SA Tallinna Teletorn hagi AAS Gjensidige Baltic vastu 440 990,38 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
543 445,13 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SA Tallinna Teletorn apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SA Tallinna Teletorn (registrikood 90012142, asukoht Kloostrimetsa tee 58a, 11913 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Kärson Kostja AAS Gjensidige Baltic (registrikood 50003210451, asukoht Brivibas Iela 39 LV-1010, Riia, Läti Vabariik) Kostja esindaja Eestis AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal (registrikood 11193232, Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaat Margus Poola
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 03.04.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud SA Tallinna Teletorn kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.01.07.2012 esitas SA Tallinna Teletorn (hageja) Harju Maakohtule hagi AAS Gjensidige Baltic (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 440 990,38 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 67 175,52 eurot, viivise 8% aastas põhinõudelt alates 02.07.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt esitati 29.06.2010 hagejale AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali poolt 28.06.2010 väljastatud garantiikiri, mille kohaselt garanteerib AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal hageja töövõtja KMG Ehitus AS ehitusaegse täitmistagatise hagejale summale 6 900 000 krooni vastavalt KMG Ehitus AS ja hageja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingule nr 1, millega teostati Tallinnas, Kloostrimetsa 58a asuva Tallinna Teletorni rekonstrueerimistöid. 23.07.2010 esitas hageja kostjale kirjaliku põhjendatud nõude garantiikohustuse täitmiseks ja nõudis AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalil täita garantiikirjast tulenev kohustus ning maksta välja garantiisumma 6 900 000 krooni, kandes nimetatud summa üle hageja arvelduskontole hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul nõude kättesaamisest arvates. Nõudekirjas kirjeldas hageja, et garantii tellija AS KMG Ehitus on rikkunud oluliselt 17.05.2010 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees, sealhulgas teinud hagejale alusetu avalduse ehitustööde töövõtulepingust taganemise kohta ning lõpetanud alusetult lepingu täitmise ja lepingu esemeks olevate tööde teostamise. Seoses sellega, et garantii tellija oli lepingut oluliselt rikkunud ning lepingu täitmiseks antud täiendav tähtaeg oli tulemusteta möödunud, taganes hageja ehitustööde töövõtulepingust 23.07.2010 avaldusega. Hagejal tekkis vastavalt ehituse töövõtulepingule garantii tellija AS KMG Ehitus vastu leppetrahvi tasumise nõue summas 10 607 454,10 krooni. AS KMG Ehitus ei ole täitnud oma kohustust tasuda hagejale leppetrahv. Kostja ei ole garantiisumma 6 900 000 krooni (440 990,38 eurot) väljamakset teinud.
3.Hageja tugines nõudes VÕS § 155 lg-tele 1, 11, 2 ja 3, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg-le 1.
4.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et garantiikiri on näidis, leides, et hagejale esitati eposti teel koopia kostja esindaja poolt allkirjastatud garantiikirjast, millest nähtub, et garantiikiri on koostatud kirjalikus vormis. Hagejal puudus alus arvata, et garantiikiri võiks olla mitte allkirjastatud, kuivõrd e-posti teel hagejale edastatud garantiikirjal oli kostja esindaja allkiri. Seadus ei näe garantiile ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Hageja leidis, et kuivõrd kostja väidetud tiražeeritud allkirja kasutamine ehk väidetav allkirja mehaanilisel teel jäljendamine on kindlustusandjate väljastatud dokumentide puhul käibes tavaline, siis tuleb tiražeeritud allkiri vaidlusalusel garantiikirjal lugeda
võrdseks omakäelise allkirjaga ehk vaidlusaluse garantiikirja puhul on täidetud kirjaliku vormi nõuded, kui selline vorminõue oleks.
5.Oma 28.07.2010 ja 13.09.2010 vastustes on kostja siiski omaks võtnud, et on vaidlusaluse dokumendi väljastanud. Colemont Kindlustusmaakler OÜ, kes e-posti teel vaidlusaluse garantiikirja AS-ile KMG Ehitus 29.06.2010 esitas, on kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses, seega on Colemont Kindlustusmaakler OÜ-l õigus kostja kindlustustooteid vahendada. Colemont Kindlustusmaakler OÜ poolt eposti teel edastatud garantiikirja elektroonilisel avamisel on näha, et garantiikirja autoriks on TR, kes on kostja varakindlustusosakonna juhataja. Hagejal oli õigustatud alus uskuda, et hagejale esitatud kostja garantiikiri on kostja poolt väljastatud ning et Kindlustusmaakler OÜ juhatuse liikme RR isiklikult e-posti aadressilt saadetud garantiikiri on autentne.
