekohase täitmise või ebakvaliteetse õigusabi andmise tõendamiseks paljasõnalisest viitest kostjale ebasoodsatele lahenditele. Tulenevalt VÕS § 619 on käsunduslepingu sisuks teenuse osutamine, mitte (erinevalt näiteks töövõtulepingule) konkreetse tulemuse saavutamine. Käsunduslepingust tulenev käsundisaaja kohustus on VÕS § 24 lg 1 alusel selline kohustuse liik, mille kohaselt kohustatud isik peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, s.o ta peab tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see käsundisaaja kohustuse rikkumine. Tulenevalt lepingu olemusest, s.o õigusabi andmine küsimustes, mis üldjuhul sisaldavad vaidluse ja seega kaotamise võimalust, ei saa õigusteenuse osutaja garanteerida lepingupoolele alati soovitud tulemust. Lõpptulemuse saavutamine ei sõltu antud juhul ainuüksi käsundiandja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundiandja mõjutada ei saa. Seega ei saa hageja rikkumiseks lugeda seda, et ta ei saavutanud kõigis kostjaga seotud menetlustes positiivset lahendit, samas ei ole kostja kohtule esitanud ka asjaolusid, millest ilmneks, et hageja ei teinud kõik mõistlikult võimalikku, et saavutada kostja jaoks soovitud tulemus. Kostja esindaja on väitnud, et hageja tegi liiga palju ja muu hulgas ka põhjendamatut tööd. Samas ei ole kostja esitanud teenuse osutamise käigus ühtegi vastuväidet sellele, et hageja on koostanud nt kriminaalmenetluse algatamise avalduse ning on vaidlustanud menetluse algatamata jätmise.

Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, piirdub kohus hageja osutatud õigusteenuste mõistliku mahu üle otsustamisel üksnes nõude aluseks olevate lepingutega. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud lepingute nr T40-2011/TP, T19-2012/TP ja 2012/P1-T alusel varem tehtud makseid, vaid on viidanud neile (hageja esitatud arved ja kostja maksekorraldused kogusummas 20 060,56 eurot, I kd, tl 113-155) üksnes seoses hinna alandamise avaldusega, siis puuduvad kohtul alus ja asjakohased tõendid (tööde spetsifikatsioonid, selgitused jms) tehtud töö ja tasu põhjendatuse hindamise laiendamiseks juba tasutud arvetele. Tunnistaja vandeadvokaadi vanemabi Häli Jürimäe ütluste kohaselt esindas ta kostjat koos vandeadvokaat Tarmo Pilvega ringkonnakohtus toimunud menetluses kostja avalduses lapse hooldusõiguse üleandmiseks ja lapse isa avalduses lapse tagastamiseks, 2011 esitatud M. R hagis kahju hüvitamiseks, koostas EIK-sse avalduse, esindas kostjat 2012 Tartu Maakohtule esitatud avalduses Itaalia kohtualluvuse muutmiseks Brüssel II määruse järgi, täitemenetluses ja sellega seotud kohtuvaidluses. Tunnistaja koostas kostja ja T. Pilve vahel sõlmitud kliendilepingu alusel kuriteoteate ja avalduse M. R suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks. Vastavalt püsikliendilepingule assisteeris kostjat ja aitas suhelda Itaalia ametkondade ja advokaatidega. Kostjale osutati teenust ajavahemikus 22.02.2011-2012 sügis. Kohtu hinnangul oli kostjale osutatud õigusabiteenus mahukas ja rahvusvaheline. Menetlused läbisid mitut kohtuastet, kohus ei kahtle arvukate nõupidamiste ja esindamise vajalikkuses. Menetlusdokumente on esitatud rohkelt. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik arvata, et hageja tegutses ainult enda huvides ning kostja ei olnud menetlustest huvitatud. Tunnistaja T. Pilve ütluse kohaselt (II kd, tl 177) „R eesmärk oli see, et laps elaks koos temaga, õiguslikest aspektidest ei saanud ta tihti aru.“ Tegemist oli kostjat väga lähedalt puudutava hooldusõiguse vaidlusega, mida kostja tahtis täiesti mõistetavatel põhjustel ajada. Kostja on enne käesoleva kohtuasja algust hagejale kinnitanud, et ta on võlgu [tehtud töö eest], kuid raske majanduslik olukord ei võimalda võlga tasuda (2.10.2012 ja 17.01.2013 e-kirjad I kd tl 54, 69). Kostja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta, et ta varasemalt ei ole soovinud hageja poolt lepingu(te) täitmist. Lepingud ütles erakorraliselt üles hageja, mitte kostja. Teisest küljest ei ole ka hageja käitunud kostja parimaid huve silmas pidades, esitades 12.06.2012 arve summas 18 453.60 eurot hageja poolt veebruarist juunini, so nelja kuu kestel tehtud töö kohta, arve tasumise tähtajaga 7 (!) päeva. Töömahu hindamisel lähtub kohus tööde spetsifikatsioonidest ning 17.09.2013 kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest spetsifikatsioonides märgitud tööde kohta.

