2-13-31548/17 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Hageja ei ole majanduskavadele esitanud ühtegi sisulist vastuväidet. Kostjal puudub kohustus tegevusaruande esitamiseks. Hoone seisukorra kajastamata jätmine majanduskavas ei ole oluline rikkumine, sest ühistu liikmed võisid ise hoone seisukorraga tutvuda. Samuti ei ole oluline rikkumine hoone valitsemise ja korrashoiuga seotud lepingute kajastamata jätmine, sest olulisi lepinguid ei olnudki. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks Hooneühistu A. H. Tammsaare tee 81A 13.05.2013 otsuse 2013. a majanduskava esitamiseks ja selle kinnitamiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks Hooneühistu A. H. Tammsaare tee 81A 13.05.2013 otsus 2012. a majanduskava täitmise ja kinnitamise kohta. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda. TÜS § 52 lg 1 kohaselt võib kohus ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Vastavalt HÜS § 14 lg-le 1 hooneühistu juhatus koostab majandusaastaks majanduskava /---/. Vastavalt HÜS § 14 lg 2 hooneühistu majandusaasta majanduskava kinnitab üldkoosolek. HÜS § 14 lg 1 esitab nimekirja andmetest, mida majanduskava peab sisaldama. Põhikirjaga võib ette näha täiendavaid andmeid, mis peavad majanduskavas sisalduma. HÜS § 14 lg-s 1 ning põhikirjas ette nähtud andmete puudumisel võib kohus kehtetuks tunnistada ühistu üldkoosoleku otsuse majanduskava kinnitamiseks. Kostja on möönnud, et majanduskavas puudus ülevaade kinnisasja ja selle osaks olevate hoonete korrashoiuks ja valitsemiseks kavandatavatest toimingutest (põhikirja p 69 lg 2) ja ülevaade kinnisasja ja selle osaks olevate hoonete korrashoiuks ja valitsemiseks sõlmitavatest lepingutest (põhikirja p 69 lg 3), kuid leidnud, et nimetatud andmete puudumine ei rikkunud ühistu liikmete õigusi. Kohus kostjaga ei nõustunud. Põhikirjas sätestatud nõuded ei ole ebamõistlikud, vaid aitavad ühistu liikmetel paremini otsustada, kas kinnitada majanduskava või mitte. Isegi juhul, kui kostja ei ole sõlminud lepinguid kinnisasja ja selle osaks olevate hoonete korrashoiuks ja valitsemiseks ega kavatse seda teha, oleks põhikirja kohaselt tulnud seda asjaolu majanduskavas märkida ning selle märkimata jätmine kujutab endast põhikirja rikkumist. Kuna kostja üldkoosolek on kinnitanud majanduskava, mis ei vasta põhikirja p 69 lg-tele 2 ja 3, siis on vastuvõetud otsus põhikirjaga vastuolus ja tuleb tunnistada TÜS § 52 lg 1 alusel kehtetuks. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 13.05.2013 üldkoosoleku otsus 2012. a majanduskava täitmise aruande kinnitamiseks. Hooneühistu seadus, tulundusühistu seadus ega kostja põhikiri ei näe ette majanduskava täitmise aruande kinnitamist. Kui eelneva perioodi majanduskava täitmise aruanne otsustatakse kinnitada, ei kuulu aruandele kohaldamisele HÜS § 14 lg 1 ega põhikirjas esitatud võimalikud täiendavad nõuded. Majanduskava nõuete eesmärgiks on võimaldada paremini planeerida kulutusi ning ühistu liikmetel otsustada, kas hääletada majanduskava poolt või vastu. Kui ühistu liikmed on kinnitanud majanduskava, mis nimetatud nõuetele ei vasta ning keegi ei ole seda vaidlustanud, ei ole ühistu liikmete õigused rikutud „vigase“ majanduskava täitmise kohta aruande üle otsustamisel. 2012. a majanduskava tähtaegselt vaidlustatud ei ole. 2012. a majanduskava täitmise kinnitamine oli üldkoosoleku teates kirjas, seega ei ole kostja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks Hooneühistu A. H. Tammsaare tee 81A 13.05.2013 otsus 2012. a majanduskava täitmise ja kinnitamise kohta ja muuta menetluskulude jaotust, jättes kõik menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on otsuses ekslikult leidnud, et hageja on kohtule esitanud kaks nõuet. Algselt esitas hageja kohtule ühe nõude järgmises sõnastuses: rahuldada hagi ja tunnistada alates otsuse tegemisest kehtetuks kostja 13.05.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsused 2012. a majandusaasta aruande ja 2013. a majanduskava kinnitamise kohta. Saades kohtu kaudu kostjalt kätte üldkoosoleku protokolli, tuli hagejal tõdeda, et see erines tublisti sellest, mida ta üldkoosolekust mäletas. Kujunenud olukorras oli haginõude täpsustamine vältimatu. Oma 15.08.2013 menetlusdokumendis (hageja seisukohad ja nõude täpsustamine) täpsustas hageja oma nõuet järgmiselt: rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks kostja 13.05.