6.Kuivõrd vaidlusaluse garantiikirja saamise hetkel olid ehitustööd juba käimas ning AS KMG Ehitus oli tolleks hetkeks juba olulises viivituses enda lepingujärgse kohustusega hagejale garantii esitamiseks, oli hagejale seetõttu garantii olemasolu hädavajalik. Ehitustööde maksumuseks ehk lepingu hinnaks oli ilma käibemaksuta 88 395 451 krooni, seega oli AS-il KMG Ehitus kohustus esitada hagejale garantiikiri summale 8,8 miljonit krooni. 29.06.2010 esitas AS KMG Ehitus hagejale aga garantii summale 6,9 miljonit krooni. Just nimetatud põhjusel juhtis hageja oma 02.07.2010 e-kirjas AS-i KMG Ehitus tähelepanu asjaolule, et hagejale esitatud garantiikiri ei vasta pooltevahelise ehitustööde töövõtulepingu tingimustele. Hageja ja AS KMG Ehitus pidasid samal ajal läbirääkimisi töövõtulepingu järgse ehitusmahu vähendamise üle, kuid kokkuleppele selles pooled veel jõudnud ei olnud. Seega oli AS-il KMG Ehitus kohustus esitada garantiikiri summale 8,8 miljonit krooni. Hageja teatas nimetatud kirjavahetuses AS-ile KMG Ehitus ehitustööde töövõtulepingu rikkumisest, mis ei puuduta mitte kuidagi aga kostjat kui garanti ega mõjuta kostja poolt väljastatud garantiikirja kehtivust. Hagejal oli vaja ehituse töövõtulepingu järgset tagatist, seega mitte mingil juhul ei olnud ega saanudki olla hageja tahteks lükata garantiikirja tagasi. Garantii muutub kehtivaks garantii väljastamisega ega vajagi garantii saaja poolset vastuvõtvat tahteavaldust. Kuivõrd garantiis ei ole kostja jätnud endale õigust garantiid tagasi võtta, siis garantii väljastamisega kehtivaks muutunud garantiid ei olnud kostjal võimalik selle väljastamise järgselt enam tagasi võtta. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole hagejale garantiikirja väljastanud. 28.06.2010 väljastas kostja AS KMG Ehitus huvides tegutsevale Colemont Kindlustusmaakler OÜ-le garantiikirja projekti eesmärgiga kooskõlastada garantiitingimused. 29.06.2010 edastas Colemont Kindlustusmaakler OÜ garantiikirja projekti AS-ile KMG Ehitus, kes omakorda edastas selle samal päeval hagejale palvega kinnitada, kas garantiikirja projektis väljendatud tingimused hagejale sobivad. Kuivõrd kostja ei nõustunud hageja soovitud muudatustega pakutud garantii tingimustes, siis ei väljastanud kostja garantiikirja ja garantiileping jäi hageja ning kostja vahel sõlmimata. Hageja tegevus pärast garantiikirja projekti saamist näitab selgelt, et hageja sai garantiikirja projekti saatmise eesmärgist aru nii, et pooled pidasid läbirääkimisi garantii väljastamise ja selle tingimuste üle. Hageja 23.07.2010 taganemisavalduses AS-ile KMG Ehitus nimetas hageja üheks peamiseks töövõtulepingust taganemise aluseks asjaolu, et AS KMG Ehitus ei ole esitanud hagejale pooltevahelises lepingus kokkulepitud täitmistagatist.
9.Edastatud garantiikirja projekt ei olnud omakäeliselt allkirjastatud, vaid sellele oli infotehnoloogiliselt lisatud allkirja kujutis. Samas ei saanud hageja eeldada, et tegemist
oleks omakäeliselt allkirjastatud garantiikirjaga, kuivõrd hageja ise ütleb, et talle edastati üksnes koopia dokumendist. Seega ei ole pooltel vaidlust, et ühtki originaalallkirjaga dokumenti ei ole kostja hagejale saatnud. Colemont Kindlustusmaakler OÜ e-kirja sisu ei oma vaidluse seisukohast mistahes tähtsust, kuivõrd Colemont Kindlustusmaakler OÜ ei ole kunagi olnud kostja esindajaks ega saanud ka kostja nimel mistahes tahteavaldusi teha. Colemont Kindlustusmaakler OÜ tegutses garantiikirja projekti edastamisel üksnes AS KMG Ehitus ülesandel ja huvides. Teistsugune tegutsemine ei oleks ka võimalik olnud, sest vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 129 lg 1 tegutseb kindlustusmaakler kindlustusõigussuhtes üksnes kindlustusvõtja huvides ja mitte kindlustusandja huvides.
10.AS KMG Ehitus 29.06.2010 e-kirjas, millega garantiikirja projekt edastati, sisaldus viide, et projekt saadetakse ülevaatamiseks ning tingimuste kooskõlastamiseks. Hageja esindaja 02.07.2010 vastust ning hilisemat tegutsemist arvestades on ilmne, et hageja sai ka ise aru, et temale saadeti kooskõlastamiseks garantiikirja projekt ja kehtivat garantiikirja ei edastatud.
