11. veebruar 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-40186
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi XXXvastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
8292.74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15119 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marge X ( AS ISS Eesti, registrikood 10031220, Vilde tee 129, 12613 Tallinn, tel 50 29 550, e-post: [email protected]); Kostja: XXX(endise perekonnanimega XXX, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, e-post: XXX).
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
Kohtuistung 22.01.2014 Hageja lepinguline esindaja Marge X
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX(endine perekonnanimi XXX, isikukood XXX) hageja Tallinna linna kasuks 3968,87 eurot (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja 87 senti). Menetluskulude kindlaksmääramine
Jätta hageja menetluskulud 48/100 osas kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-13-40186 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinna linn (edaspidi hageja) esitas 29.08.2013 Harju Maakohtusse hagi XXX(endise perekonnanimega XXX) vastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.06.2010 üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil XXX, Tallinn, tähtajaga üks (1) aasta. Üürilepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 1,91 eurot / 1 m2 (s.o 71,1 x 1,91=136,32 eurot), samuti kõrvalkulusid, makstes need igakuiselt kuu 30 või 31 kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja üürilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja üürilepingu tingimuste punktide 21.5 jj ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 1 p 1-3 alusel ja järgides VÕS § 325 sätestatut üürilepingu alates 03.05.2011 ülesse. 16.06.2011 pöördus hageja Tallinna üürikomisjoni. Tallinna üürikomisjon rahuldas 17.11.2011 otsusega nr 11-1/95/11 hageja nõude, mõistes kostjalt hageja kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võla ja kahjuhüvitise eluruumi vabastamisega viivitamise eest kokku 3 103,54 eurot (seisuga 01.10.2011) ja viivise eluruumi eest maksmisega viivitamise eest 94,58 eurot (seisuga 30.10.2010). Tallinna üürikomisjoni otsus on seisuga 02.05.2013 pööratud täitmisele. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt nõuab hageja kostjalt lisaks Tallinna üürikomisjoni otsuse alusel väljamõistetud summadele kahjuhüvitist summas 4149,46 eurot eluruumi vabastamisega viivitamise eest alates 01.10.2011 kuni eluruumi tagastamiseni 06.06.2013 (06. 06. 2013 teostas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak eluruumi valduse äravõtmise), lähtudes kahjuhüvitise määra arvutamisel kokkulepitud üüri summast ja mitte üürilepingu tingimuste punktis 22.5 sätestatust) ja viiviseid summas 4 143,28 eurot alates 01.07.2010 kuni 1.02.2013 (viivised on arvestatud nii üüri- kui ka kõrvalkuludelt, viivis on arvutatud üürilepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15 % tasumata võlgnevuselt päevas) tl 2-5, 65-66. Kostja vastus hagile
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitab, et nimetatud eluruumis elas ta koos emaga tegelikult ainult perioodil 20.07.2010 kuni 20.09.2010. Kuna maksmata olid kõik kulutused sissekolimisest alates, siis lülitati kostjal 2010 septembri keskpaigas elekter välja ning kostja kolis koos emaga pärast seda tuttavate juurde. Kostja möönab, et ta ei käitunud eluruumist väljakolimise järgselt korrektselt, kuna ei lõpetanud üürileandjaga üürilepingut. Kostja nõustub Tallinna üürikomisjoni otsusega väljamõistetud kulude osas. Kostja palub arvestada, et tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension ja tal puudub igasugune vara, mida saaks realiseerida (tl 112-113). Kohtu seisukoht
3.22.01.2014 kohtuistungil jäi hageja oma esitatud seisukohtade juurde, kuid oli nõus vähendama viivisenõuet 2 000 eurole. Kostja kohtuistungile ei ilmunud (tl 126-127).
4.Kohus, vaadanud lisaks hageja ärakuulamisele läbi hagiavalduse, hagi täpsustuse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108) ja kahjuhüvitise maksmisele (VÕS § 335). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast
2-13-40186 võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
6.Asjas ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud eluruumi üürileping, millest tulenevalt on üürniku kohustuseks maksta üürileandjale kasutamiseks antud eluruumi eest tasu (üüri) ja eluruumi kasutamisega seonduvaid kõrvalkulusid (VÕS § 271, 292). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 4 p 4 kohaselt ei kohaldata eluja äriruumi üürimise kohta sätestatut üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Sellise üürilepingu puhul kuuluvad jätkuvalt kohaldamisele kinnisasja üürimise sätted, kuid eluruumi üürilepingu kaitset puudutavad sätted mitte. Seaduse dispositiivsusest tulenevalt võivad pooled siiski kokku leppida, et seda kaitset siiski kohaldatakse. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega.
