lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-14843/11

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 12.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-14843/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Menetlusstaadium Hageja Hageja esindaja Kostja I Kostja II

Viljandi kohtumaja 12. veebruar 2014 nr 2-13-14843 lihtmenetlus Tarmo Selli hagi Marek Saksa ja Peeter Rjabovi vastu 1741,51 € kohtunik Toomas Lillsaar hagi lahendamine Tarmo Selli (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx xx, xxxxx, xxxxxxx) jurist Ingrid Vinnal (e-post: [email protected]) Marek Saks (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xxxx, xxxxx, xxxxxxx) Peeter Rjabov (isikukood xxxxxx, aadress xxxx x-x xxxxx xxxxxx, e-post:)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1.Rahuldada Tarmo Selli hagi Marek Saksa ja Peeter Rjabovi vastu täielikult ning välja mõista solidaarselt Marek Saksalt ja Peeter Rjabovilt Tarmo Selli kasuks põhivõlgnevus 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS §-s 113 sätestatud määras aastas, sh perioodi eest 15. aprill 2013 – 12. veebruar 2014 summas 110 (ükssada kümme) eurot ja 97 senti, tingimusel, et väljamõistetud viivis ei ületaks summaarselt põhivõlgnevust. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda; 2.2 välja mõista solidaarselt Marek Saksalt ja Peeter Rjabovilt Tarmo Selli kasuks hageja kantud menetluskulu 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; 2.3 välja mõista solidaarselt Marek Saksalt ja Peeter Rjabovilt Tarmo Selli kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras; 2.4 määrata tasumata menetluskuludelt viivise arvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 375 euroga; 2.5 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.6 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu summas 175 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust ning õigusabiga kaasnevaid põhjendatud toiminguid, s.o summas 200 eurot (sh km); 3.3 TsMS § 444 (Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine) lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus TsMS § 444 lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi; 3.4 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; 3.5 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3.7 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil; 3.9 Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

