Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-16126
Tsiviilasi
OÜ REELE hagi Interior Service OÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
26 056 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ REELE apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.01.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ REELE (registrikood 10164642, asukoht Pärna 2-17, Kõrveküla, Tartu), lepinguline esindaja Rein Pärtel Kostja Interior Service OÜ (registrikood 11487198, asukoht Katleri 9-97, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20.09.2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.OÜ REELE esitas 24.04.2012 hagi Harju Maakohtusse Interior Service OÜ vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista võla 26 056,21 eurot, viivise 14 037 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,1% päevas 4197,14 eurolt ja ülejäänud võlasummalt 21 858,86 eurolt 0,5% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluse käigus hageja täpsustas oma põhinõuet ja palus välja mõista 20 185,81 eurot.
2.Hageja valmistab, toob kohale ja paigaldab koolitahvleid ning mööblit eritellimusel alltöövõtjana erinevatele peatöövõtjatele. Kostja tegeleb ruumide sisekujundusega, mööbli valmistamise ja paigaldamisega. Poolte vahel sõlmiti kirjalikke ja suulisi lepinguid teenuste osutamiseks. Pooled käsitlesid omavahelisi lepingulisi suhteid müügilepingutena, kuid tegelikest asjaoludest nähtuvalt oli tegemist töövõtulepingulise suhtega.
3.Alates 2010.a ei ole kostja täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja jättis osaliselt hageja poolt tehtud tööde eest tasumata. 11.06.2010 sõlmitud lepingu nr 3 alusel kohustus hageja valmistama kostjale mööblit ja seadmeid 192 133 krooni väärtuses, millele lisandub käibemaks. Hageja andis kostjale tooted üle ja esitas 15.11.2010 arved nr 22032718 - 120 000 krooni ja nr 22032720 - 110 559 krooni. Arvete maksetähtaeg oli 06.12.2010. Kostja tasus 100 000 krooni ja tasumata on 130 559 krooni ehk 8344,24 eurot. 11.01.2012 esitas kostja hagejale e-kirjaga tellimuse tahvlite valmistamiseks, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr 22032770 - 204 eurot tasumise tähtajaga 13.01.2012. Kostja arvet ei tasunud. 28.06.2011 esitas kostja hagejale e-kirjaga tellimuse tahvlite valmistamiseks Raudna Põhikoolile, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr 22032746 - 5690,40 eurot, tasumise tähtajaga 21.10.2011, mida kostja ei tasunud. 17.11.2011 esitas kostja tellimuse Raudna Põhikoolile 9 roostevabast terasest valamu ja 5 peegli valmistamiseks. Hageja esitas kostjale selle kohta 21.11.2011 arve nr 22032756 - 384 eurot, tasumise tähtajaga 28.11.2011, mida kostja ei tasunud. Kostja tellimuse täitmisega seonduvalt tehti hageja poolt Raudna Põhikoolis lisatöid tahvlite paigaldamisel, mille kohta esitati kostjale 10.01.2012 arve nr 22032767 - 180 eurot, tasumise tähtajaga 15.01.2012, mida kostja ei ole tasunud. 06.07. ja 28.06.2011 esitas kostja e-kirjadega tellimused Tarbja Lasteaed-Algkoolile tahvliteteadete-tahvlite ja mööbli valmistamiseks. Need tööd teostas hageja alltöövõtjana Loretta Mööbel OÜ. Hageja esitas 27.12.2011 kostjale arve nr 22032767 - 996 eurot, tasumise tähtajaga 18.01.2012, 27.12.2011 arve nr 22032765 - 9267,15 eurot, tähtajaga 27.01.2012 ja 14.07.2011 arve nr 22032738 - 4248,31 eurot, tähtajaga 15.07.2011. Kostja tasus arvetest ettemaksuna nõutud 4248,31 eurot, tasumata on 10 263,15 eurot. 12.10.2011 sõlmitud lepinguga kohustus hageja tarnima kostjale koolikotid 9507,96 euro eest, mille eest kohustus kostja tasuma 4753,98 eurot 12.10.2011 ja ülejäänud summa 21 päeva jooksul pärast tarnet. Hageja esitas kostjale töö eest 02.12.2011 tasumiseks arve nr 22032761 - 8029,44 eurot, maksetähtajaga 23.12.2011, mille kostja tasus. 10.10.2011
esitas hageja arve nr 22032750 - 7990,92 eurot, maksetähtajaga 11.10.2011, millest kostja tasus 7000 eurot, tasumata on 990,92 eurot. Hageja esitas 21.11.2011 kostjale arve nr 22032757 - 240 euro tasumiseks maksetähtajaga 28.11.2011, mille kostja tasus. 29.11.2011 esitas hageja arve nr 22032761 - 360 euro nõudes maksetähtajaga 30.11.2011, mis on tasutud.
