Harju Maakohus
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-13-27672
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi OÜ XXXvastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
2659, 62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX, registrikood XXX, aadress: XXX Hageja esindaja: Tatjana Kostrõkina OÜ Legaltax Õigusbüroo, aadress: Kentmanni 8B, 10116 Tallinn, e-post: [email protected], tel 55 68 1157 Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, aadress: XXX; e-post: XXX; telefon XXX Kostja esindaja: vandeadvokaat Jürgen Valter Advokaadibüroo Valter & Tiivel, aadress: Väike-Karja 12, 10140 Tallinn; e-post: [email protected]; telefon +372 6460992
Menetluse liik Kohtuistungi aeg
Istungimenetlus 09.12.2013
Jätta OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu 1757,84 euro põhivõlgnevuse ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Esitatud nõuded ja vastuväited 31.05.2013 OÜ XXX esitas OÜ XXX vastu hagi võlgnevuse 2031,25 euro ja viivise 1028,9 euro nõudes. 11.01.2013.a arve nr 28 alusel ostis kostja hagejalt kaupa maksumusega 916.32 eurot. Arve nr 28 tasumise tähtajaks oli 10.02.2013.a. 25.01.2013.a arve nr 74 alusel ostis kostja hagejalt kaupa summas 1051,20 eurot. Arve nr 74 tasumise tähtajaks oli 24.02.2013.a. 05.02.2013.a arve nr 98 alusel ostis kostja hagejalt kaupa maksumusega 186 eurot ja arve tasumiseks tähtajaks oli 07.03.2013.a. Ostetud kauba eest on kostja 25.01.2013.a tasunud hagejale üksnes 122,27 eurot. 13.02.2013.a esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt aktsepteerib kostja hageja nõuet summas 308,27 eurot. Kostja asus seisukohale, et tal on rahaline nõue hageja vastu summas 1845,25 eurot, mis tuleneb poolte vahelistest lepingulistest suhetest seoses kaasomandis oleva kinnistu aadressil XXXjagamisega eraldiseisvateks kinnistuteks. Nõuete tasaarvestuseks puudub kostjal õiguslik alus ja 12.03.2013.a saatis hageja võlgnikule kohustuse täitmise nõude summas 1967,52 eurot. 12.03.2013.a kirjaga palus hageja tasuda kostjat võlgnevuse summa koos arvetel märgitud viivistega hiljemalt 19.03.2013.a. Vastavalt kostjale esitatud arvetele oli kostja kohustatud saadud kauba maksetähtaja ületamise eest maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summast lähtudes. Seisuga 31.05.2013.a moodustab viivis 1028,9 eurot. 19.06.2013 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja ning veel kolmandad isikud on kinnistu asukohaga XXXregistriosa numbriga (4334101) kaasomanikud, kusjuures hagejale kuulub kõnealusest kinnistust 1391/31739 kaasomandiosa. Kaasomanikud on kokku leppinud kinnistu osas detailplaneeringu läbiviimises ning volitanud asjaajamiseks kostjat ning leppinud kokku, et nad kohustuvad osalema detailplaneeringu menetluse kulude jaotamises proportsionaalselt.
26.03.2003 sõlmisid Ühisliisingu AS (lepingus nimetatud “Müüja” või “Liisinguandja”) ning OÜ XXX (lepingus nimetatud “Ostja”), OÜ XXX (lepingus nimetatud “Liisinguvõtja”), AS XXX(lepingus nimetatud “Liisinguvõtja”), XXX(lepingus nimetatud “Liisinguvõtja”), OÜ XXX(lepingus nimetatud “Liisinguvõtja”) ning XXX(lepingus nimetatud “Käendaja”) notariaalse lepingu kinnistuosa müügileping, kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ja avaldus märkuse kinnistamiseks, võlaõiguslik kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkulepe ning avaldus eelmärgete kinnistamiseks, liisinglepingud, käendusleping, asjaõiguslepingud ning avaldused eelmärgete kinnistamiseks. 26.03.2003 lepingu esemeks on kinnistu, mis asub Tallinna linnas aadressil XXX, mille kaasomanikeks on tänase seisuga teiste hulgas hageja ja kostja. 