menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo Luberg & Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ajavahemikul 14.07.2011-25.11.2011 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ning lisa 1 osa, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 11 184,53 eurot riigilõivu summas 1 118,45 eurot.
2.Rahuldada XXX avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja menetluskulud summas 3 296,45 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kuus eurot ja 45 senti) eurot XXX kasuks.
4.Kätte toimetada käesolev määrus hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25 eurot.
2-11-49720 Kohtumääruse põhjendused ja selgitused
1.14.12.2012 otsusega rahuldas kohus XXX hagi XXX vastu võlgnevuse saamiseks ja jättis hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Kostja esitas Harju Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus muutis 06.09.2013 otsusega Harju Maakohtu 14.12.2012 otsuse resolutsiooni viivise väljamõistmise osas. Ülejäänud, sh menetluskulude jaotuse osas jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus keeldus 09.12.2013 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlemast, mistõttu Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 09.12.2013. Seoses sellega jõustus 09.12.2013 ka Harju Maakohtu 14.12.2012 otsus menetluskulude jaotuse osas.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
3.Hageja esitas 06.01.2014 avalduse hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 3 961,25 eurot, millest 1 118,45 eurot on riigilõiv ja 2 842,80 eurot õigusabikulud. Avalduse kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud käibemaksuga.
4.Kostja esitas 10.02.2014 seisukoha hageja menetluskuludele. Kostja leiab, et hageja riigilõivu hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Kostja märgib, et Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks valdava enamuse ajavahemikul 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud riigilõivumäärad. Kostja leiab, et hageja on tasunud riigilõivu, mille määr ei vastanud põhiseadusele ning mille tagasinõudmiseks riigilt oleks ta olnud õigustatud. Kostja ei pea põhiseadusega vastuolus olevat riigilõivu hüvitama. Kostja taotleb jätta põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes RLS lisaga 1, mis kehtis perioodil 14.07.2011-25.11.2011, osas milles hagi esitamisel hagihinnaga 9 586,74 kuni 11 184,53 eurot tuli tasuda lõivu 1 118,45 eurot. Kostja leiab, et hageja kasuks tuleks välja mõista kostjalt riigilõiv käesoleval hetkel kehtiva lõivumäära ulatuses, so mitte enam kui 500 eurot. Lisaks leiab kostja, et hageja nõuab osaliselt, so 5 töötunni osas põhjendamatute õigusabikulude hüvitamist.
5.Kohus lahendab esmalt kostja taotluse jätta kohaldamata RLS § 57 lg 1 koostoimes RLS lisaga 1, mis kehtis perioodil 14.07.2011-25.11.2011, osas milles hagi esitamisel hagihinnaga 9 586,74 kuni 11 184,53 eurot tuli tasuda lõivu 1 118,45 eurot. Käesolev hagiavaldus esitati 17.10.2011. Tsiviilasja hind oli 10 493,03 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli hagihinnalt 10 493,03 eurot tasuda riigilõivu 1 118,45 eurot. Kohus leiab, et nimetatud riigilõivumäär on põhiseadusega kooskõlas. Kohus märgib, et Riigikohtu üldkogu tunnistas 21.01.2014 otsusega asjas 3-4-1-1713 põhiseadusega kooskõlas olevaks praegusest vaidlusalusest riigilõivumäärast 1 118,45 eurost oluliselt suurema määra, so 35 000 krooni ehk 2 236,91 eurot, mida tuli 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni, so 19 173,49 eurot kuni 22 369,08 eurot. Lisaks tunnistas Riigikohtu üldkogu 10.02.2014 otsusega asjas 3-4-1-35-13 põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivumäära 22 500 krooni, so 1 438,01 eurot, mida tuli tasuda 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja 19 ning lisa 1 alusel apellatsioonkaebuselt. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et käesolevas asjas hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär 1 118,45 eurot hagihinnalt 9 586,74 eurot kuni 11 184,53 eurot oli ebaproportsionaalne. Asjaolu, et Riigikohus on