11.Ebaõige on hageja käsitlus, justkui garantiileping loetaks sõlmituks garantii väljastamisega. Kuna garantii on leping, siis vajab see kehtivuseks nii ühe poole poolt tehtud pakkumust kui ka teise poole poolt pakkumusele antud kattuvat nõustumust, mistõttu ei ole õige hageja seisukoht, et garantii kehtivuseks ei ole võlausaldaja nõustumust üldse vaja. Selline seisukoht ei tulene ka VÕS § 155 lg-st 11, mille mõtteks on, et võlausaldaja ei pea garantii kehtima hakkamiseks tegema otsest tahteavaldust, vaid piisab ka kaudsest tahteavaldusest. Lisaks pöörab VÕS § 155 lg 11 ümber tõendamiskoormise, st võlausaldaja nõustumuse puudumist peab tõendama garant. Hageja seisukoht, et garantiileping tuleb lugeda sõlmituks garantii väljastamisega, on väär ka seetõttu, et tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 1 muutub tahteavaldus kehtivaks alles siis, kui see toimetatakse tahteavalduse saajale kätte. Järelikult ei hakka isegi garantiilepingu sõlmimise pakkumus kehtima enne, kui see on võlausaldajale kätte toimetatud. Kostja poolt garantiikirja projekti Colemont Kindlustusmaakler OÜ ja AS KMG Ehitus kaudu hagejale saatmist ei saa lugeda pakkumuseks sõlmida garantiileping, kuna kostja teos puudus tahe olla nõustumuse andmise puhul garantiilepinguga seotud, mis on VÕS § 16 lg 1 kohaselt oluline eeltingimus selleks, et lugeda tahteavaldus pakkumuseks. Kui garantiilepingu projekti näol oli tegemist pakkumusega, siis jäi leping sõlmimata, sest hageja ei andnud garantiilepingu projektile nõustumust, kuivõrd ta soovis projektis muuta garantii tähtaega, sisu, summat ja lisada viivise, st muuta sisuliselt kõiki olulisi garantii tingimusi. Seetõttu tuleks hageja poolt väljendatud tahteavaldust VÕS § 21 lg 1 kohaselt lugeda pakkumuse tagasilükkamiseks ja uueks pakkumuseks, mis aga oleks vajanud kostja poolt nõustumust. Kostja ei ole sellist nõustumust andnud. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus jättis 03.04.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas 29.06.2010 hagejale AS KMG Ehitus poolt edastatud ning Gjensidige Baltic Eesti filiaali poolt väljastatud dokument on garantiikiri, mis tooks kaasa rahalise kohustuse täitmise hagejale.
14.Kogutud tõendite põhjal asus kohus järeldusele, et esitatud tõendid ei kinnita garantii andmist. Kohus tugines VÕS § 155 lg-tele 1 ja 11. Viidates kohtule esitatud hageja ja AS KMG Ehitus vahelisele e-kirjavahetusele, millest nähtub, et Colemont Kindlustusmaakler OÜ on edastanud eelnevalt e-kirja koos vaidlusaluse dokumendiga AS-ile KMG Ehitus, leidis kohus, et vaieldav ei ole, et hageja ja kostja vaheline informatsioonivahetus garantiisuhte osas toimus läbi AS-i KMG Ehitus. Läbirääkimised garantiitingimuste üle toimusid nähtuvalt kirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest nii, et
AS KMG Ehitus, kellel oli kohustus hagejale täitmistagatis esitada, pöördus Colemont Kindlustusmaakler OÜ poole, kes omakorda pöördus garantii saamiseks kostja poole. Nimetatut kinnitab e-kiri, mis on Colemont Kindlustusmaakler OÜ töötaja RR poolt saadetud 29.06.2010 kell 9.46 TN, kes on selle omakorda saatnud hageja esindajale küsimusega, kas sellisel kujul garantii sobib (tlk 18).
15.Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et edastatud garantiikiri on allkirjastatud AS Gjensidige Baltic Eesti filiaali varakindlustuse osakonna juhataja TR poolt ning garantiikirjal olev allkiri on sinna lisatud infotehnoloogiliselt (tlk 17, 20). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et 02.07.2010 kell 4.19 hageja esindaja AS poolt saadetud e-kiri TN (tlk 72) on vastus saadetud garantiikirjale ning enam kirjalikke seisukohti ei vahetatud. TsMS § 229 lg-st 1 tulenevalt luges kohus tõendiks olemasoleva e-kirjavahetuse, mis ilmselgelt kirjeldab lepingueelsete läbirääkimiste käiku.
16.Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja poolt AS-ile KMG Ehitus esitatud märkustest garantiikirja kohta ilmneb hageja poolt AS-ile KMG Ehitus avaldatud tahe, et ta soovib garantiikirja väljastamist muudel kui kostja väljapakutud ja AS-i KMG Ehitus vahendatud tingimustel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pärast 29.06.2010 saadetud kirjavahetust oleks AAS Gjensidige Eesti filiaal teisi dokumente või täiendavat informatsiooni väljastanud. Ka ei ole jätkunud sel teemal kirjavahetust.