4.Hageja saatis kostjale nõustumuse vastastikuseks tasaarvestuseks, mis oli seotud 28.09.2011 nõudega 5690,40 eurot. Ülejäänud tasaarvestuse ettepanekutega hageja ei nõustunud. Hagejale on jäänud kostja ülejäänud vastunõuete osas arusaamatuks kostja nõuete õiguslikud ja faktilised alused. Hagejal oli Lahti Päästekeskuse sisustuse tarne osas lepinguline suhe Eventus Ehitus OÜ-ga, mitte kostjaga. Kahte kostja arvet 211053 ja 211043, hageja ei aktsepteerinud. Kostjapoolne lepinguliste kohustuste täitmine, mille osas kostja soovis tasaarvestust, ei olnud nõuetekohane ja Eventus Ehitus OÜ on seetõttu vähendanud hagejale makstavat tasu 18 128 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistas hageja nõuet, kuid palus selle tasaarvestada kostja vastunõudega. Kostja vastunõue tuleneb poolte koostööst Lahti Päästekeskuse objektil Soomes. Kostja oli hageja allhankija mööbli ostmisel ja paigaldamisel Lahti Päästekeskuses.
6.Kostja esitas hagejale arved nr 2110017 - 12 676,68 eurot, nr 2110018 - 587,51 eurot, nr 2110019 - 2460,40 eurot, nr 2110020 - 233,16 eurot, nr 211021 - 355 eurot, nr 211022 188,57 eurot, nr 2110043 – 12 000 eurot ja nr 2110053 – 10 945,87 eurot. Kostja, soovides pooltevahelise vaidluse lahendada kompromissi teel, esitas hagejale avalduse tasaarveldamiseks, tuues eraldi välja pooltevahelised vastastikused samasisulised nõuded kolmes dokumendis „Tasaarveldamise kooskõlastus“. Kostja esitas ettepaneku tasaarveldada vastastikused nõuded seisuga 28.09.2011 - 5690,40 eurot, seisuga 31.12.2011 - 18 991,43 eurot. Tasaarveldamise tulemusena jääks seisuga 30.04.2012 hageja poolt esitatud arvetest kostjal tasuda 834,92 eurot ning kostja esitatud arvetest jääks hagejal tasuda 4410,36 eurot. Tasaarveldamise tulemusena jääb hageja võlgnevuseks kostjale 3575,44 eurot. Kostja luges hageja nõuded tasaarveldatuks seisuga 30.04.2012. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 20.09.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kohus tuvastas, et hageja ei vaidlustanud kostjapoolset tasaarvestust seisuga 28.09.2011 - 5690,40 eurot. Tuginedes VÕS § 197 lg-tele 1 ja 2 ja võttes arvesse, et hageja nõustus kostjapoolse tasaarvestusega, mille tulemusena jäi vaieldavaks kostjapoolse tasaarvestuse aluseks oleva nõude (aktiivnõude) summaks 23 401,95 eurot (29 092,19 5690,40), selgitas kohus, kas hageja nõue pärast tasaarvestust jääksummas 20 186,31 eurot (25 876,71 - 5690,40) on tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
9.VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja vaidlustas tasaarvestuse kehtivuse kostja arvete 211053 ja 211043 suhtes kogusummas 22 945,87 eurot, mis on esitatud kohtkindla mööbli suhtes objektile Lahti Päästekeskus. Pooled ei vaielnud, et mööbli tarnis kostja hageja allhankijana Lahti Päästekeskuse objektile Eventus Ehitus OÜ (ehituse peatöövõtja) ja hageja vahelise lepingu alusel. Hageja ei vaidlustanud, et Baltest Mööbel OÜ ja Laoekspert OÜ arved kostjale tõendavad metall- ja kohtmööbli ostmist kostja poolt Lahti Päästekeskuse jaoks, samuti et mööbel oli Lahti Päästekeskusesse
paigaldatud, kuid hageja leidis, et arveid ei saa tasaarvestuse alusena arvestada, kuna mööbel oli tehtud ebaõigest materjalist ja vale mahuga, samuti esinesid mööbli juures muud puudused, mille tulemusena vähendas peatöövõtja hagejale lepingu järgi makstavat tasu kogusummas üle 18 000 euro, millest tulenevalt on ka hagejal õigus vähendada kostjale mööbli eest makstavat tasu. Hageja leidis, et Lahti Päästekeskuse objekti puhul peaks peatöövõtja poolt hageja suhtes rakendatud sanktsioone arvesse võttes kostja vähendama ka Baltest Mööbel OÜ-le makstavat tasu ja pooled peaksid seejärel jagama Lahti Päästekeskuse lepingust tuleneva kahjumi omavahel.
10.Kohus leidis, et hageja väited kostja allhankijate Baltest Mööbel OÜ ja Laoekspert OÜ poolt 04.02. ja 15.02.2011 arvete alusel Lahti Päästekeskuse objektile tarnitud metall ja kohtmööbli lepingutingimustele mittevastavusest on hageja poolt tõendamata Kuigi Lahti Päästekeskuse objekti peatöövõtja esindaja, hageja ja kostja vahelisest ekirjavahetusest nähtuvalt on peatöövõtja tõstatanud küsimusi tarnitud mööbli materjali mittevastavusest ja paigaldatud mööbli puudustest, ei saa nende alusel teha konkreetseid järeldusi mööbli lepingutingimustele mittevastavuse ja kostja poolt lepingutingimuste rikkumise osas. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt kooskõlastati Formica plaadi asendamine Egger plaadiga Lahti Päästekeskuse peatöövõtja esindajaga. Võttes arvesse, et kostja oli Lahti Päästekeskuse objekti puhul hageja allhankijaks, s.t hageja oli kostja suhtes tellijaks, pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks mööbli omapoolselt üle vaadanud ja esitanud kostja poolt tarnitud mööbli väidetavate puuduste kohta pretensioone. Kohus leidis, et kuigi peatöövõtja ja hageja e-kirjadest nähtuvalt vähendati mööblil esinenud puuduste eest hagejale alltöövõtulepingu järgi makstavat tasu, ei tulene sellest üheselt, et sellega oleksid ka piisavalt tõendatud puudused kostja poolt hagejale üleantud ja paigaldatud mööbli osas. Eeltoodust nähtuvalt ei välista hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut, s.t tasaarvestus kehtib. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu 20 186,31 eurot lugeda kattuvas ulatuses tasaarvestatuks kostja nõudega hageja vastu 23 401,95 eurot.
11.Hageja väite, et ta on tasunud kostjale ilma arveid saamata 8835 eurot, mis osas ta võiks teha kostjale omapoolse tasaarvestuse, luges kohus paljasõnaliseks, kuna hageja pole selles osas esitanud mingeid tõendeid. Kuivõrd kostja võlgnevus hagejale on hageja võlgnevusega kostjale tasaarvestatud, puudus alus viivisenõude rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Oluline on asjaolu, et kostja on nõude täielikult õigeks võtnud, samuti asjaolu, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi hageja suhtes. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse alles kohtumenetluse ajal, võttes oma vastuses õigeks, et ei ole arveid tasunud, rikkudes raha tasumiseks ettenähtud tähtaegu. Kostja on hageja arved kätte saanud ja need on kajastatud kostja raamatupidamises. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hageja esitas kostja vastu nõude ka seoses viivitusintressiga. Kohus ei ole sõnagagi puudutanud asjaolu, et kostja ei ole tõendanud selgelt ja usutavalt (ei ole põhistanud) kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmist hageja ees, mille tõttu on seni vaidlustamata ja endiselt asja lahendamisel aluseks võetav hageja nõue kostja vastu viivitusintressi osas. Asjas ei olnud vaidlust, et hageja põhinõuet ei ole kostja poolt vaidlustatud, kuid kostja põhinõude üle on endiselt vaidlus.
14.Vaidlust ei olnud selles, et kostja ei täitnud hageja õigustatud nõuet, oli põhikohustuse osas viivituses ja pidanuks tasuma hagejale viivitusintressi. Asjaolu, et kostja soovis tasaarvestust põhinõude osas, ei tähenda, et juba arvestatud viivitusintress üldse ära kaoks või hageja selline nõue täielikult lõpeks. Kostja ei ole määratlenud, mis ajast võinuks väidetavaid vastastikuseid nõudeid tasaarvestada ja millal võinuks lõppeda
viivise arvestamine. Kostja oma nõuetelt viiviseid ei arvestanud ja ei ole määratlenud aega, millal tema nõuded sissenõutavaks muutusid. Hageja on seisukohal, et kostja nõuded ei olegi sissenõutavad, v.a hageja poolt nõustutud tasaarvetuse osa 5690,40 euro ulatuses.
15.Asjas ei ole vaidlust, et hageja nõuded kostja vastu on tunduvalt varasemast ajast ja seejuures suuremas ulatuses kui kostja väidetav ja kohtu poolt tasaarvestatuks peetud kogu nõue hageja vastu. Kohus pidanuks selle asjaoluga arvestama ja põhjendama, miks ja millises ulatuses on välistatud hageja viivisenõude nn vaikiv rahuldamata jätmine koos muu nõude osaga. Hageja on ise õigeaegselt viivisenõude esitanud, mida pidanuks kohus arutama ja eelduslikult ka rahuldama. Isegi siis, kui kostja oleks omapoolse viivisenõude esitanud ja poolte vahel ei oleks vaidlust nõuete tasaarvestamise võimaluse tekkimise aja suhtes, on hageja viivise nõue igal juhul suurem ja kohus pidanuks sellisel juhul hageja viivisenõude kasvõi osaliselt rahuldama – ka tasaarvestuse avaldusega nõustumisel.
16.Kohus, asudes seisukohale, et hageja on jätnud tõendamata oma vastuväited kostja tasaarvestuse avaldusele, ei ole mõistnud, et eelkõige ei ole kostja tõendanud tasaarvestuse avalduse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Hageja ei pidanudki oma nõuet täiendavalt tõendama, kuna kostja võttis hagi õigeks. Kostja arved on ebaselged, kuna nendest ei nähtu, milliste tööde, materjali ja muu vajalike kulutuste eest need on esitatud. Hageja on möönnud, et need võivad olla seotud tasaarvestuse avaldusega ja vaidlusaluse lepingulise suhtega, kuid tasaarvestuse aluseks olevad arved ei ole arusaadavad ega kontrollitavad. Üldsõnalise arve esitamine, mille on vaidlustanud hageja, ei ole nõude olemasolu usutav põhistamine. Kohus, pannes hagejale kohustuse esitada peale vastuväidete veel muid, otsuses märkimata tõendeid, on tõendamise koormuse jaganud ebavõrdselt, pannes hagejale suurema tõendamise koorma, rikkudes mh poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellises vaieldavas olukorras pidanuks kohus täitma hageja osas selgitamiskohustust, kuna hagejat esindas kuni viimase istungini õigusteadmisteta isik – äriühingu juhatuse liige. Kohus pidanuks seega mitte ainult üldsõnaliselt selgitama, et hageja peaks esitama täiendavalt tõendeid ja vastuväiteid, vaid selgitamiskohustus hõlmab kohustust tõendada konkreetseid asjaolusid, s.t eelkõige asjaolu, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja kostja poolt esitatud arvetel kajastatud summad ei ole põhjendatud jms. Kohus jättis hageja poolt esitatud osa dokumente üldse vastu võtmata, põhjendades, et need on seotud teiste isikutega, ilmselt saamata esialgu aru tasaarvestuse avaldusega seotud faktilise problemaatika komplitseeritusest. Samas ei mõistnud kohus esitatud ja vastu võtmata jäetud dokumentaalsete tõendite sisulist tähendust.
17.28.03.2013 maakohus uuendas menetluse, kuid ei ole hagejale esitanud ettepanekut tasaarvestuse esemeks oleva rahasumma asjaolude tõendamise kohta. Samas on kohus soovinud hagejalt selgitust ja tõendeid hoopis summa osas, mis ei olnud hageja hagi esemeks ega ka tasaarvestuse avalduse esemeks. Seega on kohus käitunud vastuoluliselt ja ei ole pidanud vajalikuks hagejalt tõendeid nõuda tasaarvestuse esemeks oleva nn Lahti Päästekeskuse hanke asjaoludega. Kohus on viidanud ka hageja 02.07.2013 kirjale, mida ei ole kohus vastu võtnud. Viimasel kohtuistungil püüdis hageja lepinguline esindaja viidatud dokumenti kohtule esitada, kuid kohus märkis, et uusi tõendeid vastu ei võeta, kuna menetlus on uuendatud põhimenetluse, mitte eelmenetluse staadiumis. Kohtu 28.03.2013 määrusest ei nähtu, mis staadiumis asja arutamine tegelikult uuendati ja kui kohus tegi ettepaneku esitada uusi tõendeid, siis oli mõistlik eeldada, et tegemist on uue eelistungiga. Seega viis kohus hageja menetlusõiguslikku eksimusse.