26.03.2003 lepinguga leppisid pooled kokku XXXkinnistu kasutamise ja valdamise korras ja XXXkinnistu jagamises ning kaasomandi lõpetamises vastavalt 26.03.2003 lepingu lisaks olevale plaanile, kusjuures see eeldab detailplaneeringu kehtestamist. Samuti volitati ning anti tagasivõetamatu nõusolek XXXOÜ-le kinnistu jagamise korraldamiseks (s.h detailplaneeringu tegemiseks ning järgnevateks toiminguteks) võimalikult lühikese mõistliku aja jooksul. Lepiti kokku, et kõik kulud seoses kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamisega kannavad müüja (liisinguesemete osas liisinguvõtja) ja ostja vastavalt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusele ühises asjas. 26.03.2003 lepinguga ettenähtud kasutuskord kehtib juhindudes asjaõigusseaduse (AÕS) §dest 72 lg 1 ning 79 lg 1 ja lg 2 ning arvestades asjaolu, et kasutuskorra kohta on kantud kinnistusraamatusse märkus, kõikide XXXkinnistu kaasomanike suhtes olenemata sellest, kas vastav isik oli 26.03.2003 lepingu pooleks või mitte ja/või kas vastav isik oli XXXkinnistu kaasomanikuks 26.03.2003 lepingu sõlmimise ajal või sai kaasomanikuks hiljem. 26.03.2003 lepinguga kokku lepitud kinnistu jagamise kokkulepe (s.t. p 4 alapunktid, s.h. p 4.4. ja 4.5.) kehtib samuti juhindudes AÕS §-dest 72 lg 1 ning 79 lg 1 ja lg 2 ning arvestades asjaolu, et kinnistu jagamise kokkuleppe kohta on kantud kinnistusraamatusse eelmärge, kõikide XXXkinnistu kaasomanike suhtes olenemata sellest, kas vastav isik oli 26.03.2003 lepingu pooleks või mitte ja/või kas vastav isik oli XXXkinnistu kaasomanikuks 26.03.2003 lepingu sõlmimise ajal või sai kaasomanikuks hiljem. 26.03.2003 leping sisaldas endas liisinglepinguid, mille osapoolteks on ühelt poolt liisinguandja ning teiselt poolt liisinguvõtja(d). Kõik viidatud liisinglepingud sisaldavad endas klauslit, mille kohaselt kannavad 26.03.2003 lepinguga liisinguandjale ettenähtud rahalisi kohustusi ning vastutust tegelikult liisinguvõtjad. XXXkinnistu omanikeringis on tänaseks toimunud mitmeid muudatusi, mis eelkõige seisnevad selles, et ülalviidatud liisinglepingud on täidetud ning endised liisinguvõtjad on tänaseks saanud otseselt XXXkinnistu kaasomanikeks. Samuti on toimunud hilisemaid kaasomandi võõrandamise tehinguid. XXXkinnistu kohta on kinnistusraamatus tänaseni märkus kasutuskorra kohta ning eelmärge kinnistu jagamise nõuete tagamiseks.
Kooskõlas 26.03.2003 lepingust tulenevate volitustega asus kostja kinnistu detailplaneeringu menetlust korraldama. Selleks alustas kostja läbirääkimisi OÜ-ga XXX ning jõuti põhimõttelisele kokkuleppele töö sisu ja maksumuse ning maksmistingimuste osas, misjärel teostas kostja vastavad arvestused ning esitas teistele kaasomanikele proportsionaalses summas arved, et katta töövõtja esitatava arve kulud. Kostja esitas hagejale arve nr 270718 summas 14 231 krooni (sis KM), mille hageja kostjale ka täies ulatuses ja tähtaegselt tasus. OÜ-ga XXX töövõtulepingu p 5.2. nägi ette, et tasu töövõtjale kuulub maksmisele kolmes osas, vastavalt: esimene osa 30% kogutasust summas 42 480 krooni (sis KM) seitsme päeva jooksul töövõtulepingu sõlmimisest; teine osa 50% kogutasust summas 70 800 krooni (sis KM) seitsme päeva jooksul peale vastava detailplaneeringu vastuvõtmist; kolmas osa, lõpliku summana seitsme päeva jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist (detailplaneering on tänase päevani kehtestamata hagejapoolse õigusvastase detailplaneeringu menetluse takistamise tõttu, mille osavalmistavad kaasomanikud ette eraldiseisva kohtumenetluse algatamist hageja vastu). Töövõtja XXX OÜ esitas kostjale esimese osa arve nr 13 summas 42 480 krooni. Töövõtja asus töövõtulepingut täitma ning koostas vajaliku dokumentatsiooni. Muuhulgas on ka hageja 29.03.2011 andnud enne detailplaneeringu vastuvõtmist nõusoleku vastavasisulise detailplaneeringulahenduse kohta. 30.05.2012.a. võttis Tallinna Linnavalitsus XXX kinnistu detailplaneeringu vastu. 