17.Kohus tugines otsuses TsÜS § 75 lg-le 1, § 69 lg-le 1, § 78 lg-le 2 ja § 83 lg-le 1, VÕS § 9 lg-tele 1 ja 2, § 16 lg-le 1, § 20 lg-tele 1 ja 2 ning § 21 lg-tele 1 ja 2. Kohus leidis, et garantiikirjale ei ole sellekohaseid vorminõudeid seaduses esitatud ning käesoleval juhul omavad asja lahendamisel tähtsust eelkõige poolte tahteavaldused. 29.11.2012 kohtuistungil (tlk 167-173) kuulas kohus üle AS, kes hageja nimel suhtles ehitajaga garantii andmise küsimuses. AS ütluste kohaselt konsulteeris ta juristiga ja vastas TN, et täitmistagatis ei ole lepinguga kooskõlas. Hinnates esitatud ütlusi tegi kohus järelduse, et läbirääkimised garantii andmiseks jäid pooleli ja kostja poolt sellekohast dokumenti ei väljastatud. AS ütluste kohaselt (tlk 169) ei vastanud garantii sisu ehituslepingule ning samuti kinnitas ta, et kindlustuse poolt rohkem ei vastatud ja läbirääkimisi sel teemal ei peetud. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et AS e-kirja saaks pidada garantiiga nõustumuseks. Seda on tunnistaja küll oma ütlustes väitnud (tlk 173), kuid kirja sisu (tlk 72) seda ei kinnita. Tähtsust omab, et just tema esitatud e-kiri lõpetaski need läbirääkimised. Kostja mõistis kirja konteksti garantiiga mittenõustumisena ega vastanud. Kohus kuulas üle tunnistajana Colemont Kindlustusmaakler OÜ esindaja, kes osales garantiikirja edastamisel. Colemont Kindlustusmaakler OÜ poolt suhtles garantiikirja edastamisel RR, kes andis ütlusi (tlk 175-179) selle kohta, et ta saatis kostja pakkumuse edasi ehitajale, tagasi sai aga tellija e-kirja, kus märgiti, et see ei sobi ja tehing katkes. Kui garantiikiri oleks sobinud, tulnuks tunnistaja kinnitusel edastada ka sertifikaat, poliis ja arve.
18.Kostja varakindlustuse osakonna juhataja TR andis ütlusi 05.02.2013 toimunud kohtuistungil (tlk 202-208). Tunnistaja sõnul kirjutas ta 08.07.2010 e-kirja, et garantii andmise osas on seoses tellija märkustega vaja läbi rääkida kostja juhatuse liikmetega ja seoses puhkustega jätkub see septembris, mida ei juhtunudki. Tunnistaja kinnitusel garantii puhul ei kasutatud tiražeeritud dokumendi allkirjastamist. Kostja selgitusel tegi ta pakkumise garantiikirja osas talle sobivatel tingimustel, saates selle projekti Colemont Kindlustusmaakler OÜ-le, kes omakorda edastas selle AS-ile KMG Ehitus. AS KMG Ehitus saatis projekti kooskõlastamiseks hagejale, kes palus teha tekstis muudatusi. Kostja väitel pöördus AS KMG Ehitus seejärel läbi Colemont Kindlustusmaakler OÜ kostja poole ja tegi ettepaneku garantiitingimuste muutmiseks, millest aga kostja keeldus. Kohtu hinnangul kinnitavad nii kõigi ülekuulatud tunnistajate ütlused kui ka
esitatud dokumentaalsed tõendid kostja väiteid, et läbirääkimised katkesid ja garantiid ei antud.
19.Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja arusaamine garantii mittesaamisest oli ühene, mida kinnitab ka lepingust taganemise avaldus. 14.07.2010 saatis hageja AS-ile KMG Ehitus kirja, kus märkis, et AS KMG Ehitus ei ole hagejale pooltevahelise 17.05.2010 ehituse töövõtulepingu p-s 12.1 ettenähtud täitmisgarantiid esitanud ning nõudis täitmistagatise esitamist viie päeva pikkuse täiendava tähtaja jooksul (tlk 74-75). 23.07.2010 esitas hageja AS-ile KMG Ehitus taganemisavalduse (tlk 77-79), millega soovis taganeda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 1, esitades taganemisest tuleneva leppetrahvinõude (tlk 78). Nimetatud avaldus on koostatud 23.07.2010, seega pärast vaidlusaluse garantiikirja esitamist (tlk 20, 77). Tunnistaja AS kinnitas, et tema taganemisavaldust ei koostanud (tlk 171), kuid sisuga on kursus. Taganemisavalduse on allkirjastanud hageja nimel UO ning selle sisust on võimalik järeldada, et hageja garantii saamist ei kinnitanud.