18.Hageja on järjekindlalt kinnitanud, et kostjapoolne lepinguliste kohustuste täitmine, mille osas kostja soovib tasaarvestust, ei olnud nõuetekohane. Lahti Päästekeskus ei nõustunud lepingu sellise mittenõuetekohase täitmisega ning Eventus Ehitus OÜ, olles
hageja suhtes tellijaks, on seetõttu vähendanud hagejale makstavat tasu. Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus tasaarvestuse avalduse põhjendatusele hinnagu andmiseks tuleks anda õiguslik hinnang ka Lahti Päästekeskuse ja Eventus Ehitus OÜ vahelistele lepingulistele suhetele, edasi Eventus Ehitus OÜ ja hageja, samuti hageja ja praeguse kostja ning sealt edasi kostja ning lepingutingimustele mittevastava töö teinud Baltest Mööbel OÜ ja Laoekspert OÜ kohustuste täitmisele. Viidatud suhetest tulenevad sanktsioonid mõjusid omakorda hageja ja kostja lepingulisele suhetele, sh hageja vastuväidetele kostja tasaarvestuse avaldusele.
19.Tasaarvestada saab ainult selliseid vastastikuseid nõudeid, kus nõuded on selged. Kuna kostja nõue ei ole selge, oleks ebaõiglane ja ei vastaks hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele, kui isik, mille vastu teisel isikul on selge ning maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskelt tõendatava nõude esitamise ning selle tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Sisuliselt kasutab kostja ära menetlusolukorda, kus ta võib võlasuhte lõppemise järel alles mitme aasta möödudes kohtuistungil esitada pahatahtlikult tasaarvestuse avalduse ilma vastuhagiavaldust esitamata ja riigilõivu tasumata ning saavutada ka oma nõude lahendamise temale soodsamat menetlusõiguslikku olukorda ära kasutades.
20.Asjaolule, et kostja nõue on ebaselge, viitab muuhulgas kostja enese ebakindel käitumine. Kostja ei ole oma väidetavat tasaarvestatavat nõuet efektiivset ja piisavalt aktiivselt sisse nõudnud, esitades sellise avalduse alles kohtumenetluses; kostja ei ole esitanud hageja vastuväidetele tasaarvetuse avalduse alusetuse kohta omapoolseid asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks hageja vastuväidete põhjendamatus, sh Eventus Ehitus OÜ-l vastavasisuliste nõuete või pretensioonide puudumine kostja poolt tarnitud mööbli suhtes, Eventus Ehitus OÜ poolt esitatud pretensioonide alusetus, mööbli jm eest hagejale makstava tasu vähendamine või mööbli vastamine Lahti Päästekeskuse nõuetele; kostja ei ole mööblit ise valmistanud, vaid seda on teinud omakorda kolmandad isikud, millega kostja seotus on seniajani tõendamata jms; kostja ei ole esitanud muid tõendeid, mis tõendaksid tasaarvestuse aluseks oleva nõude väidetavat selgust - nõuetekohase mööbli vastuvõtuakte jms; kostja on tasaarvestuse avaldust menetluse käigus muutnud, sisuliselt võttes ise õigeks, et ka tasaarvestuse avaldus ei olnud esitatud selgetel alustel, kuna kostja seaduslik esindaja on 14.02.2013 istungil nõus vähendama tasaarvestuse vastunõuet summani 22 591 eurot; kostja ei ole suutnud umber lükata hageja sisulisi vastuväiteid tasaarvestuse avaldusele, et hageja vastu rakendati seoses kostja poolt tarnitud mööbli tarnetega rahalisi sanktsioone, mis on ka dokumenteeritud; hageja saatis e-kirja lisana kostjale 02.07.2011 kirja “Mööblitarne Lahti Päästekeskusele”, milles on põhjalikult käsitlenud kostja poolt tarnitud mööbli kokkulepitule mittevastavust ning omapoolset vähendanud kostjale makstavat tasu.
21.Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on järginud hinna alandamise sisulisi ja vormilisi nõudeid. Kostja ei ole hinna alandamist vaidlustanud. Kohus, jättes korduvalt vastu võtmata hageja hinna alandamise avalduse, ei püüdnuki vaidlust sisuliselt lahendada.