arve järgi kokku 5 h 20 min, sest ei pea asjakohaseks nõuda kliendilt tasu seoses advokaadi intervjuuga Päevalehe ajakirjalikule (12 min, intervjuu I kd tl 160) ja läbirääkimistega võla tasumiseks (50 min). Tegemist ei ole kliendile õigusteenuse osutamisega, mistõttu tasunõue on alusetu. Arve p 1.2. Kohus loeb adv H. Jürimäe põhjendatud töömahuks kokku 10 tundi. Kohus vähendab 09.02.2012 „Taotluste koostamine Milaano Alaealiste Kohtule“ (I kd tl 170 ja pöördel) koostamiseks kulunud aega 2 tunnini, arvestades taotluse pikkust ja sisu ning 22.02.2012 „Taotluse koostamine Milaano Alaealiste Kohtule“ 1 tunnini. Itaalia advokaatidega peetud vestluse (kohtu allakriipsutus) sisu ja eesmärgipärasus on tõendamata, mistõttu ajakulu 1 tund tuleb tasunõudest välja arvata. Kohus vähendab 23.05.2012 „Taotluse koostamine esialgse õiguskaitse rakendamiseks tsiviilasjas nr 2-12-8185“ koostamiseks kulunud aega mõistliku 2 tunnini, arvestades, et see sisaldab suuremas osas juba varasemates menetlusdokumentides kasutatud teksti (näiteks 05.03.2012 EIK-le esitatud vahemeetme rakendamise taotlus, I kd, tl 187-197). Kohus vähendab 30.05.2012 „Vastuse koostamine M. R vastusele 22.05.2012 tsiviilasjas nr 2-12-8991“ (L. R elatisenõue) koostamisele kulunud aega 2 tunni 20 minutini põhjusel, et hageja antud selgituse põhjal koostati see kliendi juhiste ja faktoloogia põhjal ning lisaks lapse elamiskulude suuruse põhjendamisele sisaldab sisulist analüüsi umbes 1,5 lehekülje ulatuses. Arve p 2.1. Kohus loeb põhjendatud töömahuks kokku 16 tundi. Kohus vähendab 05.03.2012 ja 06.03.2012 „EIK-le taotluse koostamine vahemeetme rakendamiseks (Tartu MK 07.10.2011. a määruse täitmise peatamiseks)“ kulunud aega 5 tunnini, arvestades asjaoluga, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lg 1 kohaselt EIK võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, siis eelduslikult koosneb EIK-sse esitatud taotlus valdavas osas juba varem erinevates kostjat puudutavates kohtuasjades, milles hageja on esindajaks olnud (näiteks 2-11-9953, 2-12-8991, 2-12-8185, 2-11-39451, 1-12-6661) ja kohtuastmetes esitatud materjali (näit 20.02.2012 avaldus taotluse esitamiseks Milano Alaealiste Kohtule lapse hooldusõiguse määramise vaidluse lahendamise pädevuse üleandmiseks Tartu Maakohtule, II kd, tl 33-40). Kostja on nimetatud taotluses ka ise sellele osutanud, näiteks, et esitab avaldaja lühikokkuvõtte Riigikohtule esitatud seisukohtadest. Kohtu hinnangul on konkreetselt EIK-le suunatud analüüsi umbes 2,5-3 lehekülje ulatuses. Kohus vähendab 24.05.2012, 25.05.2012 ja 28.05.2012 „Avalduse koostamine EIK Suurkojale ja avalduse koostamine vahemeetme rakendamiseks“ kulunud aega 5 tunnini juba eeltoodud põhjusel. Mõlemas EIK Suurkojale esitamiseks koostatud dokumendis on kasutatud EIK-le esitatud taotluse teksti (faktilised asjaolud, menetluse senine käik Eestis, menetluse senine käik Itaalias, taotluse õiguslikud põhjendused, kokkuvõte ja taotlus vahemeetme rakendamiseks), samuti on EIK Suurkojale saadetud taotlused omavahel suures osas kattuvad (s.h osaliselt EIK Suurkojale esitatud avalduse sisu selgitus). Arve p 3. ja 4. Tasunõue jääb rahuldamata, sest kuigi hageja on need summad hagis esitanud, ei ole lisatud arve aluseks olevaid lepinguid ning hageja põhjenduste kohaselt ei põhine tema nõue nimetatud punktides märgitud lepingutel. Arve p 5.1. Kohus loeb adv H. Jürimäe põhjendatud töömahuks kokku 