20.Kohus oli seisukohal, et vaidlusaluse garantiikirja näol on tegemist ettepanekuga lepingueelsete läbirääkimiste käigus, mille andmise osas läbirääkimised katkesid. Hageja viide VÕS § 155 lg-le 11, mille kohaselt võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse, nõustumust võlausaldaja poolt ei ole vajagi anda ja garantiisuhe tekib garantii väljastamisega garantii andja poolt, ei oma siinkohal tähtsust, sest garantiid ei antud. Kostja on tõendanud oma vastuväiteid, et ta edastas AS KMG Ehitus nimel ja huvides tegutsevale Colemont Kindlustusmaakler OÜ-le üksnes garantiikirja projekti eesmärgiga kooskõlastada tulevikus väljastatava garantiikirja tingimused. Apellatsioonkaebus
21.03.05.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 03.04.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Kaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud ja rakendanud VÕS §-i 155. Kohus ei ole asja lahendamisel eristanud garantiilepingut ja ehituslepingut. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus lugenud hageja, kostja, OÜ Colemont Kindlustusmaakler ja AS KMG Ehitus vahelist suhtlust hageja ja kostja vahelisteks läbirääkimisteks garantiilepingu sõlmimise üle. Kohtu hinnangul olid AS KMG Ehitus ja OÜ Colemont Kindlustusmaakler üksnes informatsiooni vahendajad hageja ja kostja vahel ehk hageja ja kostja justkui pidasid omavahel otse läbirääkimisi garantii saamiseks ning justkui pidigi garantiisuhe loodama hageja ja kostja läbirääkimiste alusel. Kohus on selliste järelduste tegemisel vääralt sisustanud VÕS §-s 155 sätestatud garantii olemust ja garantiisuhte osapoolte vahelisi õigussuhteid ning seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele, nagu oleksid hageja ja kostja pidanud garantii väljastamiseks läbirääkimisi, mis katkesid enne garantii väljastamist. Tegelikkuses ei pidanud toimuma ega toimunudki hageja ja kostja vahel mingeid läbirääkimisi ega muud suhtlust. Kuigi VÕS § 155 lg 1 kirjeldab garantii olemust garandi ja võlausaldaja (garantii saaja) vahelise õigussuhte kaudu, siis tegelikkuses on garantiisuhe oma olemuselt kolmnurksuhe, milles osaleb kolmanda olulise osapoolena ka garantii tellija ehk isik, kelle tellimusel garant garantii väljastab (antud juhul AS KMG Ehitus). See isik on võlausaldaja ehk garantii saaja suhtes võlgnik tavaliselt lepingulisel alusel (antud juhul ehituslepingu alusel) ja tellib garandilt garantii väljastamise selleks, et täita oma lepingulisi kohustusi võlausaldaja ees. Seetõttu ei ole garantiilepingu tekkimisel lepingueelseid läbirääkimisi garandi ja garantii saaja vahel. Veel enam, garantiileping garandi ja garantii saaja vahel tekib reeglina üldse ilma mis tahes nendevahelise kontaktita, mida kinnitavad ka võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kommentaarid VÕS §-i 155 osas.
23.Garantiidokumendi koostamine ja väljastamine kujutab endast garandi (kostja) poolt võlgnikuga (AS KMG Ehitus) sõlmitud kokkuleppe täitmist, mis ühtlasi tähendab, et garandil ei ole mingit põhjust ega õigust asuda garantii saajaga läbirääkimistesse garantii tingimuste üle. Garant peab garantii väljastamisel lähtuma üksnes tema ja võlgniku vahelisest suhtest ja kokkulepetest, sest garant väljastab garantii võlgniku ülesandel, olgugi et võlausaldaja huvides. Garandi suhtes ei ole võlausaldajal (hagejal) aga mingeid õigusi ega alust garantiitingimuste üle läbi rääkida või nõuda nende muutmist garandilt. Seda saab teha vaid võlgnik (AS KMG Ehitus), kes on garantii väljastamise tellinud ja saab leppida garandiga kokku selle tingimused. Arvestades eeltoodut, märgib hageja, et tegelikult ei toimunud 2010. aasta juunis garantii väljastamisega seoses mingeid läbirääkimisi hageja ja kostja vahel, ei otse ega ka kolmandate isikute vahendusel, mistõttu on ebaõige kohtu järeldus, et hageja esindaja A.Si ja AS-i KMG Ehitus esindaja TN vaheline e-kirjavahetus perioodil 29.06-02.07.2010 kirjeldab lepingueelsete läbirääkimiste käiku hageja ja kostja vahel. Tegelikkuses nähtub viidatud ekirjavahetusest hageja kui võlausaldaja ja AS-i KMG Ehitus kui võlgniku vaheline suhtlus seoses nendevahelise ehituse töövõtulepingu täitmisega, millises õigussuhtes oli AS-il KMG Ehitus kohustus tellida garantii väljastamine hageja kasuks ehituse töövõtulepingus ettenähtud tingimustel. Seda, et tegemist on hageja ja AS-i KMG Ehitus vahelise suhtlusega, kinnitab nii eelnevalt kirjeldatud garantiisuhte kolmepoolne olemus kui ka e-kirjavahetuse sisu, millest ei ole kuidagi võimalik järeldada, nagu oleks A.Si ekiri olnud suunatud kostjale ja mitte AS-ile KMG Ehitus. Nimetatud e-kirjas teatas hageja esindaja AS-ile KMG Ehitus, et AS-i KMG Ehitus poolt ehituse töövõtulepingu järgsete kohustuste täitmiseks hagejale esitatud garantiikiri ei vasta ehituse töövõtulepingus kokkulepitud tingimustele ning juhtis tähelepanu uue, nõuetekohase garantiikirja väljastamise vajadusele. Selline avaldus ei saanud kuidagi mõjutada hageja ja kostja vahelist suhet, mis on hageja ja AS-i KMG Ehitus vahelisest suhtest eraldiseisev ja sõltumatu.
