Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-17697
Tsiviilasi
ITM Inkasso OÜ hagi K P väljamõistmiseks
vastu võla
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
658,16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ITM Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.01.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht Jõe 3, Tallinn), volitatud esindaja Merike Lätt Kostja K P (IK XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Mihkel Nukka ja Joanna Paabumets
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 29.05.2013 otsust motiivide osas. Jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta ITM Inkasso OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.ITM Inkasso OÜ esitas 05.09.2012 hagi Harju Maakohtusse K P vastu 658,16 euro saamiseks, sh põhivõlgnevus 333,34 eurot, intressid 79,97 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga 04.09.2012 sissenõutavaks muutunud viivised 68,94 eurot põhinõudelt ja edaspidi viiviste 0,02% päevas.
2.18.01.2011 sõlmis kostja internetikeskkonnas www.smsraha.ee Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 400 euro saamiseks, laenuperioodiga 360 päeva. Laenutaotlus rahuldati ning laenuandja kandis kostja kontole soovitud laenusumma. Kostja ei tagastanud laenu koos intressidega nõuetekohaselt. Laenuandja ütles laenulepingu üles ning loovutas sissenõudmiseks ITM Inkasso OÜ-le. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Asjas ei ole tõendatud, et Placet Group OÜ on võlgnevuse loovutanud hagejale. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et nõue loovutati hagejale. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 29.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Pooled ei vaielnud selle üle, et 18.01.2011 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja laenulepingu nr SR156732 laenu 400 euro saamiseks ega selle üle, et kostja on tagastanud laenu kaks osamakset, s.o 17.02.2011 - 60 eurot ning 20.03.2011 - 60 eurot. Seega oli laenuandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS §-de 396, 397, 401, 402 tähenduses.
6.Lähtuvalt VÕS § 412 lg-st 1, kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada. Kohus võimaldas 01.04.2013 toimunud ärakuulamisel esitada tõendid nõude loovutamise kohta. VÕS §-st 172 tulenevalt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
7.Hageja tugines nõude loovutamise kehtivuse tõendamisel asjaolule, et kostja on korduvalt võtnud Placet Group OÜ laenukeskkonnas www.smsraha.ee kiirlaenu ja seetõttu on teadlik laenu võtmise tingimustest ja asjaolust, et laenuandjal on õigus loovutada kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused OÜ-le ITM Inkasso. Vastavasisulised volitused ja õigused tulenevad hageja sõnul laenulepingu üldtingimuste p-st 18.1. Kohus leidis, et nimetatud lepingu säte andis küll õiguse laenuandjale lepingus ettenähtud juhtudel nõude loovutamiseks OÜ-le ITM Inkasso, kuid ei vabasta laenuandjat VÕS § 412 lg-st 1 tulenevast kohustusest tarbija teavitamiseks. Seega asjaolu, et laenulepingus on sätestatud võimalus ja õigus nõude loovutamiseks, ei tähenda nõude loovutamisest teatamist VÕS § 412 tähenduses.
8.Samuti on hageja esitanud laenuandja 18.01.2011 sõlmitud laenulepingu ülesütlemise teate, mis on väidetavalt saadetud 21.06.2011 kostjale ja milles on hoiatatud kostjat, et hiljemalt täiendavaks tähtajaks 05.07.2011 kohustuse mittetäitmisel loovutatakse nõue kogu ulatuses sissenõudmiseks ITM Inkasso OÜ-le. Vastav teade saadeti hageja sõnul kostja e-posti aadressile. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et nimetatud teade on kostjale posti, e-posti vms viisil kätte toimetatud.
9.06.07.2011 koostöölepingule nr 4-1-2010 ASL, millega Placet Group OÜ on nõude nr SR156732 NLA loovutanud hagejale, on allkirja andnud Placet Group OÜ esindaja, kuid puudub hageja esindaja allkiri, seega ei nähtu sellest, et nõude loovutus kui käsutus oleks hagejale üle läinud, samuti ei nähtu, et nõude loovutamine oleks saadetud kostjale.
10.Hageja on kohtule esitanud 22.07.2011 teate nõude loovutamise kohta, mis käsitleb laenulepingust nr 310074303 tuleneva, s.t muu nõude loovutamist. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud VÕS § 412 lg 1 kohaselt nõude loovutamisest teavitamist ega nõude loovutamist ennast. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
12.Maakohus leidis, et 06.07.2011 koostöölepingul puudub hageja, OÜ ITM Inkasso esindaja, allkiri ja sellest ei nähtu, et nõude loovutamine oleks saadetud kostjale. Apellant maakohtu seisukohtade ja põhjendustega ei nõustu. Apellant esitas koos hagiavaldusega nõude loovutamise teate, sellest nähtub, et nõudeõiguse tekkimise aluseks on 18.01.2011 sõlmitud laenuleping nr SR156732. Nõude loovutamise teate (akti) kohaselt on tagastamata laenusummaks 333,34 eurot ehk sama summa, mille tasumist apellant vastustajalt nõuab. Nõude loovutamise teatest nähtub, et see on allkirjastatud Placet Group OÜ esindaja poolt. Kuigi hagiavalduse lisas 7 on apellant märkinud, et tegemist on nõude loovutamise teatega, on apellant edastanud kohtule ekslikult 06.07.2011 nõude loovutamise akti. Vaatamata eeltoodule on kohus hagiavalduse menetlusse võtnud ega ole pööranud tähelepanu eeltoodud asjaolule. Vastuses hagile märkis kostja, et hageja ei ole teda teavitanud nõude loovutamisest VÕS § 170 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt palus kohus apellandil esitada omapoolne seisukoht ja kõik tõendid.