30 tundi. Kohus jätab välja 29.02.2012 „Avalduse koostamine Tartu Maakohtule täitemenetluse peatamiseks“ (1 h) ja 15.03.2012 „Vastuväite koostamine R.M. 15.03.2012 menetluskulude nimekirjale“ (30 min), kuna puudub dokument või selgitus nende sisu kohta. Samuti ei ole põhjendatud 29.03.2012 „Materjalide analüüs, seisukohtade ja teeside koostamine“ (3 h) arvestamine, kuna nende tööde tõendamiseks esitatud teesid on koostatud tsiviilasjas nr 2-1139451 (R.M. mittevaralise kahju hüvitamise nõue), s.o lepingu nr T171-2011/TP alusel. 16.04.2012 „Vastuse koostamine R.M. 12.04.2012 vastusele“ (1 h 30 min) kohta ei ole lisatud selgitust või tõendit, hageja lisatud dokument käib üksnes 17.04.2012 ja 18.04.2012

„Vastuse koostamine R.M. 16.04.2012 vastusele“ (1 h 30 min) kohta. Kohus jätab välja 27.04.2012 „Täiendavate seisukohtade ja taotluse koostamine ja esitamine“ töö, kuna viidatud dokument on koostatud tsiviilasjas nr 2-11-39451 (R.M. mittevaralise kahju hüvitamise nõue), s.o lepingu nr T171-2011/TP alusel. Kohus vähendab 29.05.2012, 30.05.2012 „Teistmisavalduse koostamine Tartu RK 12.12.2011 otsusele. Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse koostamine“ koostamiseks kulunud aega 4 tunni 30 minutini põhjusel, et nende koostamisel on suures osas kasutatud EIK-le vahemeetme rakendamiseks esitatud taotluse teksti otseselt või refereeritud kujul (faktilised asjaolud, menetluse senine käik Eestis kuni p 3.22., menetluse senine käik Itaalias, taotluse/teistmisavalduse õiguslikud põhjendused (lapse olukord)) ning esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus põhineb (selektiivselt) teistmisavalduses kasutatud tekstil. Kohus vähendab 05.06.2012 „Teistmisavalduse täienduse koostamine“ koostamiseks kulunud aega 1 tunni 30 minutini, arvestades selle sisu ja mahtu. Samuti peab kohus 06.06.2012 „Avalduse koostamine täitemenetluse peatamiseks“ põhjendatud ajakuluks 2 tundi, arvestades avalduses kasutatud varasemate dokumentide teksti (taotlused EIK-le ja EIK Suurkojale, I kd, tl 187- 197, tl 208-233, ülevaade lapse olukorrast) ja sisulise analüüsi mahtu. Kohus jätab välja 11.06.2012 „Nõupidamine L.R.“ töö, kuna 11.06.2012 seisuga olid menetlused kostjaga seotud kohtuasjades lõppenud või lõppemas, kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjal oli L. R selleks ajaks juba oma kirjalikud seletused andnud, seega ei saanud nõupidamine enam toimuda seoses T40-2011/TP alusel õigusteenuse osutamisega. Lepingu täitmisest tekkinud võlgnevuse nõude menetlemist ei saa lugeda kliendilepingu alusel tehtavaks tööks. Samuti jätab kohus välja 11.06.2012 „Ülevaate koostamine International Expertise Centerile menetluste käigust Eestis“ töö, kuna kohtule esitaud tõenditest ei selgu selle puutumus kostjale osutatud õigusteenusega. Eeltoodust tulenevalt on arve nr P-20120077 alusel põhjendatud töömahuks vandeadv T, Pilve osas 5 tundi 20 minutit ja adv H. Jürimäe osas 56 tundi. Tasuarvestus, lähtuvalt teenust osutanud advokaatide tunnitasust on (5 h 20 m × 120 + 56 h × 110) (639.60 + 6160), 6799.60 eurot, koos käibemaksuga 8 159.52 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja 12.06.2012 arve nr P-20120077 osaliselt tasunud, s.o 25.06.2012 3000 eurot, 31.12.2012 100 eurot ning 31.01.2013 400 eurot. Kostja ei ole kohtule suuremas ulatuses tasumist tõendanud. Seega kuulub arve nr P-20120077 alusel täiendavalt tasumisele (8159.52-3500) 4 659.52 eurot.