Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EE222200221015269783, Swedbank AS, viitenumber 706233427.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus, menetluse käik 13.09.2013. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sten kask vastu 2557,17 euro saamiseks /tlk 3-4/. 07.10.2013 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnik esitas 29.11.2013. a vastuväite. 04.12.2013. a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle lahendamiseks hagimenetluse korras /tlk 2/. 05.12.2013. a edastati materjal Haapsalu kohtumajale. 05.12.2013. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis /tlk 11-13/. 17.12.2013. a saabus kohtusse OÜ Aktiva Finants hagiavaldus kostja Sten Kask vastu, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1241,37 eurot ja viivised summas 469,94 eurot. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.07.2011. a sõlmitud liitumisleping nr *, 15.08.2011. a liitumisleping nr * ja 15.08.2011. a järelmaksuleping nr * lisa. Elisa Eesti loovutas 20.12.2012. a nõude kostja vastu põhisummas 1241,37 OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv summas 175 eurot, esindajale makstud tasu õigusabi eest 639,12 eurot ning viivised menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses /tlk 19-60/. 31.12.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule oma seisukoht esitatud hagiavalduse osas /tlk 68-71/. Kostja seisukoht 06.01.2014. a saabus kohtusse kostja seisukoht, mille kohaselt kostja ei ole ühtegi lepingut sõlminud Elisa Eesti AS-ga 2011.a ja tegemist on identiteedivargusega. Kostja sai sellest nõudest teada alles 2013. a novembris ning pole jõudnud asjale ametliku käiku anda, kuna viibib vahi all. Seega leiab kostja, et menetlus tuleb lõpetada kuni asi saab prefektuuri poolt ametliku käigu ning uuritakse välja isikud, kes on kostjale teadmata lisakohustusi põhjustanud. Hageja seisukoht

Hageja esitas 16.01.2014. a kohtule seisukohta kostja 06.01.2014. a vastusele, milles hageja leiab, et kostja väide, et keegi on 2011. a tema suhtes „identiteeti varguse sooritanud“, ei ole kuidagi tõendatud kostja poolt. Liitumislepingu nr * sõlmimisel 27.07.2011. a on Elisa Eesti AS-i poolt tehtud ka koopia isikutõendavast dokumendist (ID kaart nr A1513611). Lepingul olev kliendi allkiri ning kostja allkiri ID-kaardil on hageja arvates üsna sarnased. Elisa Eesti AS-i poolt kliendile saadetud arved teenuste eest ei ole samuti tagasi tulnud, seega hagejal ei olnud põhjust kahelda isiku identiteedis. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja jääb oma nõude juurde ja leiab, et hagi on põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 ja lg 1 p 3 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 405 lg 3 kohaselt kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1711,31 euro väljamõistmist kostjalt, millest liitumislepingutest tulenev võlgnevus on 217,46, eurot, järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 960 eurot, järelmaksulepingust tulenev käsitlustasu 63,91 eurot ning viivis 469,94 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud – kohtule on esitatud Elisa Eesti AS ja Sten Kask vahel: 15.08.2011. a sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping nr * /tlk 26/; 15.08.2011. a sõlmitud Elisa Eesti AS liitumislepingu nr * lisa, so järelmaksuga müügileping, mille kohaselt kostja on ostnud järelmaksuga telefoni Sony Ericsson LT15i/ARc kogumaksumusega 480 eurot /tlk 27-28/; Elisa Eesti AS 27.07.2011. a liitumisleping nr * /tlk 29-30/ ja mobiilteenuste arved perioodil 01.07.2011-31.10.2011 /tlk 31-38/ ning Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused /tlk 39-52/. Elisa Eesti AS on 12.11.2013. a kinnitanud, et Elisa Eesti AS on 20.12.2012. a loovutanud vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finants OÜ-le nõude Sten Kask vastu põhisummas 1241,37 eurot koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Loovutatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS-ga sõlmitud mobiilisideteenuste kasutamise lepingu(te)st ja lisa(de)na sõlmitud siseseadmete müügilepingu(te)st /tlk 24/. Samuti on kohtule esitatud 21.12.2012. a teade S. Kask'ile nõude loovutamise kohta Oü-le Aktiva Finants /tlk 23/. Järelmaksuga müügilepingu kohaselt /tlk/ 27 on kliendi poolt järelmaksuga summade mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIMkaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 65 eurot.

Vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 49/. Samasisuline viivise nõude esitamise õigus on ära toodud ka järelmaksuga müügilepingus /tlk 27/. Kostja on 06.01.2014. a esitanud kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi lepingut sõlminud Elisa Eesti AS-ga 2011. a ja sai sellest nõudest teada alles 2013. a novembris ning pole jõudnud asjale ametliku käiku anda, kuna viibib vahi all. Seega leiab kostja, et menetlus tuleb lõpetada kuni asi saab prefektuuri poolt ametliku käigu ning uuritakse välja isikud, kes on kostjale teadmata lisakohustusi põhjustanud. Kohus leiab, et kostja esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud nõude aluseks olevad eelpool viidatud dokumendid. Elisa Eesti AS varasemalt kõik arved edastanud kostja aadressile, mis Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja aadress ka käesoleval ajal ning kehtiv alates 14.07.2011. a /tlk 10/. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Sten Kask hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja mõista võlgnevus summas 1711,31 eurot, millest liitumislepingutest tulenev võlgnevus 217,46, eurot, järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus 960 eurot, järelmaksulepingust tulenev käsitlustasu 63,91 eurot ning viivis 469,94 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus kohustas 29.01.2014. a kirjaga menetlusosalisi esitama kohtule käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekiri 5 päeva jooksul arvates kättesaamisest /tlk 86/. Hageja esitas kohtule 31.01.2014. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 100,52 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 74,48 eurot ja hageja õigusabikulud summas 639,12 eurot. Hageja nõuab lisaks kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot, mille tasumist on kohus kontrollinud 17.12.2013 /tlk 61-62/. Hageja on lisaks taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 639,12 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning hageja esindamise eest on Julianuse Õigusbüroo OÜ esitanud hagejale arve summas 639,12 eurot /tlk 57/. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja näol on tegemist lihtsa menetlusega. Kostja on küll esitanud hagiavaldusele kirjaliku vastuse, mis on aga kostja poolt tõendatama. Hageja poolt on kostja seisukohale esitatud üheleheküljeline kirjalik vastust /tlk 84/, mis ei nõua esindajalt õigusalaseid süvateadmisi ega -analüüsi ning vastuse koostamine ei ole aeganõudev. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 250 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 250 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (425 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.