24.Samuti on kohus vääralt hinnanud tõendeid. Hageja hinnangul ei kinnita ühegi tunnistaja ütlused ega ükski dokumentaalne tõend läbirääkimiste pidamist hageja ja kostja vahel ega ka seda, et kumbki pool ise oleks olukorda selliselt mõistnud. Vastupidi, kõik tunnistajad on kinnitanud, et hageja ei ole kunagi pidanud kostjaga läbirääkimisi garantiikirja väljastamise osas ei otse ega kolmandate isikute vahendusel. Seda kinnitas 29.11.2012 istungil hageja nõukogu liige AS ning sama kinnitas 05.02.2013 istungil ka kostja esindaja T.R, kelle sõnul pidas kostjaga läbirääkimisi maaklerettevõtte juhataja RR, kes tegutses ehitusettevõtte (AS KMG Ehitus) esindajana ning hageja inimestega temal mingit suhtlust ei olnud. Seega tunnistas kostja ise, et pidas garantii väljastamisega seoses läbirääkimisi ehitusettevõtjaga ehk võlgnikuga, mis on ka igati kooskõlas seaduses sätestatud garantii olemusega. Garantii väljastamise tingimuste suhtes sai kostjaga läbirääkimisi pidada ja kostja kinnitusel pidaski üksnes garantii tellija ehk võlgnik AS KMG Ehitus. Siinjuures peab hageja oluliseks märkida, et kuigi garantii väljastamise aluseks on garandi (kostja) ja võlgniku (AS KMG Ehitus) vaheline õigussuhe, ei tähenda see, et garandi poolt väljastatud garantiidokumendi kehtivus sõltuks garandi ja võlgniku vahel kehtiva lepingu olemasolust. Hageja märgib, et garantiidokumendi väljastamine loob garandi ja garantii saaja vahel täiesti iseseisva õigussuhte, mille kehtivus ei ole otseselt seotud võlgniku ja garandi vahelise lepinguga ning reeglina ei teagi garantii saaja garandi ja garantii tellija vahelisest õigussuhtest ega saa sinna sekkuda. Seega ei oma antud asjas ka tähendust, kas kostja ja AS KMG Ehitus olid tegelikult omavahel jõudnud lepingu sõlmimiseni, mille alusel kostja garantiidokumendi väljastas, või mitte. Kui garant on garantiidokumendi väljastanud ja võlausaldaja selle kätte saanud, siis on garantiileping sõlmitud ning võlausaldaja suhtes
ei oma tähtsust garandi ja võlgniku vaheline õigussuhe. Nimetatu tuleneb VÕS § 155 lgst 3 ning seda kinnitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-9-09 p-s 30 leitu.
25.Kuivõrd kohus on VÕS §-i 155 tõlgendades ekslikult leidnud, et hageja ja kostja pidasid garantii väljastamiseks läbirääkimisi, mis katkesid enne garantiilepinguni jõudmist, on kohus ka ekslikult järeldanud, et garantiid ei väljastatud. Põhjendamata on kohtu seisukoht, mille kohaselt väljastas kostja hagejale garantiikirja lepingueelsete läbirääkimiste osana. Ka kostja esindaja T.R ei ole väitnud, et kostja pidas ise hagejaga läbirääkimisi ja selle käigus esitas dokumendi hagejale. T.R ütlustest nähtub, et garantiikirja tellis temalt AS KMG Ehitus kindlustusmaakleri kaudu, kelle palvel ta ka dokumendi koostas ja esitas.
26.Kohus ei ole mingil moel põhjendanud, kuidas pidi hageja aru saama, et temale esitatud garantiikiri ei ole kehtiv garantiidokument, vaid üksnes läbirääkimiste vaheprodukt. Kohtu selline seisukoht tugineb ebaõigel eeldusel, nagu oleksid hageja ja kostja pidanud omavahel läbirääkimisi garantii väljastamiseks. Puuduvad põhjendused ja tõendid, miks oleks hageja pidanud garantiikirja saamisel pidama seda pelgalt garantiikirja projektiks, mitte garantiikirjaks endaks. Sellekohaste põhjenduste osas viitab hageja oma kohtukõne kirjalike teeside p-des 2-6 märgitule ja kordab oluliste asjaoludena, et garantiikiri oli kostja blanketil ning sellel oli AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali varakindlustuse osakonna juhataja TR allkiri, garantiikirjas endas ega seda saatvas e-kirjas ei olnud ühtegi märget selle kohta, et tegemist oleks projektiga, näidisega või mustandiga ning garantiikirja sisu hindamisel ei oma mingit tähtsust see, mida kostja võis väidetavalt ise mõelda dokumendi koostamisel. Dokumendi objektiivsel hindamisel ei ole kahtlust, et mõistlik isik oleks sellist dokumenti saades pidanud seda kehtivaks garantiikirjaks. Hageja nõukogu liige AS, kellele garantiikiri saadeti, ongi oma 29.11.2012 istungil antud ütlustes kinnitanud, et pidas saadud dokumenti kehtivaks garantiikirjaks. Ka ei ole kohus tuvastanud ühtegi vormilist ega sisulist puudust, mis ei võimaldaks pidada garantiikirja kehtivaks, vaid vastupidi, kohus on otsuses selgelt öelnud, et garantiikirjale ei ole vorminõudeid seaduses esitatud ehk käesolev garantiikiri on vormiliselt igati nõuetekohane.