1.Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esitanud solidaarselt kostjate vastu võlanõude summas 1608 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjatelt seaduses sätestatud määra järgi viivist. Hagiavalduse kohaselt andis 08.06.2012 hageja kostjale Marek Saksale kasutada oma sõidukit AUDI A4, registreerimismärgiga 986AYM (edasipidi: Sõiduk). Kostja Peeter Rjabov põhjustas 09.06.2012 antud Sõidukiga Viljandi maakonnas, Viiratsi vallas liiklusõnnetuse. Marek Saksa antud seletuste kohaselt, oli Peeter Rjabov võtnud Sõiduki võtmed omavoliliselt ja läinud Sõidukiga sõitma tema teadmata. Kostja Peeter Rjabov oli Sõidukiga avarii põhjustamise ajal alkoholijoobes, mille politsei oli tuvastanud avarii järgselt. Hageja sai talle tekitatud kahjust teada 10.06.2012, kui oma sõidukit kostjalt Marek Saksalt nõudma hakkas. Sõiduki kohalik keskmine müügihind (turuhind) enne kostja Peeter Rjabovi poolt asja kahjustamist oli (1490+1500+1500+1700+2190+2299+2399/7) 1 868 eurot. Eeltoodu tõendamiseks on hageja poolt esitatud vastavalt antud Sõiduki tehnilistele andmetele analoogsete sõidukite müügikuulutused portaalis auto24.ee (tl 6-18). Kuna Sõiduk oli pärast avariid kasutuskõlbmatu ja selle taastamine ei olnud arvestades Sõiduki turuhinda otstarbekas, siis müüs hageja sõiduki kolmandale isikule vanametallina hinnaga 260.- eurot (tl 21). Seega kokku tekitatud kahju on 1608 eurot (1868-260). Mõlemad kostjad andsid hagejale võlakirja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuigi kostja Marek Saks väitis hagejale, et kostja Peeter Rjabov võttis Sõiduki võtmed omavoliliselt ja kostja Marek Saks teadmata, andis kostja Marek Saks 10.06.2012 hagejale võlatunnistuse (tl 19), millega avaldas nõusolekut hüvitada hagejale kostja Peeter Rjabovi poolt Sõiduki rikkumisega tekitatud kahju. Hageja leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Tekitatud kahju all pidasid pooled hageja hinnangul silmas otsest varalist kahju, mis hõlmab hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist. Hageja ja kostja Marek Saks leppisid väidetavalt suuliselt kokku, et Marek Saks tasub 2500 eurose kohustuse kahe aasta jooksul. Kuni käesolevaja ajani ei ole kostja Marek Saks oma kohustust, ka mitte osaliselt täitnud. Hageja ja kostja Peeter Rjabov sõlmisid 07.09.2012 võlakirja (tl 20), millega Peeter Rjabov võttis endale kohustuse tasuda hagejale Sõiduki rikkumisega põhjustatud kahju summas 2240 eurot ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega tekkinud menetluskulud summas 236,46 eurot. Kokku kinnitas kostja Peeter Rjabov, et ta võlgneb hagejale 2476,46 eurot. Nimetatud kohaselt kohustus kostja antud võlgnevuse hagejale tasuma võrdsete igakuiste osamaksetena mitte vähem kui 100.- eurot kuus kalendrikuu
11.kuupäevaks alates 11.10.2012 kuni 11.10.2012, see on 24 kalendrikuu jooksul. Hagi esitamise seisuga oleks kostjal pidanud tasutud olema kokku 600 eurot. Kostja on hagejale tasunud kokku 50 eurot, mille hageja loeb selle kokkulepitud menetluskulude hüvitamise katteks. Kuna kostja on viivitanud enam kui kahe osamakse tasumisega, muutus vastavalt võlakirja p-le 5 sissenõutavaks kogu võlakirja p. 1 nimetatud tasumata võlgnevus, mis on kokku summas 2426,46 eurot. Hagi õiguslike alustena nimetab hageja VÕS § 30 lg 1, 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p. 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 432,20 eurot.
2.Kostja vastuväited Kostja I on hagimaterjalid 13.06.2013 kätte saanud (tl 34a) ja vastuses (tl 39) märkinud, et oli 09.06.2012 kell 6.00-12.30 tööl, sõiduk jäi koju ja selle võtmed koju laua peale ning kostja II võttis auto omavoliliselt. Kostja II on hagimaterjalid 16.01.2014 kätte saanud (tl 48), kuid ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.Kohtu põhjendused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt mõlema kostja suhtes oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul on hageja nõue solidaarselt kostjate vastu põhinõude summas 1608 eurot põhjendatud, samuti tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded hageja ning kostja I vahel 10.06.2012 sõlmitud võlatunnistusest (tl 19) ning hageja ja kostja II vahel 10.06.2012 ning 07.09.2012 sõlmitud võlatunnistustest (tl 19-20) ja nende kostjate poolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 30, VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-i 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 103 alusel. Hagejal tekkinud kahju suurus on kohtu hinnangul tõendatud analoogsete sõidukite turuväärtust näitavate müügikuulutustega (tl 6-18), millest on maha arvestatud sõiduki võõrandamisel saadud 260 eurot. Kohus märgib samuti, et VÕS § 392 lg 2 kohaselt ei või kasutaja tasuta kasutamise lepingu alusel asja kasutamise korral anda eset ilma kasutusse andja nõusolekut üle kolmandale isikule. Analoogne säte kehtib ka tasulise üürilepingu puhul – VÕS § 288 lg 1 tohib asja anda allkasutusse vaid üürileandja nõusolekul. VÕS § 288 lg 5 kohaselt kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Samuti on üürniku kohustus kasutada asja hoolikalt (VÕS § 276 lg 2). Kostja I kohustus oli hoolitseda selle eest, et talle kasutada antud Sõiduk ei satuks võõrastesse kätesse, mistõttu on kohtu hinnangul asjakohatud kostja I väited selle kohta, et kostja II võttis Sõiduki omavoliliselt. Seega on hagejale kahju tekkimises süüdi nii kostja I kui kostja II ning kohustuse täitmist saab neilt VÕS § 65 alusel nõuda solidaarselt. Puutuvalt hageja viivisenõudesse VÕS § 113 lg 1 järgi, leiab kohus, et see tuleb samuti rahuldada ning hagejal on õigus nõuda solidaarselt kostjatelt põhinõudelt 1608 eurolt selle kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi eest 15.04.2013 kuni 12.02.2014 summas 110 (ükssada kümme) eurot ja 97 senti, tingimusel, et väljamõistetud viivis ei ületaks summaarselt põhivõlgnevust. Kohus selgitab kostjatele, et VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Hagejale solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle hageja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõiv summas 175 eurot. Samuti on asja keerukust ning õigusabiga kaasnevaid vajalikke toiminguid arvestades põhjendatud TsMS §175 lg 1 alusel määrata kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud summas 200 eurot (sh km). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulu 375 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel kohustuvad kostjad tasuma menetluskuludelt kuni nende täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Tasumata menetluskuludelt viivise arvestus tuleb lugeda lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 375 euroga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja