Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, kohtu põhjendused XXXsõlmis 25.11.2005 õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr XXX. Kostjad XXXja XXXkäendasid lepingust tulenevat kohustust. XXXsõlmis 25.11.2005 limiteeritud käenduslepingu summas 17 500 krooni (1118,45 eur) ja XXXsõlmis limiteeritud käenduslepingus summas 20 000 krooni (1278,23 eur). Riik on tagatiskohustuse täitnud panga ees ja talle on läinu üle panga nõue võlgnike vastu. Laenusaaja oma kohustust ei täitnud ja hageja pöördus nii laenusaaja kui ka käendajate vastu kohtusse kohustuse täitmise nõudes. Hageja palus kostjatelt XXXja XXXhageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevuse 1648,74 eurot, millest kostjalt XXXmaksimaalselt 1118,45 euro ulatuses ja kostjalt XXX1278,23 euro ulatuses. Kostja XXXei ole hagile vastust esitanud, teada on hoiatatud tema suhtes tagaseljaotsuse tegemisest (Ametlikud Teadaanded). Kuna kostja XXXpole hagile vastanud, leiab kohus, et tema suhtes on võimalik teha tagaseljaotsus. ÕÕS § 3 järgi on õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. ÕÕS § 21 lg 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. ÕÕS § 19 lg 1 järgi sõlmitakse õppelaenu tagamiseks käenduslepingud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; lg 2 I lause kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse

eest täies ulatuses. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kuna hagi ajaolude on laenusaaja saanud õppelaenu, mida pole ei hageja ega käendaja pangale tagastanud ja mille tõttu on riik tagatise kohustuse panga ees täitnud ning talle on läinud üle panga nõue käendaja ja laenusaaja ning kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis on need asjaolud tema poolt omaksvõetud ning hagi kuulub käendusega piiratud rahasumma ulatuses rahuldamisele. Arvestades hagis toodud väidet, et käendaja vastutus on piiratud 1278,23 euroga, kuid hageja nõudis mõlemalt kostjalt võlgnevuse 1648,74 eurot, siis on hageja nõue osaliselt, so käenduslepingus limiteeritud summa 1278,23 euro ulatuses, õiguslikult põhjendatud. Seega hagi XXXvastu osaliselt rahuldamisel ja XXXtuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1278,23 euro ulatuses. Kostja XXXon asjas sõlmitud kompromiss, mis on kohtu poolt kinnitatud. Tsiviilasja hind, menetluskulud Käesoleva tsiviilasja hind on 1278,23 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 1500 eurot riigilõivuks 150 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab poolt, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud, kuid vaidlus ise ei ole riigilõivuseaduse järgi riigilõivuvaba vaidlus, siis mõistab kohus lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, 2 kostjalt välja riigilõivu summas 150 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.