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsused 2012. a ja 2013. a majanduskavade kinnitamise kohta. Kohus kohaldas vääralt TsMS § 376 lg 4 p 3, käsitledes hagi nõude täpsustamist hagi muutmisena, milleks ei loeta esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kohus luges hageja poolt kohtu(eel)istungil nõudest osalist loobumist (2012 a. majanduskava vaidlustamisest) põhjendamatult hagi muutmise taotluseks. Vastavasisulise esindaja poolt esitatud vastuväite kohtu sellisele tegevusele jättis kohus rahuldamata. Kõigi eelnimetatud menetluslike minetuste tulemusena tegi maakohus asjas osaliselt ebaõige otsuse sellega, et jättis hagi osaliselt rahuldamata ja vastavalt sellele ei jätnud kostja kanda ka hageja menetluskulusid. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses menetlusõiguse normide rikkumisega osaliselt TsMS § 657 lg 3 järgi tühistada. Edasikaevatud osas tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks kostja 13.05.2013 otsuse 2013. a majanduskava kinnitamise kohta. Apellatsioonkaebuse väidete järgi tuleb kontrollida maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude tunnistada kehtetuks kostja samal üldkoosolekul vastuvõetud otsus 2012. a majanduskava täitmise aruande kinnitamise kohta. Tulenevalt apellatsioonkaebuse põhjendustest ei ole hageja nõus sellega, kuidas maakohus menetluskulud jagas. Apellatsioonkaebuse alguses on hageja küll soovinud vaidlustada ka otsuse p 3, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kostja 2012. a majanduskava kinnitamise kehtetuks tunnistamiseks, kuid ühtegi sisulist põhjendust, miks maakohtu otsus selles osas ebaõige on, ei ole apellant esitanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust, arvestades apellatsioonkaebuse väiteid. Selleks, et lahendada apellatsioonkaebus, tuleb esmalt määrata, millised nõuded hageja maakohtule esitas. Kolleegium leiab, et hageja esitas hagiavalduses ühe nõude, milles ta soovis kostja 13.05.2013 üldkoosoleku otsustuste, millega kinnitati 2012. a majandusaasta aruanne ja 2013. a majanduskava, kehtetuks tunnistamist. 15.08.2013 menetlusdokumendis soovis hageja muuta hagi ja vaidlustada mitte 2012. a majandusaasta aruande kinnitamist, vaid 2012. a majanduskava kinnitamist (tõenäoliselt majanduskava täitmise kinnitamist) kostja üldkoosoleku poolt. 27.08.2013 kohtuistungi

protokolli kohaselt oli kostja hagi muutmisega nõus (lk 57) ja kohus määras, et hagi muutmine tuleb vastu võtta. Seega jäi nõudeks tunnistada kehtetuks kostja 13.05.2013 üldkoosoleku otsus 2013. a. majanduskava kinnitamise ja 2012. a. majanduskava täitmise kinnitamise kohta. 27.08.2013 kohtuistungi lõpus on hageja esitanud kohtule taotluse, milles ta loobub nõudest 2012. a. majanduskava täitmise kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Kostja hageja taotlusega ei nõustunud ja TsMS § 376 lg 1 järgi jättis kohus selle rahuldamata. TsMS § 20 lg 1 järgi on hagejal õigus loobuda hagist. Kolleegiumi arvates ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust keeldu hagist osaliselt loobuda. Tegemist on TsMS § 367 lg-tes 2 ja 3 sätestatud olukorrale sarnase olukorraga ja hageja osalise loobumise vastuvõtmine ei saa olla sõltuv kostja nõusolekust. Kolleegiumi arvates on hagist osalise loobumise korral kohtul võimalik TsMS § 429 lg 1 järgi hagist osaline loobumine vastu võtta ja selles osas, milles hageja nõudest loobus, tsiviilasja menetlus lõpetada. Arvestades eeltoodut, tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja 13.05.2013 üldkoosoleku otsuse 2012. a majanduskava täitmise kinnitamiseks, ja selles osas lõpetada tsiviilasja menetlus seoses osaliselt nõudest loobumisega. Ringkonnakohtul ei ole põhjust muuta maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust. Hageja esitas kohtule hagi, milles ta palus kehtetuks tunnistada kostja üldkoosolekul vastuvõetud kaks otsust, millest ühe osas kohus rahuldas hagi ja teise osas võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse. TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole osaliselt loobunud nõudest põhjusel, et kostja on nõude rahuldanud. Eeltoodu tõttu on põhjendatud jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte kanda, mida maakohus on vaidlustatud otsuses ka teinud. Ringkonnakohus tühistas küll maakohtu otsuse osaliselt, kuid lõpptulemusena on hageja nõue ikkagi rahuldatud sarnaselt, nagu oli maakohtu otsuses. Eeltoodu tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda.