Kohtulahend

Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et kostja avalduses märgitud menetluskulud on üle paisutatud. Menetluskulud esimeses astmes jäeti poolte endi kanda. Ringkonnakohtus vaadati apellatsioonkaebus läbi kirjalikus menetluses. Seega oli kostjal vaja tasuda oma esindajale vaid apellatsioonkaebusele vastamisega seoses, muid kulusid tal tekkida ei saanud. 15.10.2013 edastas kostja vastuse apellatsioonkaebusele 3 leheküljel. Hageja hinnangul ei saanud kõnealuse vastuse koostamisele kuluda üle 2 töötunni, kuivõrd vastus on sisult mittenõustumine apellandi väidetega ega sisalda keerukat õiguslikku analüüsi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hooneühistu Xxx palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 960 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas kostja esindaja teenust kokku 8 tundi, mis kulus mh apellatsioonkaebusega tutvumiseks, seostamiseks õigusaktidega, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks ning kohtuotsuse kliendile tutvustamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole sellise summa ulatuses põhjendatud. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi, mis kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja õigusaktidega seostamiseks. Kohtutoimikust nähtub, et apellatsioonkaebus (tlk 68 – 70) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ja õigusaktidega seostamise põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks maksimaalselt 45 minutit.

Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 6 tundi, mis kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele (tlk 79 81) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse vastuse sisu ja mahtu peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 0,5 tundi, mis kulus kliendile kohtuotsuse tutvustamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsus on sisuliselt 4 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse otsuse sisu ja mahtu peab kohus selle kliendile tutvustamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 15 minutit. Kokku peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 3,5 tunni (45 min + 15 min + 2 h 30 min) ulatuses. Samuti peab kohus põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 120 eurot tund. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud summas 420 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud summas 420 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.