Hageja lepinguline esindaja Monika X(XXX); Kostja: Xxx(isikukood XXX, asukoht XXX).
Hagihind
1 447,66 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxx XxxAktsiaseltsi kasuks kokku 1 447,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1 405,09 eurot, lepingujärgne võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot ja viivis 01.07.2013.a seisuga 12,34 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Xxx kanda.
2.Välja mõista Xxx XxxAktsiaseltsi kasuks menetluskuluna 150 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 20.09.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhinõudena kokku 1 435,32 eurot ja kõrvalnõudena 12,34 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 18.12.2013.a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS XXX sõlminud 11.03.2013.a järelmaksu müügilepingu nr XXX , mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 729 eurot. Kostja ja OÜ XXX on 11.03.2013.a sõlminud järelmaksu müügilepingu nr XXX, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 729 eurot. Järelmaksu müügilepingute punkt 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja XxxAS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed XxxAktsiaseltsile vastavalt XXX poolt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud esitatud arveid. Kostjal tekkis võlg alljärgmiste arvete kohaselt: XXX-XXX. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu 30.06.2013.a järelmaksu müügilepingu punkt 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 30.04.2013.a, 31.05.2013.a ja 30.06.2013.a kuid kostja võlanõudele ei reageerinud. Kokku on võlgnetav summa 1 447,66 eurot, mis sisaldab võlgnevust järelmaksu eest 1 405,09 eurot, viivist 12,34 eurot ja lepingulist tasu s.o võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot vastavalt XXX hinnakirja p-le 2.8.2. Hageja palub eelnimetatud võlgnevuse kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad ja põhjendused
3.Kostja kinnitab, et on järelmaksu müügilepingute esemeks olevad tahvelarvutid hagejalt ostnud. Kostja märgib, et ei suutnud lepingutest tulenevaid kohustusi täita, kuna kaotas töö. Käesoleval ajal viibib kinnipidamisasutuses ning sissetulek puudub, mistõttu ei ole võimeline võlgnevust tasuma. Kohtu põhjendused
4.Käesoleva asja hind on 1 447,66 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on
varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Puudub vaidlus selles, et kostja ja AS XXX sõlmisid 11.03.2013.a järelmaksu müügilepingu nr XXX (tlk 21-23), mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 729 eurot. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ja OÜ XXX on 11.03.2013.a sõlminud järelmaksu müügilepingu nr XXX (tlk 24-26), mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 729 eurot. Järelmaksu müügilepingute punkt 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja XxxAS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed XxxAktsiaseltsile vastavalt XXX poolt esitatud arvetele. Kostja ei ole lepingute sõlmimist ja kauba saamist vaidlustanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Ka ei ole kostja vaidlustanud seda, et ta ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning ka seda, et hageja edastas kostjale koos arvetega ka võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 30.04.2013.a, 31.05.2013.a ja 30.06.2013.a, kuid kostja neile ei reageerinud. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 30.06.2013.a eelpool nimetatud lepingud üles lepingu punkt 12 alusel. Järelmaksuga müügilepingu p 12 sätestab, et XXXl on õigus öelda leping üles ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning XXX on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemisel kuulub ostja poolt tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivisega. XXX esitab ostjale lepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 195 lg 1 ja 2 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohtule esitatud arvetelt nr XXX-XXX (tlk 27-28; 30; 32-34) nähtuvalt tekkis kostjal juunis 2013.a makseviivitus mõlema lepingu osas kolme üksteisele järgneva osamaksega, hageja on kostjale seepeale edastanud teate lepingu lõpetamisest võlgnevuse tõttu. Seega on hageja kõnealused lepingud ülesöelnud kooskõlas VÕS § 195 lg-tes 1 ja 2 ning lepingu p-is 12 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevahelised 11.03.2013.a sõlmitud järelmaksu müügileping nr XXX ja 11.03.2013.a sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr XXX on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.
7.Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud, mistõttu moodustab hageja võlgnetav summa kokku 1 447,66 eurot, millest põhivõlgnevus on
1 405,09 eurot, viivis 12,34 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot. Kostja hagile vastu ei vaidle. Vastupidi, kostja kinnitab, et ei ole suutnud lepingutest tulenevaid kohustusi täita, kuna kaotas töö ning käesoleval ajal viibib kinnipidamisasutuses, mistõttu puudub sissetulek. Hageja esitatud arvetelt ja teatistest nähtub võla kujunemine, see on kontrollitav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhivõla osas tõendatud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt pooltevahelistele lepingutele kohustus kostja makse viivitamisel hagejale tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis 01.07.2013.a seisuga tasumata arvetelt nr XXX-XXX kogusummas 12,34 eurot. Viivisesumma kujunemine on nähtav hagiavaldusele lisatud viivisearvestuse tabelist (tlk 36), see on selge ning kontrollitav. Hageja ei nõua viivist etteulatuvalt. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hageja nõuab, et kostjalt mõistetaks välja ka lepingust tulenev võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot vastavalt XXX hinnakirja p-le 2.8.2 (tlk 37). Kostja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Järelmaksuga müügilepingu p 13 kohaselt on ostja kohustatud hüvitama XXXle seoses XXX ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased XXX Hinnakirjas sätestatud kulud. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, oli hageja sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole. Tegemist on lepingust tuleneva kohustusega, mille suurus on käesoleval juhul kindlaks määratud hagiavaldusele lisatud XXX Hinnakirja p-is 2.8.2 – 30,23 eurot. Lepingu p-ist 13 tulenevad nõude esitamise eeldused on täidetud. Kohus leiab, et nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt kokku 1 447,66 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 405,09 eurot, viivis 01.07.2013.a seisuga 12,34 eurot ja lepingust tulenev võla sissenõudmiskulu 30,23 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.TsMS § 136 lg 1 esimene lause sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1 447,66 eurot. Menetluskulude jaotamine
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja
Xxxkanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lihtmenetluses menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on hagiavalduses kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 105 eurot, kokku 150 eurot. Nimetatud kulu kandmine on tõendatud. Seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.