Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-42151
Tsiviilasi
XXXhagi FIE XXXvastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1639,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX,XXX);
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kostja: FIE XXX(registrikood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Alik X (XXX, e-post XXX).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt FIE XXX(registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja 1 315,60 eurot (üks tuhat kolmsada viisteist eurot ja 60 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja FIE XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja korduvalt kasutanud kostjale remonditeenuseid oma sõidukile Renault Megan, registrimärgiga XXX. Kostja remonditöökoda asub Tallinnas, aadressil XXX. 18.06.2013.a käis hageja oma sõidukiga XXXAS-s, kus sõidukile tehti diagnostika ja soovitati vahetada hammasrihm.
2.Hammasrihma vahetamiseks pöördus hageja 28.06.2013.a kostja poole. Kostja vaatas sõiduki üle, andis nõusoleku selle remontimiseks ja ütles, et töö tegemisel aitab teda XXX, kellel on selle töö tegemiseks vastavad teadmised ja oskused. Kostja helistas hageja juuresolekul XXX ja nad leppisid kokku, et hageja toob sõiduki hammasrihma vahetamiseks remonditöökotta 30.06.2013.a.
3.Hageja poeg XXX helistas hageja palvel ja vastavalt kostjaga sõlmitud kokkuleppele 29.06.2013.a XXX ning nad käisid koos ostmas varuosi Peterburi tee 34B asuvas XXXOÜ autovaruosade poes. XXX ostis XXX näidatud hammasrihma komplekti ja veepumba 118,36 euro eest, kasutades XXX sooduskaarti. 30.06.2013.a hommikul toimetas XXX sõiduki hageja palvel kostja töökotta ning andis selle remondi tegemiseks kostjale üle. Kostja lubas, et töö saab valmis mõne tunniga.
3.Hageja palvel läks XXX sõidukile järgi sama päeva õhtul, kuid sõidukit ta kätte ei saanud. Remonditöökojas olid kohal kostja ja XXX. Mõlemad ütlesid, et sõidukil on hammasrihm vahetatud ja sellega on tehtud proovisõit ning kõik on korras, kuid täiendavalt on vaja vahetada jahutusvedeliku tihend. Kostja ja XXX lubasid tihendi osta ja vahetada ning järgmisel päeval sõiduki tagastada.
4.Järgmisel päeval kostja hagejale ei helistanud. Hageja palus XXX sõidukile järgi minna. Töökojas sai XXX kostjalt ja XXX teada, et sõiduki mootor enam ei käivitu. Kostja ja XXX lubasid vea parandada, kuid järgmisel päeval hagejale ei helistatud. 03.07.2013.a väitis kostja hagejale telefoni teel, et sõiduauto riket ta tuvastada ei suutnud. Seejärel palus hageja XXX külastada kostjat, et anda nõu võimaliku rikke põhjuse kohta. Kostja ei tuvastanud riket ka koos XXXning 04.07.2013.a tellis hageja puksiiri, millega toimetati sõiduk XXXAS. Seal tuvastati, et mootori ajami ajastus on paigast nihkunud ja selle tõttu mootori klapid kõverdunud. Väntvõlli rihmaratta kinnituspolt oli lõtvunud, sest poldi pingutus oli ebapiisav. Seega omakorda põhjustas sõiduki mittekäivitumise. Seega ei olnud hammasrihma vahetamisel kinnituspoldid nõuetekohaselt kinnitatud ja proovisõidu ajal nihkus paigast mootoriajami ajastus ning kõverdusid mootoriklapid.
5.XXXAS tegi hagejale hinnapakkumise, mille järgi kulub rikke kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks 1904,23 eurot. Tegemist on kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga. 09.08.2013.a saatis hageja kostjale pretensiooni, kuid kostja sellele ei vastanud. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ning § 132 lõikele 1 ja 2. Hageja leidis, et ta oli kostjaga sõlminud 28.06.2013.a töövõtulepingu sõiduauto hammasrihma vahetuseks. Remondi maksumuseks pidi kuluma 100 eurot ja tööd pidid valmis olema hiljemalt 30.06.2013.a. Kuna kostja kasutas XXX oma majandustegevuses, siis ta vastutab XXX tehtud töö eest. Vastavalt VÕS § 635 lõikele 4 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tarbijatöövõtu leping. Kostja tegi oma tööd lohakalt, kuigi pidi VÕS § 24 lg 2 järgi tegema niisuguseid pingutusi nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Pärast kostja tehtud remonti ületavad taastamiskulud kümnekordselt kostja töö maksumuse.
6.Hageja leidis, et VÕS § 640 lg 2 järgi kannab kostja töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisikot kuni töö valmimiseni. VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja peab kandma sõiduki taastusremondi kulud. Hageja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista 1904,23 eurot.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on korduvalt varem kasutanud kostja remonditeenuseid. Hagejat esindas ja sõlmis tema nimel töövõtulepingu XXX. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ei pöördunud tema poole palvega remontida sõiduki mootorit. Kostja teab, et sõiduk kuulub hagejale. Samuti sai kostja 30.06.2013.a enda kätte sõiduki tehnilise passi ja vestles hagejaga telefoni teel, arutades sõiduki remondi üle. Hageja viitas VÕS §-le 80 ja §-le 81 ning leidis, et leping sõlmiti selgelt sõiduki omaniku ehk hageja huvides, mistõttu on hagejal nõudeõigus kostja vastu.
8.Hageja tunneb kostjat juba mitmeid aastaid. Varem töötas kostja koos paarimehega. Kui kostja avaldas, et teda aitab XXX, kellel on olemas vastavad teadmised ja oskused töö tegemiseks, siis võttis kostja endale riisiko ja vastutas tööde tegemisele kaasatud XXX eest. Hageja viitas TsÜS § 132 lõikele 1 ja lõikele 2.
9.Lepingu sõlmimisel kostja ei öelnud, et XXX ei tööta töökojas. Kostja ei avaldanud, et XXX on töövõimetuspensionär, töötab mitteametlikult ja keegi tema töö eest ei vastuta. Kostja kinnitas, et XXX on tema abiline, autoremont toimub tema töökojas ning kokkulepe sõiduki remontimiseks on just kostjaga.
10.Hageja sõlmis kostjaga suulise lepingu, sest kostja ei vormista kirjalikke lepinguid. Kostja töökojas puudub kassa aparaat ning kõik tehingud toimuvad sularahas suuliste lepingute alusel. Kuna varem ei olnud kostjaga probleeme, ei olnud hagejal kahtlusi tema kompetentsuse osas. Leping sõlmiti 30.06.2013.a konkreetse töö tegemiseks ehk hammasrihma vahetuseks hinnaga 100 eurot. Hageja asus lepingut täitma, ostis hammasrihma ja jättis sõiduki kostja töökotta.
11.03.07.2013.a helistas hageja kostjale ja kostja väitis, et kuna ta ei ole sõiduki riket tuvastanud, kutsus ta appi kõrvalboksi remonditöömehed, kes samuti viga ei leidnud. Järgmisel päeval soovitas kostja viia sõiduk mujale remonti, sest ainult hageja sõidukiga tegelemise tõttu ei saa kostja tegeleda teiste autodega ega raha teenida. Sõiduki mittekäivitumine oli tingitud asjaolust, mille riisikot kandis kostja. Mootori mittekäivitumine oli tingitud kostja ebaprofessionaalsetest töövõtetest. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja ebaprofessionaalse tööga. Kostja pakkus hagejale taastamistööde tegemist enda remonditöökojas tingimusel, et hageja ostab oma raha eest kõik varuosad. Seega on kostja väited lepingulise suhte puudumise kohta väljamõeldis.
12.16.01.2014.a menetlusdokumendis hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 1639,78 eurot. XXXAS-s teostati sõiduki remont ja 18.11.2013.a väljastati hagejale arve nr 641061765 remondi eest summas 1639,78 eurot. XXX ja XXX ei saanud ilma kostja nõusolekuta ja tema loata leppida kokku remonditeenuse tingimustes ehk hinnas, tähtajas ja teenuse osutamise kohas, sest kostja oli töökoja omanik. Ilma kostja nõusolekuta ei saa keegi tema töökojas teenuseid osutada. 05.02.2014.a istungil möönis hageja, et remondiarvest võib ebakvaliteetse tööga mitte seotud olla solenoidklapi vahetus ja väntvõlli esimese tihendi vahetus, kokku 140 euro eest.
Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei tegele sõiduautode mootorite remondiga. Kostja teeb peamiselt sõiduautode keretöid (keevitustööd) ja vahetab sõiduautode veermiku
kulunud osi, näiteks piduriklotse, amortisaatoreid, pukse, samuti parandab summuteid. Hageja väidab ekslikult, et ta pöördus 28.06.2013.a kostja poole palvega remontida tema Renault Megani, registrimärgiga XXX. Nimetatud ajal pöördus kostja poole hoopis XXX,
14.Kostja ei sõlminud XXX ega hagejaga lepingut sõiduauto mootori remontimiseks. XXX soovis remontida sõiduki mootorit, kuid kostja keeldus sellest, sest kostja ei tegele sõiduki mootorite remondiga. Kostja pakkus mootori remontimiseks välja oma tuttava XXX , kellega XXX võttis telefoni teel ühendust. Hageja väide selle kohta, et XXX pidi kostjat mootori remontimisel abistama, ei vasta tõele, sest kostja keeldus mootori remontimisest.
15.Ebaõige on hageja väide, et hageja leppis kostjaga kokku sõiduki toomises kostja töökotta 30.06.2013.a. Kostja andis XXX (mitte hagejale) XXX telefoninumbri ja nad leppisid omavahel kokku kohtumises. Kostja ei leppinud hagejaga kokku selles, et hageja toob sõiduki kostja remonditöökotta.