2-11-49720 kõnealusel ajal tunnistanud mitmed riigilõivumäärad, seejuures oluliselt suuremad määrad (vt. ülevaadet Riigikohtu riigilõivumäärade põhiseaduspärasuse kontrollist http://www.riigikohus.ee/vfs/1635/Ylevaade_RLS_asjadest_kodulehele_10022014_Word2007 .pdf), põhiseadusega vastuolus olevaks, ei anna alust järeldada, et kõik vastaval ajal kehtinud riigilõivumäärad oleksid olnud põhiseadusega vastuolus. Kohus leiab, et vaidlusalune riigilõivumäär oli sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ja õigusmõistmise kulude kandmises osalemise eesmärgi saavutamiseks. Puudub alus arvata, et nimetatud lõivumäär oleks piiranud põhjendamatult isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata kostja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ajavahemikul 14.07.2011-25.11.2011 kehtinud RLS § 57 lg 1 ning lisa 1 osa, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 11 184,53 eurot riigilõivu summas 1 118,45 eurot.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja kohtukuluks riigilõiv hagilt 1 118,45 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 37). Hageja on tasunud 09.08.2011 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagiavaldus XXXvastu“ riigilõivu 1 118,45 eurot. Seega on riigilõivu maksmine hageja poolt tõendatud. Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
8.Järgnevalt kontrollib kohus hageja kohtuväliseid kulusid. Avalduse lisa kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kokku 21,5 tundi järgmistele toimingutele: 25.10.2011 hagiavalduse koostamine – 5 tundi, 14.05.2012 tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele – 1 tund, 16.05.2012 kohtumine kliendiga AB Luberg ja Päts büroos menetlussituatsiooni selgitamiseks – 1 tund, 21.05.2012 seisukoha koostamine kostja 19.04.2012 vastusele ning edastamine HMK-le – 2,5 tundi, 07.06.2012 tutvumine kostja 07.06.2012 esitatud seisukohtadega hageja 21.05.2012 arvamusele – 0,5 tundi, 01.11.2012 ettevalmistumine ja osalemine HMK 01.11.2012 kohtuistungil – 3 tundi, 14.12.2012 tutvumine HMK 14.12.2012 kohtuotsusega ja kliendile menetlussituatsiooni selgitamine – 1 tund, 07.02.2013 tutvumine kostja 17.01.2013 apellatsioonkaebusega ja kohtumine kliendiga apellatsioonkaebuse seisukohtade tutvustamiseks – 1,5 tundi, 11.02.2013 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsuse analüüs – 4 tundi, 06.09.2013 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2013 otsusega ja kliendile menetlussituatsiooni selgitamine – 1 tund ja 06.01.2014 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine ja edastamine kohtule – 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses 11.02.2013 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2011 otsuse analüüsiks. Arusaamatuks jääb, millise 21.03.2011 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega hageja lepinguline esindaja 11.02.2013 tutvus või kuidas see omab tähtsust käesoleva asjaga. Tallinna Ringkonnakohus tegi käesolevas asjas otsuse 06.09.2013, mistõttu ei saanud hageja lepinguline esindaja 11.02.2013
2-11-49720 sellega tutvuda. Isegi kui hageja on kuupäevade märkimisega eksinud ja pidanud silmas Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2013 otsuse analüüsi, on 4 tunnine ajakulu analüüsiks põhjendamatu ning dubleeriks avalduse lisas märgitud hageja lepingulise esindaja toiminguid. Menetluskulude nimekirja avalduse lisa järgmises toimingureas on lisaks märgitud Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2013 otsusega tutvumisele ja kliendile menetlussituatsiooni selgitamisele kulunud ajakuluks 1 tund. Kohus peab sellises mahus ringkonnakohtu otsusega tutvumise ajakulu põhjendatuks. Eeltoodu tõttu vähendab kohus hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajakulu 4 tunni võrra. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on menetluskulude taotluse koostamisele kulunud 1 tund. Kohus peab antud toimingut menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kontekstis mittehüvitatavaks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on eraldiseisev hagita menetlus, mille kulud ei kuulu hüvitamisele hagimenetlusega sarnase regulatsiooni kohaselt. Ülejäänud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud ajakulu peab kohus põhjendatuks. Kuna kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni võrra (4 tundi + 1 tund), loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses käesoleva kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 16,5 tundi, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (nähtuvalt avalduse lisast on hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks 132 eurot käibemaksuga) arvestades 2 178 eurole, so 16,5 x
132.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja kulud 2 178 eurot käibemaksuga. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagi hind 10 493,03 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 10 493,03 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 4 470 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja kokku 3 296,45 eurot, so 1 118,45+2 178.
10.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.