22.Kostja ei ole kohtule tõendanud, et tema poolt allhankijana valmistatud mööbel pidi valmistatama materjalist ja mõõtudes ning muudel tingimustel, milles ei olnud lepingus kokku lepitud. Kostja on nõustunud asjaoluga, et mööbel valmistati lepingus kokkulepitust erinevas, odavamas ja vähemvastupidavamast materjalist, kuid ei ole suutnud tõendada, et lepingu tingimusi on selles osas muudetud või kostja oli õigustatud mööbli valmistama just sellistel tingimustel. Seega pidi kohus otsuse tegemisel eelkõige välja selgitama mööbli valmistamisel lepingulised asjaolud, samuti poolte ühise tegeliku tahte, mis alltöövõtulepingu puhul on selgelt ja üheselt tuletatav tellija ja töövõtja vahelise lepingu tingimustest. Kostja ei ole seniajani suutnud tõendada asjaolu, et mööbel vastas lepingulistele tingimustele, mööbel on pretensioonideta tellija poolt vastu
võetud. Selleks, et kostjal tekiks õigustatud nõue tasule, pidanuks kostja tõendama, et tema poolt valmistatud töö on üle antud ja töö on pretensioonideta vastu võetud.
23.Vaadeldaval juhul avastati töö puudused paigaldamise käigus ja selle järgselt, millest teavitati ka kostjat. Alltöövõtja oli teadlik asjaolust, et mööbel on valmistatud odavamast ja lepingule mittevastavast materjalist, kuna kostja esindaja oli lepingulistes suhetes töövõtja kontaktisikuks, olles ise alltöövõtja; samuti toimus selline materjali vahetus pahatahtlikult – odavama materjaliga asendades ei vähendatud kostja poolt töö hinda. Kostja ei reageerinud ka tellija ja töövõtja kirjdele, millega tehti kostjale ettepanek mittekohased tööd lepingu ja seda liiki mööblile esitatavate standartidega kooskõlla viia. Kuna kostja poolt valmistatud töö oli vastu võetud, seda ei olnud võimalik ümber teha, siis oli alltöövõtja õigustatud alandama lepingutingimustele mittevastava töö hinda samas ulatuses ja põhjendustel, mis osas ja ulatuses alandati hinda tellija ja töövõtja vahelise lepingu alusel makstava tasu osas vastavalt VÕS §-le
112.Hinna alandamise avalduse tegemiseks ei ole seadusandja sätestanud ajalisi piiranguid.
24.Tellija ja töövõtja lepingu 27.12.2010 p-st 2.1. nähtub, et tööd tuleb teostada vastavalt töövõtjale üle antud projektdokumentatsioonile ning selles toodud kvaliteedinõuetele, nende puudumisel Ehitustööde Üldistele kvaliteetinõuetele, kinnitatud ehitustehnoloogiale, Soomes kehtestatud normidele, standarditele jms nõuetele. Lepingu p 3.1. kohaselt pidi tööd olema teostatud hiljemalt 14.02.2011. Lepingu p 4.3. kohaselt pidi tasumine toimuma pärast tellija poolt „Teostatud tööde akti“ või „Alltööde üleandmise-vastuvõtu akti“ aktsepteerimist, töövõtja arve alusel, 21 päeva jooksul arve saamisest. Tööde vastuvõtmine on samamoodi kajastatud lepingu p-s 9. Seniajani ei ole kostja eelviidatud dokumente esitanud. Lepingu tähtaegade mittejärgimisel kohustus töövõtja maksma leppetrahvi 0,5 % lepingu hinnast.
25.Kohtu seisukohad nagu oleks lepingu poolte vahel kooskõlastatud lepingus ettenähtud materjali muutmine või ei oleks hageja valmistatud mööblit üle vaadanud, ei vasta tegelikkusele ega ole asjakohased. Töö vaatas üle tellija ja esitas selle kohta pretensiooni. Seejuures pole kohus arvestanud asjaoluga, et kostja valmistatud töö oli pakendatud ja seda saigi üle vaadata alles ehitusobjektil pakendite avamisel. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et majandustegevuses tegutsev isik ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul ei pea rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks (RK 3-21-50-06). Töö puudused on fikseeritud tellija 24.02.2011 tööde ülevaatusel ja edastatud asjaosalistele. 12.02.2013 e-kirjas on kostja ise õigeks võtnud praaktööd, kuid teinud kummalise ettepaneku, et need jäävad hageja kanda. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 4 töövõtja, vaadeldaval juhul alltöövõtja, kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Lisaks eeltoodule nähtuvad kõrvaldamata töö puudused veel kostja 23.05.2011 e-kirjast. Lepingu kohaselt pidanuks tööd olema üle antud aga 14.02.2011.