16.Kostjale teadaolevalt leppisid XXX (mitte hageja) ja XXX kokku sõiduauto mootori remontimises. Kostja andis oma tuttava XXX palvel viimasele nõusoleku kasutada oma remonditöökoda ajal, mil see on vaba. Hageja ega XXX ei ole kostjale sõidukit üle andnud ja kostja ei ole seda vastu võtnud.
17.Kuna kostja ei ole sõlminud hageja ega XXX mingeid kokkuleppeid sõiduauto mootori remondiks, ei ole kostja andnud mingeid lubadusi mootori remondi teostamise aja kohta. Kostja ja XXX vahel puuduvad mistahes õiguslikud suhted, sh töösuhted. Nad on tuttavad. Kostja palus hagi jätta rahuldamata, sest tema ja hageja vahel puudusid mistahes kokkulepped sõiduki mootori remontimiseks.
18.25.11.2013.a seisukohtades leidis kostja endiselt, et ta ei ole hagejaga ega hageja esindajaga sõlminud lepingut hagejale kuuluva sõiduki mootori remontimiseks. Kostjale ei ole sõiduki valdust üle antud. XXX on kostjale tundmatu isik ning kostja ei ole sõidukit XXX ega mistahes teisele isikule üle andnud. Kostja valduses ei ole olnud sõidukit, selle võtmeid ega tehnilist passi. Kostja ei ole kunagi kellegagi töölepinguid sõlminud ja kostja alluvuses ei ole olnud töötajaid. Kostja on alati teenuseid osutanud üksi.
19.05.02.2014.a istungil tõi kostja välja, et hageja poolt esitatud remondiarves on mitmeid töid, mis ei ole seotud hammasrihma vahetusega. Selle tööga ei ole seotud käigukasti keemilise tihendi vahetus ja solenoidklapi vahetus. Ebaselgeks jääb, miks oli teist korda vaja osta uus hammasrihm. Arves toodud teine ja kolmas positsioon olid kirjas juba Renault keskuse juunikuu pakkumises hagejale, mistõttu ei ole tegemist taastusremondiga. Jahutusvedeliku vahetus ei kuulu hüvitamisele, sest jahutusvedelikku oleks tulnud nagunii vahetada. Generaatoririhma vahetus ei ole seotud ebakvaliteetse tööga ning tihendite komplekt oli samuti kirjas juba juunikuu pakkumises. Mootori kinnituskronsteini vahetus ei ole seotud klappide rikkega. Käigukasti tihend on käigukasti osa ega ole seotud mootoriga, samuti oli antud detail kirjas juba juunikuu pakkumises. Kostja leidis, et maha tuleks arvestada ka eeltoodud detailide vahetamiseks kulunud tööaeg. Samuti leidis kostja, et 10 aasta vanusele sõidukile ei ole põhjendatud A varuosade paigaldamine.
Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana sõidukite remondiga töökojas aadressil XXX, Tallinn; 2) hagejale kuulub sõiduauto Renault Megane, registrimärgiga XXX; 3) hageja on korduvalt kasutanud kostja remonditeenuseid oma sõiduki remontimiseks; 4) XXXAS tegi hageja sõidukile diagnostikat 18.06.2013.a ja soovitas muuhulgas vahetada hammasrihma; 5) hageja poeg pöördus kostja poole 28.06.2013.a palvega sõidukil vahetada hammasrihm; 6) hageja poeg ning XXX külastasid koos varuosade kauplust ning ostsid hammasrihma komplekti ja jahutusvedeliku pumba; 7) sõiduk toodi 30.06.2013.a remonditööde teostamiseks kostja töökotta; 8) sõidukil teostati hammasrihma vahetuse töö ebakvaliteetselt, mille tagajärjel sõiduk enam ei käivitunud ja selle mootor sai kahjustada; 9) 04.07.2013.a viidi sõiduk puksiiri abil XXXAS, kus tuvastati mittekäivitumise põhjusena ebakvaliteetne hammasrihma vahetuse töö.
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu hagejaga sõiduki hammasrihma vahetuseks sõlmisid hageja ja kostja või hageja ja XXX. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas kostja vastutab XXX ebakvaliteetse töö eest ja on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale ebakvaliteetse remondi tagajärjel sõidukile tekkinud kahju. Pooled vaidlevad tekitatud kahju suuruse üle.
23.Hageja väitis, et ta sõlmis lepingu töö tegemiseks nimelt kostjaga, kes avaldas, et XXX, kellel on olemas vajalikud teadmised ja oskused, aitab teda. Kuivõrd kostja kasutas XXX oma majandustegevuses, vastutab ta viimase tegevuse eest. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping. Hagejat esindas lepingu sõlmimisel tema poeg ning kostja teadis juba varasemast, et sõiduk kuulub hagejale. Sõiduki mittekäivitumine oli tingitud ebaprofessionaalsest tööst ning kostja väited lepingu puudumise kohta on väljamõeldis. Ilma kostja nõusolekuta ei oleks keegi tema töökojas saanud teenuseid osutada.
24.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ei tegele sõiduautode mootorite remondiga, vaid ta teeb ainult keretöid. Kostja poole pöördus remondipalvega hageja poeg, kuid kostja keeldus tööde tegemisest ega sõlminud mingit lepingut. Kostja pakkus mootori remontimiseks välja oma tuttava XXX , kellega XXX võttis ühendust ja kellega ta sõlmis lepingu. Kostja ei leppinud hagejaga kokku selles, et hageja toob sõiduki kostja remonditöökotta. Kostjale ei ole sõiduki valdust, võtmeid ega tehnopassi üle antud. XXX on ainult kostja tuttav, kes ei ole kunagi olnud kostja töötaja. Kostja lubas XXX töö tegemiseks oma töökoda kasutada.
25.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib sõlmida ka suulises vormis, kui seaduses ei ole antud lepingule kohustuslikku vorminõuet.
26.VÕS § 24 lg 2 näeb ette, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Ühtlasi näeb VÕS § 77 lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
27.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma
asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja tarbijast tellija on sõlminud töövõtulepingu, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, on VÕS § 635 lg 4 järgi tegemist tarbijatöövõtulepinguga.
28.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi tarbijatöövõtu puhul lepingutingimustele muuhulgas siis, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Samuti näeb VÕS § 641 lg 4 ette, et tööna tehtud ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.
29.VÕS § 642 lg 1 näeb ette, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija VÕS § 646 lg 1 järgi nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 649 järgi võib tellija nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
30.Sisuliselt ei vaidle pooled käesolevas asjas selle üle, et hageja tarbijana sõlmis töövõtulepingu oma sõidukil konkreetse remonditöö tegemiseks ehk hammasrihma vahetamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele, sest tööl ei olnud remonditöölt tavaliselt mõistlikult oodatavat kvaliteeti. Hammasrihma vahetusel kinnitati poldid ebaõigesti ja seega oli tegemist ebaõige paigaldusega, mille tulemusel sõiduk enam ei käivitunud ja selle mootor sai kahjustada. Hageja nõudis töö parandamist, kuid see ebaõnnestus ning hageja on esitanud kohtusse töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju hüvitamise nõude.
31.Pooltevaheline vaidlus seisneb sisuliselt selles, kas töövõtjaks, kes hagejaga lepingu sõlmis, oli kostja või XXX ning kas kostja peab vastutama XXX poolt teostatud ebakvaliteetse töö tagajärjel. Kostja on väitnud, et ta hagejaga mistahes lepingut üldse ei sõlminud, keeldus töö tegemisest ja soovitas hagejal pöörduda oma tuttava XXX poole. Hageja omakorda väidab, et kostja sõlmis temaga lepingu ja kasutas ainult XXX abi, mille tõttu kostja vastutab oma abilise töö eest.
32.TsÜS § 132 lg 2 näeb ette, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Antud norm on kohaldatav juhul, kui isikul on lepingust tulenev kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmandate isikute abi ehk kui isik ei täida kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teistele isikutele ehk täitmisabilistele. Põhjus, miks teine isik kohustuse täitmise üle võtab, ei ole oluline. Näiteks võib töövõtja sõlmida oma kohustuse täitmiseks alltöövõtulepingu kas kogu töö või selle mõne osa tegemiseks. TsÜS § 132 lg 2 kuulub kohaldamisele juhul, kui lepingust või
muust võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks kasutatakse isikuid, kes ei ole pidevalt seotud kohustatud isiku majandus- või kutsetegevusega. Teise isiku teo või tegevusetuse omistamine on võimalik juhul, kui omistatav tegu või tegevusetus on seotud kohustusega, mille täitmiseks teist isikut kasutatakse.
33.Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 132 lg 2 reguleerib vastutust kohustuse täitja ja kohustuse täitmise nõudevõlausaldaja vahelises suhtes. Juhul, kui teenuse osutaja kasutab teist isikut enda asemel teenuse tegemiseks ja viimane tekitab tellijale kahju, vastutab teenuse osutaja tellija ees (RK TKo 3-2-1-75-05, p 15). TsÜS § 132 lõikest 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks on lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingu poolele kahju (RK TKo 3-2-1-73-09, p 11). Seega tuleneb eeltoodud normist, et XXX ja kostja vahel ei pidanud tingimata olema sõlmitud töölepingut selleks, et kostja tema töö eest vastutaks. Kui asjas kogutud tõendite pinnalt on võimalik tuvastada, et lepingu hagejaga sõlmis kostja ning kostja kasutas töö tegemisel XXX abi, vastutab kostja oma abilise ebakvaliteetse töö eest.
34.Kohtule esitatud sõiduki tehnilisest passist (toimiku lk 7-8) nähtub, et sõiduauto Renault Megane, registrimärgiga XXX ja väljalaske aastaga 2004.a, kuulub hagejale ning sõiduki kasutajaks on hageja poeg XXX. Kuivõrd hageja poeg oli sõiduki kasutaja, kes pöördus lepingu sõlmimise ettepanekuga kostja poole, oli hageja poeg kohtu hinnangul sõiduki omaniku ehk hageja esindajaks.
35.Kohtule esitatud kviitungitest (toimiku lk 10) nähtub, et 29.06.2013.a on XXXOÜ-lt ostetud hammasrihma komplekt ja veepump, kogumaksumusega 118,36 eurot. Antud osas puudub poolte vahel ka vaidlus, et hageja soetas remonditöö tegemiseks vajalikud varuosad. XXXOÜ sularaha arve nr 130554 järgi on 04.07.2013.a toimunud (toimiku lk 11) sõiduki Renault Megane, registrimärgiga XXX, vedu Linnamäe teelt aadressile Staadioni 1 ehk City Renault-sse. Seega viibis sõiduk remondi tegemise ajal kostjale kuuluvas töökojas ja veeti sealt XXXAS.
36.Harju Maakohtu 05.02.2014.a istungil tunnistajana üle kuulatud hageja poeg XXX(toimiku lk 101 pöördel, lk 102) avaldas, et ta pöördus hageja esindajana kostja poole mootori hammasrihma vahetuse töö tegemiseks 28.06.2013.a. Samal päeval tegi kostja sõiduki ülevaatuse ja kinnitas hammasrihma vahetuse vajadust. Kostja avaldas tunnistajale, et ta teeb tavaliselt mootoriga seotud töid koos oma abilise XXXiga, kes on mootorite alal spetsialist ja kostjat tihti aitab. Kostja helistas XXXile ja palus viimasel hageja autot kontrollida. Tunnistaja sõnul ei öelnud kostja, et XXX oleks tema töötaja, vaid kostja kinnitas, et teeb töö ise oma töökojas ning XXX aitab teda. Koos XXX ostis tunnistaja remondiks vajalikud varuosad. XXX leppis kostjaga telefoni teel kokku remondi tegemise ajana 30.06.2012.a. Kui tunnistaja 30.06.2013.a oma sõidukiga kostja töökotta tuli, saabus kostja ise tööriietes kohale ja avas uksed, näidates, kuhu sõiduk parkida. Õhtul helistas kostja tunnistajale ja teatas, et auto on valmis. Kohale jõudes nägi tunnistaja kostjat sõidukiga proovisõitu tegemas.
37.Tunnistaja XXX ütluste kohaselt nägi ta kostjat töökojas midagi sõiduki kapoti all tegemas. Kostja sõnul oli täiendavalt vajalik üks tihend, mille kostja lubas järgmisel päeval osta ja vahetada. Järgmisel päeval töökotta sõites leidis tunnistaja taas kostja mootori kallal töötamas. Siis sõiduk enam ei käivitunud. Kostja avaldas tunnistajale, et tegeleb ainult vaidlusaluse sõidukiga ning üritab riket tuvastada ning pöördus abi saamiseks ka kõrvalboksi poole, kuid riket ei leitud. Tunnistaja kinnitas, et sõlmis lepingu töö tegemiseks kostjaga 28.06.2013.a ning kogu töö pidi maksma kostja sõnul 200 eurot. Seega nähtub antud tunnistaja ütlustest, et ta sõlmis töövõtulepingu töö tegemiseks kostjaga ning XXX üksnes abistas kostjat töö tegemisel. Autot remonditi kostja töökojas ning kostja ise tegeles aktiivselt tekkinud rikke kõrvaldamisega, kuid see tal ei õnnestunud.
38.Tunnistajana üle kuulatud XXX avaldas (toimiku lk 102), et 2013.a suvel pakkus ta hagejale abi seoses sõiduki mittekäivitumise põhjusega. Tunnistajal oli enda sõnul samasugune sõiduk
ning ta arvas, et sõiduki mittekäivitumine võib olla tingitud immobilaiserist. Tunnistaja läks kostja remonditöökotta, kus oli hageja auto, selle kapott oli avatud ja kohal viibis kostja tööriietes. Kedagi teist töökojas ei olnud. Kostja midagi tegi autoga. Immobilaiseri nuppu tunnistaja koos kostjaga ei leidnud. Tunnistaja juuresolekul leppisid hageja ja kostja telefoni teel kokku selles, et kostja aitab sõiduki hageja tellitud puksiirautole ning maksab kinni puksiiri teenuse. Kostja oli tunnistajale avaldanud, et ta vahetas sõidukil koos oma sõbraga hammasrihma. Alguses pärast vahetust sõiduk käivitus, kuid siis enam mitte. Kostja oli abi saamiseks pöördunud kõrvalboksi poole, kuid tulutult. Kostja kurtis tunnistajale, et ei saa vaidlusaluse sõiduki tõttu tegeleda muude töödega. Mida täpselt kostja hageja sõiduki juures tegi, seda tunnistaja ei näinud, kuid sõiduki kapott oli avatud, kostja tööriietes ning määrdunud kätega. Seega langevad antud tunnistaja ütlused kokku XXX ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja tegeles ise aktiivselt sõiduki remondiga, püüdes leida rikke põhjust. Sõiduki oli remondi teostamiseks üle antud kostja valdusesse ning kostja omakorda aitas sõiduki puksiiri abil XXXAS viia.
39.Kahe eelviidatud tunnistaja ütlustega lähevad vastuollu tunnistaja XXX ütlused. XXX (toimiku lk 103 pöördel, lk 104) avaldas, et ta ei ole kostjaga koos töötanud ning hoopis tema remontis hageja sõidukit. Tunnistajale helistas üks noormees, kellel kostja oli soovitanud tunnistaja poole pöörduda. Koos osteti vajalikud varuosad ning tunnistaja leppis noormehega kokku töö tegemises hinnaga 100 eurot. Kuna töö tegemiseks oli vaja tõstukit, otsustati pöörduda kostja poole. Kostjal oli vaba tõstuk ja ta lubas enda töökotta sõita. Tunnistaja väitis, et kuna kostja mootoritest midagi ei tea, remontis tema mootorit – vahetas hammasrihma ja jahutusvedeliku pumba. Pärast täiendava tihendi vahetamist sõiduk enam ei käivitunud. Tunnistaja üritas paari päeva jooksul leida rikke põhjust, kuid ei leidnud. Alguses helistas tunnistajale noormees, seejärel hakkas helistama hageja. Puksiirile tunnistaja sõidukit üle ei andnud. Tunnistaja kinnitas, et sõlmis noormehega kokkuleppe töö tegemiseks ja milles hageja kostjaga kokku leppis, seda ta ei teadnud. Tunnistaja küsis kostjalt ainult luba, et tema juures tööd teha.
40.Kuigi tunnistaja XXX on hageja poeg, loeb kohus tema ja tunnistaja XXX ütlusi usaldusväärseteks, kuid tunnistaja XXX ütlusi mitte. Kohtu hinnangul puudub mistahes põhjus kahelda tunnistaja XXX ütluste usaldusväärsuses ja objektiivsuses. XXX kinnitas selgelt, et kostja ise tegi oma töökojas sõidukile remonditöid ja üritas kõrvaldada tekkinud riket. XXX ütlused langevad omakorda kokku XXX ütlustega. XXX ütlused selle kohta, et kostja üksnes lubas tal tasuta töö tegemiseks oma töökoda kasutada, ei ole eluliselt usutavad. Ebausutavad on ütlused ka seetõttu, et tunnistaja ei suutnud kohtule usaldusväärselt selgitada, mida ta kavatses rikke kõrvaldamiseks ette võtta. Kõigi tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et sõiduk viibis kostja töökojas mitu päeva ning nimelt kostja andis sõiduki puksiirautole üle. Seega oli sõiduk kohtu hinnangul remondi tegemiseks kostjale üle antud. Kostjale oli üle antud sõiduki valdus koos võtmetega. Kohus leiab, et kostja sõlmis ise lepingu hageja esindajaga tööde tegemiseks ning kasutas seejuures XXX abi. XXX on samas väitnud, et ta ei viibinud hageja esindaja ja kostja vaheliste läbirääkimiste juures ega tea seetõttu, milles kokku lepiti.
41.Kostja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt ta keeldus töö tegemisest täielikult ja üksnes soovitas hageja esindajal sõlmida lepingu teise isikuga. Kostja sellised väited ei ole usutavad, sest tegelikult remonditi sõidukit kostja töökojas ning kostja tegeles aktiivselt võimaliku rikke põhjuste otsimisega. Seetõttu leiab kohus, et kostja vastutab XXXi töö eest TsÜS § 132 lg 2 alusel, sest ta kasutas nimetatud isiku abi töö tegemisel.
42.Vaidlus puudub sisuliselt selle üle, et teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 5 mõistes, sest töö ei olnud tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. Kostja üritas tekkinud riket tulutult parandada, kuid töö parandamine ebaõnnestus täielikult. Hageja andis kostjale töö parandamiseks mitu päeva aega, kuid viga parandada ei õnnestunud. Seetõttu rikkus kostja töövõtulepingut oluliselt VÕS § 647 lg 1 tähenduses ja hagejal tekkis õigus nõuda
kostjalt VÕS § 646 lg 5 alusel õigus nõuda töö parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti tekkis hagejal õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, sest detailide ebaõige paigaldamise tulemusena sai sõiduki mootor kahjustada ja vajas täiendavat remonti. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
43.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
44.Kohus leiab, et tarbija peab sõiduki remondiks sõlmitava töövõtulepingu puhul olema kaitstud selle eest, et ebaõige töö tulemusena saab sõiduki mootor täiendavaid kahjustusi ning ka ebakvaliteetselt teostatud töö tuleb uuesti teha. Töövõtja pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et ebaõige paigalduse tagajärjel võib kahjustada saada sõiduki mootor tervikuna. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mille tekkimise otseseks põhjuseks oli ebakvaliteetne töö. Kostja peab hüvitama parandamise mõistlikud kulud.
45.XXXAS tehnikadirektori kinnituse kohaselt (toimiku lk 12) toodi 04.07.2013.a sõiduauto XXXAS teenindusse. Kinnituse järgi selgus sõiduki mootori kontrollimisel, et mootoriajami ajastus oli paigast nihkunud ja selle tõttu mootori klapid kõverdunud, mis põhjustas auto mittekäivitumise. Põhjuseks oli väntvõlli rihmaratta kinnituspoldi lõtvumine, mis oli omakorda tingitud tõenäoliselt poldi ebapiisavast pingutamisest.
46.XXXAS meistri XXX hinnangu (toimiku lk 66-68) järgi selgus vaidlusaluse sõiduki mootori osadeks võtmisel, et jaotusvõllide ajam oli paigast nihkunud. Nihe mootoriajami töös oli põhjustatud lõtvunud väntvõlli rihmarataste kinnistuspoldist. Hinnangus on märgitud, et poldi ebapiisava pingsuse korral ei ole väntvõlli ajamirihma ratas piisava jõuga fikseeritud ja hakkab liikuma, põhjustades klapiajami purunemise. Mootori klapiajam on tervikliku ja tiheda põlemiskambri oluline osa ning põlemiskambri õhutiheduse kadumise või olulise languse korral muutus mootori töö võimatuks. Seega nähtub mõlemast kohtule esitatud kirjalikust tõendist, et ebaõige paigalduse tõttu sai hageja sõiduki mootor kahjustada ega käivitunud enam.
47.23.07.2013.a on XXXAS teinud hagejale pakkumise nr 3130252 (toimiku lk 13-14) erinevate detailide, sh hammasrihma, nukkvõlli korkide, generaatori rihma, väljalaske ja sisselaske klappide ning teiste detailide vahetamiseks, kokku summas 1 904,23 eurot. XXXAS varasemast pakkumisest nr 4149953 hagejale 20.06.2013.a (toimiku lk 69) nähtub, et sõidukil tuli vahetada hammasrihma komplekt ning nukkvõlli korgid ja reguleerimisratas. Samuti tuli teostada antud detailide vahetamiseks vajalik töö. Kõigi tööde kogumaksumuseks oli 477,78 eurot.
48.XXXAS arvest nr 641061765 (toimiku lk 84) nähtub, et vaidlusalusel sõidukil vahetati hammasrihma komplekt, nukkvõlli korgid, generaatori rihma komplekt, väljalaske ja sisselaske klapid, ülemine tihendite komplekt, jahutusvedelik, parem ülemine mootori kinnituskronstein, käigukasti keemiline tihend, nukkvõlli reguleerimise solenoidklapp ning väntvõlli esimene tihend. Samuti on arves kajastatud nimetatud detailide vahetamiseks vajalikud tööd. Arve
kogusumma on 1639,78 eurot.
49.Tunnistajana Harju Maakohtu 05.02.2014.a istungil ära kuulatud AS XXX töötaja XXX avaldas (toimiku lk 102 pöördel, lk 103), et algselt tehti vaidlusalusele sõidukile pakkumine nukkvõlli reguleerratta vahetuseks, millega seoses tuli maha võtta hammasrihm. Tunnistaja selgitas, et margiesinduse nõuete kohaselt tuleb kord juba maha võetud hammasrihm kindlasti asendada. Kui sõiduk uuesti XXXAS tuli, oli hammasrihm vahetatud, kuid mootor oli vaja lahti võtta ning seetõttu vajas hammasrihm uuesti vahetust. Nukkvõlli korkide vahetus oli seotud hammasrihma vahetusega ning korgid vajasid kindlasti vahetust. Generaatoririhma komplekti vahetus oli samuti tingitud sellest, et kui see oli kord juba maha võetud, tuli detail asendada. Väljalaske ja sisselaske klapid tuli asendada ebaõige remonditöö tõttu, sest need olid kahjustada saanud. Mootori lahtivõtmisel tuli jahutusvedelik välja lasta ja uuega asendada.
50.Tunnistaja XXX selgitas, et mootori kinnituskronstein oli purunenud, kuid selle purunemise põhjust ei olnud võimalik selgitada. Samas ei välistanud tunnistaja, et purunemine võis olla tingitud mootori ebaõigest remondist. Käigukasti keemiline tihend oli vajalik detailide kokkupanekuks ning tegemist oli lihtsalt silikoonist tihendiga, millel oli selline nimetus. Tunnistaja selgitas, et solenoidklapp oli riknenud ja see ei olnud suure tõenäosusega seotud ebaõige remondiga, samuti ei pruukinud sellega seotud olla väntvõlli esimene tihend. Samuti avaldas tunnistaja, et rikke tõttu ei oleks sõiduk saanud sõita. Millise jõuga tegelikult polt kinnitatud oli, ei olnud võimalik tuvastada, sest sõiduki jõudmisel esindusse olid poldid lahti. Hagejale esitatud arves on B varuosadeks olnud väljalaske ja sisselaske klapid ning nukkvõlli reguleerimise solenoidklapp. Ülejäänud detailid olid originaalid. Tunnistaja ütluste kohaselt sõltub A ja B varuosade hinnavahe mitmest asjaolust ja võib olla väga erinev.
