2-14-1164
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2014, Narva kohtumaja
Kohtuasja number Kohtuasi
2-14-1164 S R avaldus täiteasjas nr 066/2013/2390
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
S R (ik XXX), lepinguline esindaja Raivo Edala
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
S R esitas 10.01.2014 Viru Maakohtule dokumendi nimetusega „hagiavaldus täitetoimingu ja täitedokumendi tühiseks tunnistamise ja kohtutäituri poolt alusetu rikastumise teel saadud 652,99 eurot nõudes“. Koos avaldusega on esitatud hagi tagamise taotlus. Kohus 14.01.2014 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli 1(4)
2-14-1164 avaldajal täpsustada oma nõuet ja põhjendused (täpsustada, millele ta tugineb oma nõude esitamisel). Lähtuvalt täpsustatud nõudest tuli avaldajal vormistada nõuetekohane hagiavaldus või avaldus/kaebus hagita menetluseks, milles märkida õiged menetlusosalised, selge nõue, taotlust põhjendavad asjaolud ja tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada asjaolude tõendamiseks (viitega avalduse kirjeldavas osas). Kohtule tuli esitada uus hagiavalduse või avalduse terviktekst ja tasuda kohtule esitatud nõudelt/nõuetelt riigilõiv. Avaldaja lepinguline esindaja sai kohtumääruse kätte 14.01.2014 ning esitas Viru Maakohtule 20.01.2014 sama dokumendi, mis oli esitatud 10.01.2014 ja samade lisadega. Samuti oli kohtule esitatud 21.01.2014 kaks maksekorraldust hagi tagamise eest riigilõivu summas 50 eurot tasumise kohta ja riigilõivu summas 10 eurot tasumise kohta (maksekorralduse selgituses on märgitud: riigilõiv, tsiviilasi 2-14-1164 avaldus eestkostja määramise, S R“). Muid avaldusi ja dokumente ei ole kohtule esitatud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus leidis, et avalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruses selgitas kohus avaldajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1, 2, 3 ja 4 sätteid, et hagiavalduses peab olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Pöörduja nõueteks on: tühistada sissenõudja nõue S R ja selle alusel algatatud sundtäitmine ja lõpetada täitemenetlus täiteasjas 066/2013/2390; tunnistada tühiseks kohtutäituri poolt S R saadetud täitmisteade täiteasjas nr 066/2013/2390 ja selle alusel alustatud täitetoiming; lugeda S R võlgnevus AS Swedbank eest aegunuks ja lõpetada täitemenetlus; kohustada kohtutäiturit tagastama S R alusetu rikastumise teel täiteasjas nr 066/2013/2390 saadud rahalised vahendid summas 652,99 eurot. Kohus leidis, et kohtule esitatud avalduse nõuded ei ole selged ning ei ole ka selge milline dokument on kohtule esitatud: kas avaldus hagita menetlemiseks või hagiavaldus. Pöörduja nõuetest ei selgu, kas kohtusse pöörduja vaidlustab kohtutäituri tegevust (kohtutäituri otsused) või soovib esitatud hagis tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Samuti esitatud dokumendis on menetlusosalisteks märgitud avaldaja ja tema esindaja, sissenõudja: Swedbank AS ja puudutatud isikud: kohtutäitur Andrei Kreki büroo. Dokumendi pealkirjas on dokument nimetatud hagiavalduseks. Kohus selgitas, et vastavalt TsMS § 198 lg 1 p 2 avaldaja ja puudutatud isikud on menetlusosalised hagita menetluses ning hagita menetluses lahendatakse kaebused kohtutäituri otsuse peale vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 15 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel. Hagimenetluses on lähtuvalt TsMS § 198 lg 1 p 1 ja 205 menetlusosalisteks hageja ja kostja ning hagimenetluses lahendatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid vastavalt TMS § 221. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatakse sissenõudja vastu (TMS § 221 lg 1).
2(4)
2-14-1164 Pöördujal tuli täpsustada oma nõuded (vajadusel ka nõuete põhjendused), märkida õiged menetlusosalised, s.o märkida kes on avaldaja ja kes on puudutatud isikud hagita menetluses või kes on hageja ja kostja hagiavalduses. Kohus samuti selgitas, et täitemenetluse lõpetamine ei kuulu kohtu pädevusse. Täitemenetlus lõpetab kohtutäitur TMS § 48 loetletud alustel. Seega ei ole täitemenetluse lõpetamise nõuet kohtule võimalik esitada. Samuti ei ole täitemenetluse seadustikus ka sellist nõuet kui täitmisteate tühiseks tunnistamine. Kohus selgitas, et TsMS § 371 lg 1 p 3, 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui haiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Avaldaja ei ole kohtu nõuet täitnud. Ta on esitanud kohtule uuesti sama dokumendi, mis oli esitatud 10.01.2014 ja mis oli kohtu poolt jäetud käiguta. Ühtegi täpsustust või uut põhjendust, mille alusel oleks võimalik avaldaja nõuet kindlaks tegema, ei ole kohtule esitatud. Dokumendis on märgitud samad menetlusosalised ning endiselt ei ole selge, mis dokument on kohtule esitatud kas hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või avaldus/kaebus hagita menetlemiseks. Kohus leiab, et esitatud avaldust ei ole võimalik menetleda. Kohus leiab, et esitatud avaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 mõttes, sest avaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega puudub alus hagi tagamiseks. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
3(4)
2-14-1164 Vastavalt TsMS § 168 lg 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.