7.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja ja kostja on 01.06.2010 sõlminud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks üürile eluruumi hädasti vajavale isikule; kostja kasutusse anti elamiseks eluruum aadressil XXX, Tallinn, tähtajaga üks (1) aasta ehk 01.06.2011; kostja kohustus tasuma hagejale üüri 30 kr / m2, 2 133 kr / kuu) ning kandma eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksud. Üürilepingu tingimuste punkti 7.2 kohaselt on üürnik kohustatud 10 (kümne) päeva jooksul iga kuu 20. kuupäevaks arvates tasuma üürilepingu punktis 13 nimetatud arveldusarvele lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed vastavalt punktidele 6 ja 7.1; punkti 7.3 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda maksetega viivitamisel ja üürnikul kohustus nõudmise korral maksta viivist 0,15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest; punkti 19 kohaselt lõpeb leping lepingu tähtaja möödumisel, üürniku surmaga /---/, punktides 20 ja 21 sätestatud või seadusest tuleneval alusel lepingu ülesütlemise korral; punktide 21.5-21.7 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, võlgneb üüri summas, mis ületab kolme kuue eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgneb kõrvalkulude eest summas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa; punkti 22.5 kohaselt on üürnik, kui ta viivitab lõppemisel punktide 22.1-22.2 tulenevate kohustuste täitmisel, kandma punktis 6.2 nimetatud kõrvalkulud ajavahemiku kohta, mil eluruum on lepingu lõppemise järgselt üürniku valduses, ning tasuma üürileandjale kahjuhüvitist 1/15 kuu üürisumma ulatuses iga eluruumi üleandmisega viivitatud päeva eest, kui üürnik viivitab eluruumi üleandmisega kauem kui 30 päeva, tasub üürnik kahjuhüvitist 1/10 kuu üürisumma ulatuses iga eluruumi üleandmisega viivitatud päeva eest (tl 6-23); - kuna kostjal oli seisuga 02.02.2011 üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 1 778,86 eurot, ütles hageja üürilepingu alates 03.05.2011 erakorraliselt üles (tl 34); - Tallinna üürikomisjoni 17.11.2011 otsusega nr 11-1/95/11 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võlg ja kahjuhüvitis eluruumi vabastamisega viivitamise eest kokku 3 103,54 eurot (seisuga 01.10.2011) ja viivis eluruumi eest maksmisega viivitamise eest summas 94,58 eurot (seisuga 30.10.2010), otsus jõustus 04.04.2013 (tl 36-43); - XXX OÜ on esitanud kostjale ajavahemiku november 20111 kuni juuni 2013 eest üüriarveid koos kõrvalkuludega kogusummas 3968.87 eurot (tl 72-91); - 06.06.2013 teostas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak eluruumi valduse äravõtmise ilma kostja kohalolekuta (tl 93-98).
2-13-40186
8.Kostja ei ole hagis esitatud väidetele, mille kohaselt kostja ei ole alates üürilepingu sõlmimisest hagejale üüri ega kõrvalkulusid tasunud, sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise arvutamise alusena on hageja aluseks võtnud üürisumma 136,51 eurot, samuti üüriarvetest tulenevate kõrvalkulude summadest, mis ajavahemiku november 2011 kuni juuni 2013 eest moodustab summa 3968.87 eurot (tl 72-91).
9.Viivisenõude osas on hageja nõustunud vähendama seda 2000-le eurole. Võttes arvesse, et kostja on nägemispuudega ja tema ainsaks sissetulekuks on invaliiduspension, peab kohus juhindudes VÕS § 113 lg 8 võimalikuks vähendada viivist nullini. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (summas 3968.87 eurot hageja poolt nõutud summast 8 292,74), tuleb hageja menetluskuludest jätta 48 % kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
2-13-40186
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.