51.Seega nähtub XXX ütlustest, et väntvõlli esimese tihendi ja solenoidklapi vahetus ei olnud seotud kostja poolt ebaõigesti teostatud remondiga. Samuti ei olnud võimalik tuvastada, kas mootori kinnituskronstein oli purunenud ebaõige remondi tagajärjel või mõnel muul põhjusel. Muude tööde tegemine oli otseselt seotud ebaõige remondiga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuigi sõidukile oli ostetud uus hammasrihm, ei saanud seda mootori lahtivõtmise tõttu teistkordselt kasutada ja see tuli taas uuega asendada. Mootori lahtivõtmise tõttu tuli asendada jahutusvedelik. Nukkvõlli korkide vahetus oli seotud hammasrihma vahetusega, samuti oli mootori lahtivõtmisest tingitud generaatoririhma vahetus. Väljalaske ja sisselaske klapid olid otseselt kahjustada saanud ebaõige remondi tõttu.
52.Hageja möönis 05.02.2014.a istungil, et remondiarvest ei ole kostja ebakvaliteetse tööga seotud solenoidklapi vahetus ja väntvõlli esimese tihendi vahetus. Kostja leidis, et lisaks nendele töödele ei olnud ebakvaliteetse remondiga seotud käigukasti keemilise tihendi vahetus, nukkvõlli korkide vahetus, generaatoririhma vahetus ning mootori kinnituskronsteini vahetus. Kostja leidis, et uut hammasrihma ei olnud teist korda vaja soetada ning jahutusvedelikku oleks tulnud nagunii vahetada. Kostja leidis, et tema poolt viidatud detailide maksumus ja detailide vahetuseks kulunud tööaeg tuleks hageja kahjunõudest maha arvata. Samuti ei olnud kostja arvates 10 aasta vanusele sõidukile põhjendatud A varuosade kasutamine.
53.Kohus leiab, et arvestades tunnistaja XXX ütlusi, ei ole kostja poolt teostatud ebakvaliteetse remondiga põhjuslikus seoses väntvõlli esimese tihendi vahetus, samuti solenoidklapi vahetus. Vaatamata kahtlustele ei olnud võimalik ka tuvastada, et kostja ebakvaliteetsetest töödest oleks olnud tingitud mootori kinnituskronsteini vahetus. Ülejäänud detailide vahetus ja ülejäänud tööd olid põhjuslikus seoses kostja poolt teostatud ebakvaliteetse paigaldusega, sest tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud kord juba lahti võetud mootoril teistkordselt kasutada hammasrihma ja generaatori rihma ning uuesti tuli vahetada nukkvõlli korgid. Käigukasti keemilise tihendi näol oli tegemist lihtsalt detaili nimetusega, tegu ei olnud mitte käigukasti tihendi, vaid silikoonist tihendiga, mis oli tööde tegemiseks vajalik. Jahutusvedelik tuli uuesti vahetada, sest mootor oli vaja lahti võtta.
54.Arvestades hageja poolt kohtule esitatud AS XXX arvet (toimiku lk 84), tuleb kostja poolt tehtud ebakvaliteetsete tööde tegemisega mitteseotuks lugeda paremat ülemist mootori kinnituskronsteini summas 92,54 eurot, nukkvõlli reguleerimise solenoidklappi summas 126,43 eurot, väntvõlli esimest tihendit summas 15,48 eurot, kronsteini vahetuse tööd summas 17,85 eurot, solenoidklapi vahetuse tööd summas 5,95 eurot ning väntvõlli esimese tihendi vahetuse tööd summas 11,90 eurot. Kokku kulus nende detailide vahetuseks 270,15 eurot. Antud summas osas hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele ei kuulu. Samuti ei kuulu kostja suhtes rahuldamisele hageja nõue antud summale vastava käibemaksu osas ehk summas 54,03 eurot.
55.Ülejäänud osas kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostja väited selle kohta, et sõiduki remondiks oleks võinud kasutada ka tervikuna B varuosi, võib iseenesest olla põhjendatud, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised oleksid olnud kõigi varuosade hinnad siis, kui need oleksid olnud B varuosad. Antud osas lasus kostjal vastuväidete tõendamise kohustus. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et B varuosad oleksid olnud oluliselt soodsamad ning asjas üle kuulatud tunnistaja XXX ütluste kohaselt sõltub B varuosa hind mitmest asjaolust ega pruugi alati olla A varuosa hinnast oluliselt soodsam, tuleb hageja nõude rahuldamisel lähtuda kohtule esitatud XXXAS arvest. Arve kogusumma koos käibemaksuga on 1 639,78 eurot. Arvestades sellest maha kohtu hinnangul kostja ebakvaliteetse tööga mitteseotud tööde maksumus ehk 270,15 eurot + 54,03 eurot = 324,18 eurot, on tulemuseks 1 315,60 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 315,60 eurot.
56.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuigi hageja kahju hüvitamise nõue kuulus rahuldamisele osaliselt, on kohus selle rahuldanud ligi 80%-lises ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.