Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-34294
Tsiviilasi
Xxxhagi Xxxja Xxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxisikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel, e-post: [email protected] Kostja I: Xxxisikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx Kostja II: Xxxisikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2014.a.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt xxx ja xxx kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 03.09.2012.a laenulepingu nr 03-09-2012.a. Antud lepingu punkti 2.1 kohaselt andis hageja kostjale I laenu 1500 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2 anti laenusumma üle sularahas. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1 kohustus kostja I laenu tagastama 9 kuu jooksul peale lepingule alla kirjutamist, kuid mitte hiljem kui 03.07.2013.a. Laenu tagastamine pidi toimuma lepingu lisas 1 sisalduva graafiku järgi 10 kuu
jooksul igakuiste maksetena summas 150 eurot kuus. Kuivõrd graafiku järgi oli viimase makse tagastamise päevaks 09.07.2013.a, siis oli laenu tagastamise päevaks 09.07.2013.a. Kostja I on laenu tagasi maksnud 12.10.2012.a 150 eurot ja 12.11.2012.a 100 eurot, kokku summas 250 eurot ning tagastamata on 1250 eurot. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma intressi 10 % kuus vastavalt lepingu lisas 1 toodud graafikule. Intressi arvutamine pidi toimuma tagastamata laenusummalt, kuid poolte suulise kokkuleppe kohaselt hageja tegelikult intressi ei arvestanud. Lepingu punktis 7 leppisid kostja II ja hageja kokku, et kostja II käendab hageja ees kostja I ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Hageja ja kostja I on laenulepingu punktis 5 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist 0,5 % päevas graafikust tulenevast laenusaaja poolt tasumata summast. Kokku on laenu tagastamisega viivitamise eest arvestatud viivise summaks perioodil 09.10.2012.a kuni 07.10.2013.a 1255,50 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõla summas 1250 eurot ja viivise põhivõla ulatuses 1250 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjate kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja I hagejalt saanud raha, kostjad ostsid hagejalt kasutatud auto, mis vajas remonti. Kostja maksid hagejale 600 eurot ja ülejäänud summa pidid tasuma osamaksetena. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtuistung 20.01.2014.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus selle rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu kirjalikes vastuväidetes toodud motiividel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud pooled ära kohtuistungil, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et 03.09.2012.a sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr 03-092012.a. ja kostja II kirjutas antud lepingule alla käendajana. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad võlgnevad nimetatud laenulepingu alusel hagejale laenulepingus märgitud rahasumma. Kostjate vastuväidete kohaselt kostja I hagejalt nimetatud laenulepingu alusel raha saanud ei ole. Kostjad nõustuvad sellega, et võlgnevad hagejale raha, kuid auto ostu eest. Auto oli puudustega. Hageja ei nõustunud, et poolt vahel oli sõlmitud auto müügileping. Kohus selgitas kostjatele eelmenetluses, et hageja on esitanud hagi kostjate vastu laenulepingu alusel ja andis kostjatele tähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostjad oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Kostjad on esitanud üksnes XxxOÜ 15.10.2012.a. teate auto MB E200CDI reg nr xxx remonditööde tegemise kohta. Kohus leiab, et antud tõend ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kohus selgitab, et kui kostjad on seisukohal, et nad on sõlminud hagejaga auto müügilepingu (millega hageja ei nõustunud) VÕS § 208 lg 1 mõttes ja hageja ei ole täitnud seda nõuetekohaselt, siis on kostjatel õigus esitada hageja vastu müügilepingu rikkumisest tulenev nõue. Käesolevas asjas on hageja nõude aluseks laenuleping. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled on selle omakäeliselt allkirjastanud. Antud lepingu punkti 2.1 kohaselt andis hageja kostjale I laenu 1500 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2.2 anti laenusumma üle sularahas. Lepingu punktis 7 leppisid kostja II ja hageja kokku, et kostja II käendab hageja ees kostja I ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja põhivõlgnik on jätnud need täitmata.
Laenulepingu punkti 4.1 alusel kohustus kostja I laenu tagastama 9 kuu jooksul peale lepingule alla kirjutamist, kuid mitte hiljem kui 03.07.2013.a. Laenu tagastamine pidi toimuma lepingu lisas 1 sisalduva graafiku järgi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena kuu 10.kuupäevaks summas 150 eurot kuus. Kohus leiab, et kostjad on oma allkirjaga ülalnimetatud tehingus kinnitanud saadud laenu vastavust nende tahteavaldusele. Kostja I on laenulepingust tulenevat kohustust kinnitanud, tasudes esimese graafikujärgse makse 150 eurot 10.10.2013.a. ja teise makse summas 100 eurot 12.11.2013.a. Nimetatu on tõendatud vastavate maksekorraldustega, millele on kostja I märkinud makse selgitusse „Xxx laenuleping nr 03.09.2012“. eeltoodu lükkab ümber kostjate vastuväite selle kohta, et nendel puudub pooltevahelisest laenulepingust tulenev kohustus hageja ees. Seega on kostja I teinud vaidlusaluse laenulepingu alusel hagejale makseid kokku summas 250 eurot ja tagastamata on 1250 eurot. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostjad ei ole hageja esitatud tõendite ümberlükkamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule mingeid tõendeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd graafiku järgi oli viimase makse tegemise päevaks 09.07.2013.a, siis muutus laenuleping sissenõutavaks 10.07.2013.a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär. Pooled on laenulepingu punktis 5 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist 0,5 % päevas graafikust tulenevast laenusaaja poolt tasumata summast. Hageja arvestuse järgi on laenu tagastamisega viivitamise eest arvestatud viivise summaks perioodil 09.10.2012.a kuni 07.10.2013.a 1255,50 eurot. Hageja arvestusele ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Kuivõrd hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise põhivõla ulatuses summas 1250 eurot, tuleb ka antud nõue rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.