2-13-26222/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

15.12.2008 sõlmitud liitumislepingu XXX alusel. Lepinguga võttis XXXAS kohustuse pakkuda kostjale teenust ning kostja kohustuse saadus teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kinnitas allkirjaga, et kohustub täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXXAS esitas kostjale teenuste eest arveid, mille kostja pidi tasuma arves märgitud tähtajaks. XXXAS väljastas kostjale arved miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust. Selline arve esitatakse, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Nimetatud perioodil ei saa klient mobiilteenuseid kasutada, kui kohustub tasuma miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. XXXAS esitas 19.04.2010 arve nr 2000529129 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust. Üldtingimustest tuleneb kostja kohustus viiviste tasumiseks, kui ta ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks. Viivise suutuseks on 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS hakkas viiviseis arvestama peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. 28.05.2012 loovutas XXXAS nõude hagejale põhisummas 82,76 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Arve nr 2000291456 järgi arvestas hageja viivist 17,17 eurot (tasumata 9,90 eurot, viivitatud 1156 päeva) ning arve nr 2000529129 järgi arvestas hageja viivist 121,97 eurot (tasumata 72,86 eurot, viivitatud 1116 päeva); kokku on viivise suuruseks 139,13. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivisenõuet põhinõude suuruseni ning nõuab kostjalt viivist 82,71 eurot. Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, 6, § 113 lg 1. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 82,76 eurot ja viivised 82,71 eurot ning menetluskulud: riigilõivu 60 eurot ja esindajatasu 159,78 eurot. Menetluskulude maksmisega viivitamise korral palub hageja kostjalt välja mõista viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Nõude aluseks olevatest arvetest sai kostja teada hagiavalduse kättesaamisel. Varasemalt ei ole hageja ega tema õiguseelneja hagiavalduses nimetatud arvetele (nr 2000291456 ja nr 2000529129) tuginenud. Ka ei ole nad hagejale esitanud varem ühtegi nõuet, millest oleks arusaadav nõude alus. Kostja ei ole kätte saanud nõude loovutamise teatist, sest see saadeti aadressile Krookuse tee 24, Üksnurme küla, Saku, kus kostja enam ei elanud. Kuna maksekäsumenetluses edastatud makseettepanekus viidati 15.05.2000 j 27.12.2001 sõlmitud lepingutele, esitas kostja aegumise vastuväite. Hagi aluseks olevad arved kostja vaidlustab. Hageja väide XXXAS-i poolt kostjale miinimumarve esitamise kohta kasutamata summale vastavalt hagiavaldusele lisatud järelmaksulepingule on paljasõnaline. Puudub selgitus selle kohta, milliste teenuste eest arve esitati kostjale ja kuidas on tõendatud teenuse osutamine. Kostja tasus järelmaksu ja teenuste eest vastavalt järelmaksulepingule 18 kuu jooksul. Seda kinnitab ka hageja hagiavalduses. Seejärel soovis kostja lõpetada XXX teenuse kasutamise ja teatas sel lest XXX. XXX teenindaja ei selgitanud kostjale, et kostja peab lepingu lõpetamiseks veel midagi tegema, seetõttu jäi kostjale ekslikult mulje, et lepingu lõpetamiseks piisab XXX teavitamisest. XXX põhjustas ise vaidluse tekkimise, kuna ei taganud kostjale tarbijakaitse seaduse §-s 3 sätestatud õigusi. Kuigi kostja ei ole enam XXX teenust kasutanud, esitas XXX kostjale 24.03.2010 miinimumarve 160 krooni kohta ja 03.05.2010 leppetrahvi arve ja miinimumarve 1140 krooni kohta. Hageja nimetab leppetrahvi käsitlustasuks, olemuslikult on tegemist leppetrahviga. Seda, et leppetrahvi nõudmine oleks õiglane ja põhjendatud, ei ole hageja selgitanud. Hageja