13.Apellant esitas seisukoha ja tõendid 31.12.2012, sh 22.07.2011 nõude loovutamise teate, mille aluseks on internetikeskkonnas smsmoney.ee 21.04.2011 sõlmitud laenuleping nr 310074303. Kuivõrd kostja on võtnud laenu nii internetikeskkonnas smsraha kui ka smsmoney, siis on apellant lugenud kostja poolt viidatud summa 286,80 eurot (maksekorraldus nr 214) laekumisena smsmoney võetud laenukohustuse katteks. Seoses eeltooduga tegi kohus 01.04.2013 toimunud ärakuulamisel pooltele ettepaneku kompromissi korras läbi rääkida kõigi laenude suhtes ja seejärel teha kõikehõlmav kompromiss. 14.05.2013 esitas apellant kohtule ja vastustajale nõuete tasaarvestamiseks avalduse, millise kohaselt tuli kostjal smsraha ja smsmoney nõuete tasaarvestamise tulemusena tasuda apellandile 197,40 eurot. Maakohus jättis eeltoodu tähelepanuta.
14.Kohus tuvastas ebaõigesti, et pole tõendatud nõude loovutamise teavitamist ega nõude loovutamist ennast. Maakohus on ilmselgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja seega tuvastanud valesti asjaolud ja rikkunud selgitamis- ja väljaselgitamiskohustust. Apellandi arvates oleks pidanud kohus enne hagiavalduse menetlusse võtmist tegema kindlaks nõude loovutamisega seotud asjaolud ja andma vajadusel võimaluse hagejal tõendada, et on nõude omanik. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas apellandil on vastustaja vastu nõue, mida tasaarvestada.
Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja Placet Group OÜ on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu. Hageja esitas kohtule 06.07.2011 koostöölepingu, mille kohaselt on Placet Group OÜ vaidlusalusest laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Asjaolu, et lepingule on allkirja andnud ainult Placet Group OÜ esindaja, kuid puudub hageja esindaja allkiri, ei muuda loovutust kehtetuks. Hageja on kinnitanud loovutuse vastuvõtmist, kui pöördus nõude sissenõudmiseks kohtusse.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks teatatud nõude loovutamisest enne kohtusse pöördumist. See asjaolu ei vabasta aga kostjat laenu tagasimaksmise kohustusest. VÕS § 170 lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Seega võib kostja tugineda sellele, et ta tasus laenu vanale võlausaldajale. Kostja ongi seda teinud ja esitanud tõendid laenu tagasimaksmise kohta Placet Group OÜ-le kokku summas 406,80 eurot (17.02.2011 – 60 eurot; 20.03.2011 – 60 eurot ja 10.08.2011 – 286.80 eurot).
18.Alusetu on hageja seisukoht, et 10.08.2011 tasutud summa tuleb lugeda hilisema internetikeskkonnas smsmoney.ee sõlmitud laenulepingu tagasimakseks. 10.08.2011maksekorralduse selgitusse on märgitud: „K P 17.01.2011 võetud tarbijakrediidi põhiosa ja intresside tasumine“. VÕS § 88 lg-st 1 tulenevalt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Käesoleval juhul on võlgnik määranud, millist laenu ta tagasi maksab ja võlausaldajal puudus õigus lugeda makset hilisema laenu tagasimakseks, olenemata sellest, millisele kontole raha laekus. Vaidlust pole selles, et tegemist on Placet Group OÜ kontoga ja raha laekus võlausaldajale.
19.Kostja tugineb lepingu tühisusele ülikõrge intressimäära tõttu. Vaidlust pole selles, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Tarbijakrediidilepingu näol on tegemist eriregulatsiooniga laenulepingu regulatsiooni suhtes. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 punkti 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel pole vaidlust selles, et vaidlusaluse laenu krediidi kulukuse määr ületas enam kui kolm korda nimetatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra. Seega eelduslikult on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja TsÜS § 86 lg 3 esimesest lausest tulenevast eeldusest pidi teine pool kostja erakorralisest vajadusest teadma. Vastupidist pidanuks tõendama hageja, mida ta teinud ei ole. Seega on vaidlusalune leping tühine. TsÜS § 86 lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu
tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 86 lg 4 teise lause kohaselt laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kostja on sellest tulenevalt arvutanud tasumisele kuuluva intressi arvestusega, et leping kehtis kuni 21.06.2011, mis ajani saab olla ka intressinõue. Kostja arvutuse kohaselt pidi ta tasuma Placet Grupp OÜ-le lepingu kohaselt 0,21 eurot intresse (1,25%*400 =0,05 – intress ühes aastas; 0,05/365 = 0,00014 – intress ühes päevas; 0,00014*154 = 0,21 – intress lepingu perioodil). Kostja arvestust ei ole hageja vaidlustanud. Hageja on viiviste arvestamisel lähtunud, et igapäevane viivisemäär on 0,02%. Sellest tulenevalt jätkub kostja poolt tasutud summast ka võimaliku viivise nõude rahuldamiseks.
20.Eeltoodu alusel puudub hagejal kostja vastu nõue ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
21.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.