26.Seonduvalt melamiini ja laminaadi kasutamisega, nähtub asjaosaliste kirjavahetusest 22.03.2011 (tellija kiri alltöövõtjale), samuti eelnevast kirjavahetusest asjaosaliste vahel, et alltöövõtja ei esitanud Eggeri ja Formica materjali kasutamisel töövõtjale ega tellijale kogu ja tõest informatsiooni tulenevalt töövõtulepingus esitatud laminaatmaterjali nõudest. Samasugust pahauskset käitumist on kostja jätkanud ka kohtumenetluse vältel, püüdes 22.03.2011 e-kirjas rõhuda asjaolule, et valmistatud kapi näidis kinnitati tellija poolt ja see tähendas tema arvates ka materjali kinnitamist. Selline nõustumus ei tulene lepingust või ka heast tavast või pooltevahelisest praktikast. Tellija ja töövõtja ei ole kunagi kokku leppinud mööbli teistsuguses materjalis. Lepingut ja selle tingimusi ei saa muuta lepingutingimustele mittevastava töö tegemise kaudu. Vastavalt alltöövõtja soovitusele tegi hageja küll Eventus Ehitus OÜ-le pakkumuse mööblimaterjali
muutmise kooskõlastamiseks, kuid tellija 22.03.2011 kirjast nähtuvalt sellist pakkumust selgesõnaliselt ei kooskõlastatud.
27.Kostja tasaarvestuse avalduse lahendamise seisukohalt omab olulist tähtsust asjaolu, et tööde üleandmise - vastuvõtmise lõppakt vormistati alles 12.07.2011, s.o peaaegu pool aastat lepingus kokkulepitust hiljem. Viiadatud aktist nähtub selgelt tellija ja töövõtja ühine ja selgelt väljakujunenud tahe tööde ja nende hinna osas. Kuna töövõtulepingus kokkulepitud töid ei tehtud nõuetekohaselt, siis toimus töövõtulepingus hinna alandamine, mis omakorda tähendas ka alltöövõtulepingu hinna alandamist. Õiguslikult loogilise ja põhjendatud jätkuna esitas hageja kostjale 02.08.2011 hinna alandamise avalduse, mis tulenes kostja eelnevast alltöövõtulepingu ja seega ka hageja poolt töövõtulepingu mittekohasest täitmisest.
28.Maakohus, esitades hagejale etteheite, et hageja ei ole tõendanud oma vastuväiteid, pidanuks mõistma, et tegemist on tehniliselt komplitseeritud vaidlusega, mis suures osas rajaneb töövõtulepingute poolte vastuväidetel laminaat- ja melamiinmaterjali vastavusest lepingute tingimustele, samuti selliste materjalide erinevusest või samasusest. Sellise asjaolu kindlasktegemine eeldab ekspertiisi läbiviimist, kuna tegemist on asjas tähtsust omavate ja eritedamisi nõudvate asjaolude väljaselgitamisega. Riigikohtu otsuse kohaselt asjas 3-2-1-72-09 on ekspertiisi määramine TsMS § 293 järgi kohtu õigus. Kohus määrab ekspertiisi, kui ta leiab, et tal endal ei ole eriteadmisi mingi asjas tähtsa asjaolu selgitamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on arusaadav, et hageja ei ole kohustatud seaduse ega lepingu alusel võtma enda kanda töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tulenevaid kohustusi, mis tulenesid alltöövõtja Interior Service OÜ rikkumistest. Vastustaja seisukoht
29.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
30.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
31.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse ja ei ole täitnud sellest tulenevat selgitamiskohustust. TsMS § 392 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
32.Maakohus ei ole välja selgitanud kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude asjaolusid. Ringkonnakohtu arvates on kostja nõue jäänud täielikult ebaselgeks, mistõttu polnud maakohtul piisavalt alust lugeda tasaarvestust toimunuks ja hageja nõuet kostja vastu lõppenuks.