27.Hageja leiab, et kuna ta pidas põhjendatult temale 29.06.2010 edastatud garantiikirja kehtivaks garantiidokumendiks, tuleb kohaldada ka VÕS § 155 lg-t 11, mille kohaselt võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. See tähendab, et garantii muutub kehtivaks garantii väljastamisega ega vaja kehtivuseks garantii saaja poolset tahteavaldust. Asjas puudub vaidlus, et hageja sai garantiikirja kätte 29.06.2010. Samal hetkel jõustus ka garantiileping. Pärast garantiilepingu kehtimahakkamist ei olnudki hagejal enam võimalik teha garantiikirja tagasilükkavat tahteavaldust, sest garantiileping oli juba sõlmitud. Samuti märgib hageja, et ta ei ole kunagi teinud kostjale ega AS-ile KMG Ehitus tahteavaldust temale esitatud garantiikirja tagasilükkamiseks. AS 02.07.2010 e-kiri TN ei olnud garantii tagasilükkamine, vaid puudutas garantiikirja mittevastavust ehitustööde töövõtulepingule, sest sellistel tingimustel garantii esitamine kujutas endast AS-i KMG Ehitus poolset lepingurikkumist. Seejuures viitab hageja AS 29.11.2012 tunnistustes selgitatule. Arvestades kaebuses selgitatud garantiisuhte kolmepoolset olemust, on hageja ja AS KMG Ehitus vaheline suhe täiesti eraldiseisev kostja ja hageja vahelisest õigussuhtest. Seega hageja ja AS-i KMG Ehitus vaheline suhtlus ei saanud kuidagi mõjutada kostja poolt hagejale väljastatud garantiikirja kehtivust.
28.Kohus ei ole põhjendanud, miks annab hageja poolt AS-ile KMG Ehitus esitatud töövõtulepingust taganemise avaldus alust järeldada, et hageja ei kinnitanud garantii saamist. Hageja 14.07.2010 ja 23.07.2010 tahteavaldused töövõtjale AS-ile KMG Ehitus sisaldasid küll viidet sellele, et AS KMG Ehitus ei olnud hagejale esitanud
töövõtulepingus ettenähtud ehk ehituse töövõtulepingu tingimustele vastavat garantiid, mida hageja käsitles ehituse töövõtulepingu rikkumisena, kuid hageja ei ole kunagi olnud arvamusel, justkui talle esitatud garantiikiri oleks üldse kehtetu või et hageja seda ei aktsepteeriks. Hageja nõukogu liige A.S kinnitas ka 29.11.2012 istungil antud ütlustes 23.07.2010 lepingu ülesütlemise avalduse sisu selgitades, et ta on mõelnud seda, et täitmistagatis ei vasta ehituslepingu tingimustele. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks hageja pidanud tagasi lükkama temale esitatud mittenõuetekohase, ent siiski kehtiva ja arvestatavas summas garantii, mida on kinnitanud ka tunnistaja A.S on oma 29.11.2012 istungil antud ütlustes. Samuti juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt ehituse töövõtulepingu ülesütlemise peamine põhjus ei olnud mitte nõuetekohase garantii puudumine, vaid töövõtja keeldumine ehituse töövõtulepingu täitmisest.
29.Seda, et hageja soovis ehituse töövõtulepingust taganemise avalduses üksnes juhtida ASi KMG Ehitus tähelepanu nõuetekohase täitmistagatise puudumisele, millest hoolimata pidas kostja poolt väljastatud väiksemas summas garantiid kehtivaks, tõendab ka asjaolu, et üks päev enne AS-ile KMG Ehitus taganemisavalduse esitamist teatas hageja kostjale, et kavatseb garantii realiseerida ning esitada kostjale nõude garantiikirja alusel väljamakse saamiseks (hagiavalduse lisa 5). Järgmisel päeval, 23.07.2010, s.o samal päeval ehituse töövõtulepingust taganemisega, esitas hageja kostjale ka nõude garantiikohustuse täitmiseks. Sellest nähtub, et juba enne AS-ile KMG Ehitus taganemisavalduse esitamist oli hageja veendunud kehtiva garantiid olemasolus. Hageja leiab, et seda asjaolu tuleb kahtlemata arvestada ka 23.07.2010 hageja esitatud taganemisavalduse tõlgendamisel. Viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-9-03 p-s 33 märgitule, leiab hageja, et ei saa olla kahtlust selles, et hageja on garantii aktseptinud, mitte tagasi lükanud.
30.Kohus on otsuse tegemisel eksinud ka TsMS §-s 260 sätestatud tunnistaja ülekuulamise tagamise nõuete vastu, jättes arvestamata, et TR poolt 05.03.2013 istungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ülekuulamisel ei järgitud TsMS §-s 260 sätestatud nõudeid. Kostja taotles T.R ülekuulamist 11.12.2012 ehk pärast teiste tunnistajate ülekuulamist 29.11.2012 istungil. Eelnevate tunnistajate ütlustest ei ilmnenud mingeid uusi üllatavaid asjaolusid, mis loonuks vajaduse üle kuulata veel T.R. Sellegipoolest rahuldas kohus kostja taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks. Selliselt oli kostjal võimalus tutvustada T.Rle 29.11.2012 kohtuistungi protokolli teiste tunnistajate ütlustega ning T.Rl oli võimalus neid arvesse võtta. Samuti märkis kohus 05.02.2012 kohtuistungil, et võtab eeltoodud asjaolu T.R ütluste hindamisel arvesse, kuid otsuses ei ole ühtegi viidet sellele, et kohus oleks antud tunnistaja ütlusi muudest tõenditest (sh teiste tunnistajate ütlustest) erinevalt hinnanud. Vastupidi, kohus on viidanud T.R ütlustele kui olulisele tõendile ning sisuliselt hinnanud tema ütlused olulisemaks kui muud tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
33.Maakohus on otsuses vastanud kõigile hageja seisukohtadele ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu
arutluskäiguga ning ei pea seetõttu TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendust korrata.