15.08.2012.a. esitas töövõtja XXX OÜ töövõtulepingu järgse teise osa makse kohta arve nr 18 summas 5501,64 (sis KM) eurot (mis sisaldas ka vajalike lisatööde summat) (arve lisatud – Lisa 10). Kostja teostas arvestused ning esitas teistele kaasomanikele proportsionaalses summas edasiarved, et katta töövõtja esitatud arve kulud. Tegelik hageja proportsioon kaasomandis on 11391/31739 ehk 35,89 %, kuid teised kaasomanikud on olnud ühepoolselt vabatahtlikult nõus vähendama hageja proportsiooni hagejale eraldatavale kinnistule jääva servituudi alase maa-ala proportsiooni võrra, mille tulemusena arvestatakse hageja proportsiooni, mitte 35,89 % vaid vähem, s.o. 33,54 % suurendades vastavalt proportsionaalselt teiste kaasomanike proportsiooni. 26.03.2003 lepingu järgselt peaks hageja tasuma 35,89 %, kuid kaasomanike vastutulekuna ei nõuta hagejalt seda summat vaid nõutakse vähem. Eelnevat arvesse võttes väljastas kostja edasiarved, et katta töövõtja arve nr 18 tasumine. Teised kaasomanikud on neile esitatud arved kohaselt tasunud. Ainukesena jättis talle esitatud arve tasumata hageja. Kostja on omalt poolt tasunud töövõtja OÜ XXX esitatud täies ulatuses, kusjuures on kostja tasunud töövõtjale ka hageja osa. 15.08.2013.a esitas hageja vastuse kostja vastusele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kinnistu XXXkaasomanikuna kohustub kandma kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamisega seotud kulud. Kuid kulud peavad olema otseselt kinnistu jagamise menetlusega seotud ning olema mõistlikud, vajalikud, proportsionaalsed ja põhjendatud.
Hageja on seisukohal, et kostjal puudus nõue hageja vastu, kuna kostja arve nr 2125535 ei ole põhjendatud. Vastavalt 26.03.2003.a lepingu punktile 4.4 on lepingu pooled kokku leppinud, et ostja (antud vaidluses kostja) kohustub võimalikult lühikese mõistliku tähtaja jooksul korraldama kinnistu jagamise iseseisvateks kinnistuteks vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. 2007.a asus kostja kinnistu jagamise menetlust korraldama ning sõlmis 15.03.2007.a OÜ-ga XXX töövõtulepingu nr 2 (edaspidi „15.03.2007.a leping“). Vastavalt 15.03.2007.a lepingu nr 2 punktile 1 on lepingu objektiks Tallinna linnas XXXasuva kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kooskõlastamine kõigi vajalike instantsidega kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Vastavalt lepingu punktile 6.1 on lepingu periood „tõenäoliselt“ 18 kuud. Vastavalt 15.03.2007.a lepingu punktile 6.2 on planeerimistööde teostamise aja pikkus alates detailplaneeringu eskiisi koostamisest kuni detailplaneeringu esitamiseni Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjonile 12 nädalat. Seega, tasudes kostja arve nr 270718, oli hagejal põhjendatud ootus, et sõlmides OÜ-ga XXX lepingu suudab kostja korraldada lühikese mõistliku tähtaja jooksul kinnistu jagamise. 01.08.2013.a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastusest OÜ XXX teabenõudele nähtub, et XXXkinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2010.a korraldusega nr 2021, kuid kinnistu XXXdetailplaneering võeti menetlusse alles 30.06.2012.a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 790-k. 15.03.2007.a lepingus sätestatud kinnistu XXXnö detailplaneeringu koostamise, kooskõlastamise ja kehtestamise menetlus kestab juba üle 6 aasta, mis on kordades pikem kui 15.03.2007.a lepingus ettenähtud tähtaeg kogu lepingu täitmiseks. Seega antud juhul ei täida töövõtja lepingut nõuetekohaselt. Töö tellijana oli kostja kohustatud töövõtja ehk OÜ XXX tööd kontrollima: kas töö vastab lepingus sätestatud tingimustele ja on tehtud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul. Juhul kui töövõtja töös esinevad puudused, tuleb paluda need kõrvaldada. Rikkumiste puhul on võimalik rakendada VÕS § 101 ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh lepingu ülesütlemine. Vaatamata sellele, et OÜ XXX ei ole 15.03.2013.a lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei ole kostja töövõtja suhtes õiguskaitsevahendeid rakendanud. Menetlus kestab üle 6 aasta ja tegemist on alles detailplaneeringu menetlusse võtmisega, mitte detailplaneeringu kehtestamisega ning hetkel jääb selgusetuks millal ja kas menetlus lõpeb edukalt. Lisaks eeltoodule selgitab hageja, et ei ole andnud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt menetlusse võetud kinnistu XXXdetailplaneeringu lahendusele (lõppversioonile) omapoolset nõusolekut. Hageja on andnud 29.03.2011.a nõusoleku kinnistu Kopli detailplaneeringu lahendusele. Samas juhib hageja tähelepanu, et nõustus detailplaneeringu algversiooniga, kuid hiljem oli detailplaneeringu lahendus muudetud. Menetlusse võetud detailplaneeringu lahendus seab OÜ-le XXX ebamõistlikud kohustused. Käesoleva ajani ei ole vormistatud kaasomanikevahelist kokkulepet planeeritava servituudi kasutamise osas, st puudub kokkulepe juurdepääsutee korrashoiu ja kõnnitee väljaehitamise osas, tehnovõrkude ehitamise, hooldamise, korrashoiu ja remondiga seotud kulude hüvitamise osas. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada puudutatud isikute huvide ja õigustega, antud
juhul OÜ XXX huvide ja õigustega. Hageja leiab, et enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida kaasomanikevaheline kokkulepe detailplaneeringu elluviimiseks, millega lahendada servituudi teenindamise, hooldamise, ehitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise küsimused. Kuna detailplaneeringu lahenduses ei ole servituudiga seotud küsimused lahendatud, siis ei ole detailplaneeringu eluviimine ja seega kehtestamine kavandataval kujul võimalik. Sellest tulenevalt ei ole ka 15.03.2007.a töövõtulepingu eesmärk, ehk detailplaneeringu kehtestamine, saavutatav. Võlaõigusseaduse § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 19.06.2013.a hagivastusele lisas kostja maksekviitungid, mille kohaselt olid arved nr 72, 28, 98 osaliselt tasutud summas 395,68 eurot. Hageja raamatupidamisandmete kontrollimisel selgus, et vaidlusaluste arvete katteks on kostja tõepoolest tasunud hagejale kokku 395, 65 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TKMS § 206 lg 1 vähendab hageja nõuet ning palun kohtul välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 757,84 eurot ja viivis 901,78 eurot. 03.10.2013 esitas kostja seisukoha hageja vastuse suhtes. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kaasomanikud on andnud kostjale pädevuse korraldada kinnistu XXXdetailplaneeringu menetlust ning selle tulemusena korraldada kinnistu jagamine eraldiseisvateks kinnistuteks. Selle pädevuse raames on kostja sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga XXX ning kõnealuse lepingu tingimused olid ja on hagejale teada ning hageja aktsepteeris neid. Algselt asuski hageja oma kohustusi täitma, kuid tänase seisuga takistab hageja detailplaneeringu menetlust ning ei täida oma tasumise kohustust. Töövõtuleping OÜ-ga XXX sõlmiti 2007 aasta kevadel. Töövõtulepingu sõlmimise aja osas ei ole hageja etteheiteid esitanud, vaid on Töövõtulepingut selle sõlmimise ajal ja vahetult sõlmimise järgselt aktsepteerinud (osaledes muuhulgas esimese osamakse tasumises proportsionaalselt koos teiste kaasomanikega). Kostja hinnangul ei saa ka ca kuut (6) aastat detailplaneeringu menetlemiseks esiteks lugeda liiga pikaks ajaks, kuivõrd on üldteada asjaolu, et detailplaneeringud Tallinna linnas ei kulge väga kiiresti. Kostja esitab ajalehe artikli, milles on viidatud asjaolule, et Tallinna linnas menetletakse detailplaneeringuid keskmiselt 4,4 aastat. Käesoleval juhul on detailplaneeringu menetlemist takistanud just nimelt hageja ise. Hageja enda tegevus ei ole kuni tänase päevani võimaldanud detailplaneeringu menetlusega lõpuni jõuda. Seetõttu on hageja etteheited tähtajast mittekinnipidamise osas kohatud ja küünilised. Viivisemääras, millele hageja tugineb, ei ole pooled kunagi kokku leppinud. 19.11.2013 kordas hageja oma kirjalikus selgituses varasemalt väljendatud seisukohti.
Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on ostnud hagejalt kaupa. 11.01.2013.a arve nr. 28 alusel ostis kostja hagejalt kaupa maksumusega 916.32 eurot, tasumise tähtajaks oli 10.02.2013.a. 25.01.2013.a arve nr 74 alusel ostis kostja hagejalt kaupa summas 1051,20
eurot, tasumise tähtajaks oli 24.02.2013.a. 05.02.2013.a arve nr 98 alusel ostis kostja hagejalt kaupa maksumusega 186 eurot, tasumiseks tähtajaks oli 07.03.2013.a. Seega kohustus kostja ostetud kauba eest hagejale tasuma 2153,52 eurot. Kostja on 13.02.2013 esitanud hagejale avalduse vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks kattuvas osas 1845,25 eurot. Tasaarvestuse teostamise järel jäi hagejal kostja vastu nõue summas 308, 27 eurot. 19.02. 2013 tasus OÜ XXXOÜ-le XXX 122, 27 eurot viitega arve nr 72 ja 07.03..2013 273, 41 eurot viitega arve 26, 98.
esitamiseni) iseseisvateks kinnistuteks vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Müüja annab eelnimetatud toimingute ja tööde teostamiseks tagasivõetamatu nõusoleku. Lepingu p 4.5 kohaselt lepiti kokku selles, et kõik kulud seoses kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamisega kantakse vastavalt mõtteliste osade suurusele ühises asjas. Kostja asus kooskõlas 26.03.2003.a. lepingust tulenevate volitustega detailplaneeringu menetlust korraldama. 15. märtsil 2007 sõlmiti OÜ XXXja OÜ XXX vahel leping, mille objektiks oli Tallinnas XXXasuva kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kooskõlastamine kõigi vajalike instantsidega kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ XXX asus nimetatud lepingut täitma ning kõik kaasomanikud (sh hageja) tasusid OÜle XXXnende omandiosa suurusele vastava osa OÜ-le XXX tasumisele kuuluvast summast. OÜ XXXesitas OÜ-le XXX 13.02. 2007 arve selgitusega „ XXXkinnistu detailplaneeringu koostamine, töö nr 07002, leping nr 2“ summas 14 231 krooni ning hageja on selle 16.02.2007 tasunud. OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingu kohaselt kuulus teine osa tasust summas 70800 krooni tasumisele seitsme päeva jooksul peale vastava detailplaneeringu vastuvõtmist. Tallinna linnavalitsuse 30.05.2012.a. korraldusega võeti vastu XXXkinnistu detailplaneering.
täitmisest. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostjal ei ole hageja ees 26.03.2003 lepingust tulenevaid täitmata kohustusi, millest tulenevalt puudub hagejal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Samuti tugineb hageja kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingu täitmise kohasusele väites, et algatatud ja vastu võetud detailplaneeringu lahendused erinevad hoonestusalade osas seoses tehnovõrkude lahenduse koostamise, kooskõlastamise ja servituutide ja kaitsevööndite täpsustusega. Kohus on seisukohal, et hagejal kui lepingupooleks mitteoleval isikul ei saa olla kostja vastu nõudeid, millised tulenevad kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingu mittekohasest täitmisest OÜ XXX poolt. Juhul kui OÜ XXX on rikkunud Kopli 72 detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks sõlmitud lepingut, on hagejal kui kinnistu kaasomanikul võimalik esitada tema vastu kolmandat isikut kaitsvast lepingust tulenev kahjunõue. VÕS § 81 kohaselt lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. OÜ XXXja OÜ XXX vahel sõlmitud lepingu täitmist käsitlevad tõendid ei oma seega käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Seega puudus hagejal alus keelduda talle kostja poolt 26.03.2003 lepingu alusel XXXprojekteerimistööde eest esitatud arve tasumisest. Hagejal ja kostjal olid vastastikused rahalised kohustused ning kostja tegi 13.02.2013 avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Teostatud tasaarvestus ja ülejäänud osas võlgnetava summa tasumine lõpetas hageja nõude kostja vastu. Nimetatust tulenevalt puudub kostjal hageja ees ka viivise nõue. Kohus jätab OÜ XXX hagi OÜ XXXvastu rahuldamata. Tsiviilasja hind Kohus määras asja menetlusse võtmisel tsiviilasja hinnaks 3060.15 eurot. 18.08.2013 vähendas hageja oma nõuet paludes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1757,84 eurot ja viivis 901,78 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab kohus tsiviilasja hinnaks 2659, 62 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Kullerkann Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.