33.Kostja esitas tasaarvestusavalduse kohtumenetluses. Kostja tõi oma nõude alusena välja asjaolud, et tema nõue tuleneb poolte koostööst Lahti Päästekeskuse objektil Soomes. Kostja oli hageja allhankija mööbli ostmisel ja paigaldamisel Lahti Päästekeskuses. Kostja, soovides vaidluse lahendada kompromissi teel, esitas hagejale avalduse tasaarvestamiseks, tuues välja pooltevahelised samasisulised nõuded kolmes dokumendis vastavalt seisuga 28.09.2011; 31.12.2011 ja 30.04.2012. Nimetatud dokumentides loetles kostja üksnes arved, mida ta soovis tasaarvestamiseks kasutada. Hageja tunnistas kostja tasaarvestuse avaldust seisuga 28.09.2011 ja vähendas selles
osas oma nõuet. Ülejäänud osas hageja kostja poolt loetletud arveid ei tunnistanud. Seega pidi kostja esile tooma ja tõendama nõude aluseks olevad asjaolud. Ainuüksi arvete esitamisest ei piisa nõude olemasolu tuvastamiseks. Kostja arved on ebaselged, nendest ei nähtu, milliste tööde, materjali ja muu vajalike kulutuste eest need on esitatud. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et üldsõnalise arve esitamine, mille teine pool on vaidlustanud, ei ole nõude olemasolu usutav põhistamine.
34.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna pooled ei vaidle, et kostja on Lahti Päästekeskuse objektile mööblit tarninud ja hageja ei ole tõendanud, et see oleks olnud ebakvaliteetne, on kostja arved põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise. Eelkõige peab nõude esitaja tõendama nõude aluseks olevad asjaolud. Kui kostja tugineb töövõtulepingule, peab ta esile tooma, mida temalt konkreetselt telliti, et ta on tellimuse täitnud ja tellijale üle andnud. Kostja on nõustunud asjaoluga, et mööbel valmistati lepingus kokkulepitust erinevast materjalist, kuid ei ole tõendanud, et lepingu tingimusi on selles osas muudetud või kostja oli õigustatud mööbli valmistama just sellistel tingimustel. Seega pidi kohus otsuse tegemisel eelkõige välja selgitama mööbli valmistamise lepingulised asjaolud, samuti poolte ühise tegeliku tahte. Selleks, et kostjal tekiks õigustatud nõue tasule, pidanuks kostja tõendama, et tema poolt valmistatud töö on üle antud ja töö on pretensioonideta vastu võetud (VÕS § 637 lg 4). Töö üleandmisega seotud asjaolusid ei ole kostja esile toonud.
35.Hageja väidetel võttis Lahti Päästekeskuse tellija peatöövõtjalt vastu puudustega töö ning alandas selle tõttu tasumisele kuuluvat summat, mille võrra peatöövõtja vähendas hagejale makstavat tasu ja hageja omakorda kostjale makstavat tasu. Hinna alandamise aluseks olevat arvestust ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hinna alandamise avaldust ega ole toonud välja asjaolusid, miks hagejal polnud õigust hinda alandada.
36.Maakohtus võttis kostja õigeks hageja põhinõude. Maakohus luges hageja põhinõude kattuvas ulatuses tasaarvestatuks kostja nõudega ja sellega lõppenuks. Maakohus leidis, et kuna kostja võlgnevus hagejale on hageja võlgnevusega kostjale tasaarvestatud, puudub alus ka hageja viivisenõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja on oma tasaarvestuse avalduses märkinud, et loeb nõuded tasaarvestatuks seisuga 30.04.2012. Hageja on hagiavalduses esitatud viivisenõude arvutanud alates võlasumma mittetasumisest kuni 18.04.2012 ja sealt edasi etteulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. Esitatud viivisenõuet ei ole kostja tasaarvestanud. Seega jättis maakohus ebaõigesti hageja viivisenõude täielikult rahuldamata. Küll aga tuleb asja uuel läbivaatamisel hageja viivisenõuet täpsustada, arvestades, et hageja on hagi osaliselt õigeks võtnud ja tunnistanud tasaarvestust seisuga 28.09.2011 ja on viivisenõuet ka menetluse käigus muutnud.
37.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja poolt peale kohtuistungi lõppu esitatud vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastuväide on esitatud hilinenult. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma
38., ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kuna vastuväide puudutas taotluse lahendamist kohtuistungil, tuli vastuväide esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS §-s 50 sätestatud protokolli sisu nõuetele ja selle parandamiseks taotluses soovitud viisil puudub alus.
39.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.