34.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus mõistnud valesti VÕS § 155 lg 1 sisu ega ei ole pööranud tähelepanu garantii andmisel tekkivale kolmnurksuhtele. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et garandi ja võlausaldaja vahelise suhte aluseks on garantiileping, mis eeldab selle tekkimiseks mh võlausaldaja nõustumist antava garantii tingimustega. Hageja käsitlus, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõusolek garantiiga primaarselt vajalik, ei ole õige, kuna võlausaldajale kui võlasuhte õigustatud poolele ei saa olla ükskõik, kes ja millistel tingimustel võlgniku kohustust tema asemel täita lubab. Kuna käesolevas menetluses on maakohus tuvastanud, et hageja ei ole talle pakutud garantiid vastu võtnud, on õige kohtu järeldus, et VÕS § 155 lg-s 1 nimetatud tehingut ei ole sõlmitud ja VÕS § 155 lg-s 11 sätestatud võlausaldaja nõustumise eeldus on ümber lükatud. VÕS § 155 lg 11 sisu ei tähenda, et võlausaldajal puudub võimalus pakutud garantiile vastuväidete esitamiseks või garantiidokumendile aktsepti andmisest keeldumiseks.
35.Kaebuse väide, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, ei pea samuti paika. Maakohus on kolleegiumi hinnangul teinud kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ning ülekuulatud tunnistajate ütlustest põhjendatud järelduse, et pooled ei jõudnud garantiilepingu sõlmimiseni. Hageja väide, et tema 22.07.2010 kiri kostjale annab alust väita, et ta nõustus garantiiga siiski kasvõi osaliselt, st kostja poolt pakutud summa ulatuses, ei ole õige. Maakohus on põhjendatult leidnud, et läbirääkimised garantiilepingu sõlmimise üle ei andnud tulemust, kuna hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud garantii tingimustega ning kostja omakorda ei aktsepteerinud hageja soovitud muudatusi. Tegemist oli VÕS § 21 lg-s 1 silmas peetud olukorraga, kus hageja lükkas kostja pakkumuse tagasi ning tegi sellele oma vastuses olulisi muudatusi, mida sai pidada tagasilükkamisega samaaegselt tehtud uueks hagejapoolseks pakkumuseks. Kostja pakkumuse VÕS § 21 lg-s 1 sätestatud vormis tagasilükkamise tõttu ei olnud kostja enam oma pakkumisega VÕS § 19 lg 1 järgi seotud ning hagejapoolsele pakkumusele ei ole kostja nõustumust andnud.
36.Vastastikuste kattuvate ja siduvate tahteavalduste puudumise tõttu ei ole garantiilepingut sõlmitud ja seetõttu ei oma õiguslikku relevantsust läbirääkimiste tulemusteta lõppemise järgselt hageja poolt kostjale 22.07.2010 esitatud tahteavaldus garantii realiseerimise kohta. Garantiilepingu puudumise tõttu ei oma vaidluse lahendamise seisukohast samuti tähtsust hageja poolt AS-le KMG Ehitus saadetud hilisemad kirjad. Õige on siiski maakohtu tähelepanek, et hageja 14.07.2010 saadetud kirjast saab teha järelduse hageja arusaamise kohta, et ta ei olnud garantiid mingilgi kujul saanud, leides, et AS KMG Ehitus ei ole täitnud oma kohustust esitada hagejale kui tellijale täitmisgarantiikirja. Teates ei ole juttu sellest, et hageja on garantii pakutud osas vastu võtnud ja nõuab üksnes selle täiendamist vastavalt lepingule. Seisukohta, et garantii on andmata, on hageja korranud ka AS-le KMG Ehitus 23.07.2010 saadetud taganemisavalduses, rõhutades, et hageja on tellijana olukorras, kus töövõtja kohustuste täitmine ei ole millegagi tagatud.
37.Kaebuse seisukoht, et maakohus on TR tunnistajana üle kuulates ja tema ütlustega arvestades rikkunud menetlusnorme, ei ole TsMS § 652 lg 6 järgi asjakohane, kuna hageja ei ole TR ülekuulamisele eelnevalt ega sellele järgnevalt TsMS § 333 lg 3 alusel maakohtu tegevusele vastuväiteid esitanud. Põhjendatud alust kahelda TR ütluste tõepärasuses ei ole hageja esile toonud. Üksnes asjaolu, et tunnistaja kuulati üle viimasena, selliseks kahtluseks kolleegium hinnangul põhjust ei anna. Ütlused ei ole vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, samuti ei saa maakohtu otsusest teha kaebuses
esile toodud järeldust, et kohus oleks TR ütlustele omistanud teiste asjas kogutud tõenditega võrreldes olulisemat kaalu.
38.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.