Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, otsuse õiguslikud põhjendused

Hagi asjaolude kohaselt toimus 29.08.2024 Tallinnas A. H. Tammsaare teel liiklusõnnetus, kus sõiduk xxx (xxx), mida juhtis kostja, tanklast väljudes sõitis ette peateel liikunud sõidukile xxx (xxx). Kannatanu teate kohaselt toimus liiklusõnnetus järgmiselt: „Liikusin Tammsaare teel suunaga Järvevana tee poole esimeses reas kui ootamatult sõitis vasakult poolt, Tammsaare tee 76 tankla õueala poolt, tee suunaga risti, minu xxx registrinumbriga xxx. Pidurdasin ja üritasin keerata paremale, kuid ei õnnestunud kokkupõrget vältida. Kahjustada said minu sõiduki esistange vasak osa ja vasak esituli. Teisel sõidukil esistange parem osa“. Liiklusseaduse sätteid rikkus sõiduki xxx (xxx) juht, kes ei andnud teed peateel sõitnud sõidukile. Hageja on liiklusõnnetuse põhjustajaks tunnistanud sõiduki XXX XXX (xxx) juhi sõiduki ehk kostja. Kostja sõidukil XXX XXX (xxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis nr xxx oli nimetatud sõidukile sõlmitud hageja poolt ning liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 01.08.2024 kell 23:59. Kuna liiklusõnnetus toimus 29.08.2024, siis puudus sõidukil XXX XXX (xxx) liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 36 lg 2 kohaselt oli kahju hüvitamise kohustus hagejal. Sõiduki XXX XXX (xxx) omanik oli kostja. Seega oli kostja kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 1 järgi. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk XXX XXX (xxx) kahjustada. Sõiduki XXX XXX (xxx) taastamiseks esitas hagejale kalkulatsiooni xxx OÜ käibemaksuta summas 1005,93 eurot. Kalkulatsioonile on lisatud remondiettevõtte poolt tehtud fotod, fotodelt nähtuvad sõidukile XXX XXX (xxx) tekkinud kahjustused. Hageja hüvitas sõiduki XXX XXX (xxx) remondimaksumuse summas 1005,93 eurot ilma käibemaksuta. Kuna sõidukil XXX XXX (xxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis, siis saatis hageja nimel hageja koostööpartner xxx kostjale kui sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikule 01.11.2024 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Tagasinõudes andis hageja kostjale mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju

1

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2

hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 18.11.2024. Kostja vaidles kahju suurusele vastu ning ei hüvitanud tekitatud kahju. Kuna kostja kahju hüvitanud ei ole, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 19.11.2024, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1050,52 eurot, millest 1005,93 eurot on põhinõue ja 44,59 eurot on seisuga 08.04.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates 09.04.2025 kuni põhinõude (1005,93 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos sellelt nõutava viivisega palus jätta kostja kanda2.

Kostja ei ilmunud 25.03.2026 toimunud korraldavale istungile. Kutse oli kostjale isiklikult kätte toimetatud 14.01.2026. Kostja ei teatanud enne istungit, miks ta istungile ei ilmu ega esitanud ka kohtu nõudel pärast istungit seaduslikku takistust kinnitavaid tõendeid selle kohta, et tal oli mõjuv põhjus istungile (väidetav haigestumine) mitteilmumiseks (kohtu kiri 27.03.2026, kostja vastus 27.03.2026). Kostja oli teadlik istungile mitteilmumise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega TsMS § 410 järgi. Tagaseljaotsuse tegemise korral ei hinda kohus kostja vastuväiteid ega hageja tõendeid, vaid kontrollib hagi, kas see on õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollib sisuliselt üksnes menetluskulusid. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse täitmata jätmise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi kohustuse täitmist, viivist ja viivist kuni kohustuse lõpliku täitmiseni. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja põhjustas liikluses kostjale kuuluva sõidukiga teisele sõidukile kahju ning et kostja sõiduki suhtes oli liikluskindlustusleping lõppenud ning kahju põhjustati 12 kuu jooksul pärast liikluskahju põhjustamist. Hageja on esile toonud hagiavalduses, et ta hüvitas kannatanule tekitatud kahju 1005,93 eurot (sõiduki taastusremondi kulud) ning esitas kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks ja palus kahju 3

hüvitada 18.11.2024, mille hüvitamisest kostja keeldus. Seega on kostja on rikkunud ülalviidatud sätetest tulenevat sõiduki kindlustamise kohustust, osales lubamatult sõidukiga liikluses ja põhjustas teisele sõidukile kahju, mille hageja hüvitas, kuid mille hüvitamisest on kostja keeldunud. Hageja kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja on eelviidatud seadusest tulenevalt kahju hüvitamise kohustust hageja ees rikkunud, olles samal ajal viivituses. Hagejal on õigus nõuda ülalviidatud sätete alusel kohustuse täitmist ehk kahju hüvitamist ning viivist kuni kohustuse täitmiseni. Hagi on selles toodud asjaoludega õiguslikult ülalviidatud sätete alusel põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1050,52 eurot, millest 1005,93 eurot on põhinõue ja 44,59 eurot on seisuga 08.04.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates 09.04.2025 kuni põhinõude (1005,93 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud ja sõidukulud TsMS § 144 p 1, 2 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud on nimekirja järgi riigilõiv 280 eurot, bussisõidukulud 2 korda Pärnu-Tallinn-Pärnu kokku 41,90 (19,95+21,95) eurot, esindaja kulud 3,5 tunni eest. Tasu määr on 150 eurot tunnis (käibemaksuta). Menetluskulud on kokku 846,90 eurot. Kostja vaidles 27.03.2026 kuludele vastu. Esindaja tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on esindaja kulud 3,5 töötunni eest TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikud ja põhjendatud, arvestades 2 korraldavat istungit, hagimaterjalide koostamist, hagi esitamist ning kostja vastuväidetega tutvumist. Hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot, mis nähtub asja materjalidest. Hageja andis volikirja xxx töötajale xxx asub Tallinnas (nähtav äriregistrist). Kohus leiab, et esindaja bussisõidukulud 41,90 eurot Pärnu-Tallinn-Pärnu (2 korda) ei ole tõendatud. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 805 eurot (846,90 eurot-19,95-21,95). Märgitud 805 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude hüvitamiseni alates otsuse jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik (digitaalne allkiri)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.