Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-13-40186

Asjaolud Tallinna linn (hageja) esitas 29.08.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(end. XXX, kostja) vastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse, viivise ja kahjuhüvitise nõudes kogusummas 10 366,48 euro nõudes (põhinõue 4 149,46 eurot, viivised juuli 2013 seisuga summas 6201,72 eurot ja edasi 0,15 % põhinõudelt, kohtutäituri tasu 15,30 eurot). Kohus võttis asja 27.11.2013 määrusega menetlusse). Harju Maakohtu 11.02.2014 määrusega võeti vastu hageja hagist osaline loobumine summas 2 073,74 eurot ja lõpetati selles osas menetlus ning jätkati menetlust summas 8 292,74 eurot ((s.o 10 366,48 - 2073,74=8 292,74); kulud jäid hageja kanda. Harju Maakohtu 11.02.2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt, s.o 3 968,87 euro suuruses summas ja mõisteti XXXTallinna linn kasuks välja võlgnevus 3 968,87 eurot; hageja menetluskulud jäeti 48/100 osas kostja kanda. 19.02.2014 esitas hageja kohtule taotluse määrata kindlaks hagist osalise loobumise korral tagastamisele kuuluv riigilõiv ja tagastada riigilõiv, samuti esitas hageja taotluse määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud. Taotlusest nähtub, et hageja menetluskulu on 500 eurot (riigilõiv hagi esitamisel). Kohus määras 13.03.2014 määrusega kindlaks hagist osalise loobumise korral tagastamisele kuuluva riigilõivu ja rahuldas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 37,50 eurot (st esialgne hagihind 10 366,48 eurot - 2073,74=8 292,74 eurot (lõplik hagihind)), millele vastav riigilõiv on 425 eurot, vahe 500-425=75 /2). Kohus edastas hageja 19.02.2014 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks kostjale 13.03.2014 ja meeldetuletuse 19.03.2014. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte saanud 21.03.2014, kuid kohtu märgitud seitsme päeva jooksul kohtule seisukohta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 11.02.2014 otsus jõustus 23.05.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 19.02.2014, seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et eelnimetatud taotlus vastab ka TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved või maksekorraldused kulu kandmise kohta, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude

2-13-40186

kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohus võttis hagist osalise loobumise 11.02.2014 määrusega vastu ja selles osas rahuldas 13.03.2014 määrusega riigilõivu tagastamise summas 37,50 eurot. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldas 11.02.2014 hagi osaliselt (summas 3 968,87 eurot hageja poolt nõutud summast 8 292,74 eurot) ja jättis hageja menetluskuludest 48 % kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda, on 48% suurune summa 204 eurot (arvestusega, et 8 292,74 eurolt tuli tasuda riigilõivu 425 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tehtud kulutused riigilõivule summas 204 eurot kostjalt XXXvälja mõista. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.