tugineb järelmaksulepingu üldtingimustele, mis on tüüptingimused. Leppetrahvi osas on need kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised (VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 5). Kui kohus leiab, et leppetrahvi kehtestav tüüptingimuse säte ei ole tühine, taotleb kostja leppetrahvi vähendamist vastavalt VÕS § 192 lg 1. Mõistlikuks leppetrahvi suuruseks on 9,60 eurot, mis vastab ühe kuu miinimumarve suurusele. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ning menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab TsMS § 405 lg 1 tulenevalt hagi lihtmenetluses. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles menetlus lõpetati, kuna kostja esitas avaldusele aegumise vastuväite. Maksekäsu kiirmenetluse aluseks olevateks asjaoludeks on märgitud AS XXXja võlgniku vahel 27.12.2002 sõlmitud liitumisleping ning tõenditena teenuste osutamine (elekter, telefon, gaas, vms 157399, 15.05.2000; 03.05.2010 arve 2000529129; 23.12.2002 leping, 1051680; 27.12.2002 leping, 1052533; 15.04.2004 leping, 1106118; 16.04.2004 leping, 1106302; 15.12.2008, XXX; 24.03.2010 arve 2000291456. Põhinõudeks on märgitud 82,76 eurot ja kirjelduseks 24.03.2010 arve 2000291456 ning viivise suuruseks 82,71 eurot (0,15% päevas 24.03.2010-24.05.2013). Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks 15.12.2008 liitumislepingust nr XXX tulenev võlgnevus 82,76 eurot ja viivis 82,71 eurot (kokku 165,47 eurot). Seega on hageja nõue sama, mis maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduses on hageja nõude alusena märkinud kaks arvet: 10.03.2010 arve (maksetähtaeg 24.03.2010) nr 2000291456 (lk 34) ja 19.04.2010 (maksetähtaeg) 3.05.2010 arve nr 2000529129 (lk 36). Mõlemad arved on märgitud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse ossa, milles on tõendite loetelu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt sõlmis kostja XXXAS-ga 12.12.2008 järelmaksuga müügilepingu, millega kostja ostis Sony Ericsson W350i maksumusega 2520 krooni. Lepingus on kajastatud maksetähtajad ja osamaksete suurused. Kostjal oli lepingu järgi kohustus tasuda ostetud kauba eest jaanuarist 2009 kuni juunini 2010 igakuiselt 140 krooni. Hageja ei ole nõuet esitanud järelmaksuga müügilepingu alusel. Nimetatud järelmaksuga müügileping on liitumislepingu nr XXX lisaks. Lepingusse on kostja postiaadressiks märgitud Krookuse tee 24 Saku vald Harjumaa. Lepingus on kokkulepitud viivise tasumine 0,15% suuruses võlasummast iga viivitatud päeva eest järelmaksusummade mittetähtaegsel tasumisel. Kauba vastuvõtmine on tõendatud 15.12.2008 arvel oleva kostja allkirjaga (lk 30). Lepingu ja üldtingimuste (p 6.1.8) järgi oli XXXAS-l õigus nõue kostja vastu loovutada, mida ta ka tegi teatades sellest kostjale lepingusse märgitud aadressile (lk 28). Liitumislepingus (lk 32) on kostjal sama aadress. Liitumislepingule antud allkirjaga on kostja kinnitanud viivise maksmise kohustuse olemasolu (0,15% päevas võlasummast iga viivitatud päeva eest) ning XXXAS üldtingimuste ja hinnakirja olemist lepingu lisaks ning kohustust neid täita. Vastavalt lepingu lisaks olevatele üldtingimustele (lk 44-55) kohustus kostja teatama XXXAS-le kontaktandmete (nimi, aadress, kontakttelefon) või teiste liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest (p 5.2.5).; arve tuli väljastada kostjale kas liitumislepingusse märgitud kostja aadressile (p 7.6) ning arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat arve tasumise kohustusest (p 7.7). Seega ei saa põhjustada hagi rahuldamata jätmist kostja vastuväide arvete mittesaamise kohta. Kostja ei ole väitnud uue aadressi teatamist XXXAS-le ega hagejale. Hagi rahuldamata jätmist ei saa põhjustada ka kostja poolt väidetu, et ta teatas lepingu lõpetamise soovist XXX. Seda väidet ei ole kostja millegagi tõendanud. XXXAS üldtingimuste p 8.2 nägi ette, et liitumislepingu, mis on sõlmitud kirjalikus vormis, ülesütlemiseks oleks kostja pidanud esitama XXXAS-le kirjaliku avalduse. Kostjaga sõlmitud liitumisleping oli sõlmitud

kirjalikus vormis, kostja ei ole väitnud, et ta esitas XXXAS-le lepingu ülesütlemiseks kirjaliku avalduse. Seega puudub kostjal alus süüdistada XXXAS-i tarbijakaitse seaduse §-s 3 sätestatud õiguste mitte tagamises. Vajalik teave kostja jaoks oli kirjas lepingu lisaks olevates XXXAS üldtingimustes. Liitumislepingusse märgitu kohaselt kohustus kostja tasuma kõnepaketi kasutamisel, mille osas kehtib miinimumarve, miinimumarvet ka perioodil, mil tal on mobiiltelefoniteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning viivist, kuna kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb viivis välja mõista määras, milles lepingus kokku lepiti arvestades hageja poolt viivise vähendamist. Seoses viivise nõudega osundab kohus Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-05 tulenevale seisukohale, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Alles olukorras, kus võlgnik nõuab põhivõlast suuremas ulatuses viivise väljamõistmist, lasub põhjendamiskoormus võlausaldajal. Antud juhul taotleb hageja viivise väljamõistmist summas, mis on väiksem kui hagetav põhivõlg, mistõttu puudub ka alus viivise suuruse vähendamiseks. Kostja eksib märkides vastuses, et hageja nõuab temalt käsitlustasu, mis olemuslikult on leppetrahv. Hagiavaldusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust ja viivist (mida ta vähendas). Hagiavalduses on esitatud viivise arvestus (lk 24). Märgitud on arvete numbrid, summas kummagi arve kohta, arvete kuupäevad, viivitatud päevade arv ja viivise suurus kummagi arve kohta. Seda ei saa tõlgendada millegi muuna kui viivisena. Hagihind on TsMS § 133 lg 1 alusel 165,47 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 60 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. 06.01.2014 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 405 lg 1 p 3. Hageja esitas menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega (lk 26-27). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 60 eurot ja õigusabi tasu 159,78 eurot. Kostja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Kohtu arvates on hageja menetluskuluks olev õigusabi suurus vajalik ja põhjendatud, see ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 219,78 euro suuruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik