Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Marina Suhnjova (Rada Õigusbüroo OÜ, Mustamäe kandekeskus, n/k 927, Sõpruse pst 209/211, 13403 Tallinn; e- post: [email protected]) ja vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
23.01.2014.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks kokku 924,08 eurot, millest 799,48 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 124,60 eurot viivise katteks.
3.Välja mõista XXX Korteriühistu XXX kasuks viivis 0,07 % põhinõudelt, s.o. 799,48 eurolt alates 01.11.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel
on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Korteriühistu XXXesitas 05.12.2012.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXvastu ning 26.02.2013.a. hagiavalduse võlgnevuse summas 401,44 euro ja täiendava viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on XXXXXXTallinnas asuva elumaja korteromandi number 28 omanik ja korteriühistu liige. Maja haldamisega seotud kulud on kinnitatud korteriühistu üldkoosolekute otsusega. Hageja esitas kostjale perioodil 11.08.2012.a. kuni 10.01.2013.a. majandamiskuludega arved summas 581,88 eurot. Kostja tasus 207,65 eurot. Kostja ei tasu üldse elamu remondi-, hoolduse- ja haldusega seotud kulusid summas 352,78 eurot, oktoobri 2012.a. majanduskulud 20,10 eurot ning veekao kulud summas 1,35 eurot. Kokku kostja põhivõlg seisuga 25.02.2013.a. on 374,23 eurot (581,88-207,65). Lisaks on kostjale arvestatud maksetega hilinemise eest viivist summas 27,21 eurot, seega on kokku võlg 401,44 eurot.
2.Kuna ajavahemikul juulist 2012 kuni detsembrini 2012 kostjale esitatud arvetes tekkis viga, arvestas hageja ümber kostjale määratud summad kooskõlas 29.06.2012.a. üldkoosoleku otsusega alates juulist 2012 ning tariifidega: hooldus – 0,36 eurot/m2, haldus – 0,29 eurot/m2 ja remont – 0,60 eurot/m2. Hageja väljastas uued arved ning arvestas kostja võlgevuse ümber. Uue ümberarvestuse kohaselt arvestati kostjale perioodil 10.07.2012 kuni 10.01.2013 majandamiskulude katteks 628,08 eurot. Kostja tasus majanduskulude hüvitamiseks 272,40 eurot. Seega kostja põhivõlg selle perioodi eest on 355,68 eurot ning viivis seoses maksete hilinemisega on 85,43 eurot seisuga 31.10.2013.a. 29.06.2012.a. üldkoosoleku otsus uute tariifide kinnitamiseks jõustus selle tegemise ajast ehk 29.06.2012.a. ning ühistul tekkis õigus esitada juba juulist 2012.a. arved uute tariifidega. 29.06.2012.a. üldkoosoleku otsus nr. 3 eelarvetariifide kinnitamisel oli korduvalt kinnitatud ehk kiidetud heaks ühistu 02.05.2013.a. üldkoosoleku otsusega nr. 1. Ajavahemikus 10.02.2013.a. kuni 08.10.2013.a. esitas hageja kostjale veel üheksa arvet ühistu majandamiskulude hüvitamiseks. Kokku uue perioodi jooksul on arvestatud kostjale majandamiskulud summas 883,92 eurot, kostja maksis ära 440,12 eurot. Seega suurenes kostja põhivõlg 443,80 euro võrra ning moodustab 799,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista majanduskulud summas 799,48 eurot ja viivise summas 124,60 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,07% päevas põhinõudelt, s.o 799,48 eurolt alates 01.11.2013.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet ning on tõlgendanud majandamiskulusid vääralt. KÜ juhatus tellis ekspertiisi katuse remondi vajalikkuse hindamiseks ning ekspertiisi otsusega ei ole katuse remont vajalik. KÜ ei ole ka sõlminud halduslepingut ega otsustanud palgata haldurit ja seetõttu ei saa nõuda halduri töötasu. KÜS sätestab lisaks sellele, et kulud peavad olema ka vajalikud, et kulusid saab nõuda nende tekkimise hetkest, mistõttu peab hageja tõendama nende kulude tekkimist. Hageja ei saa nõuda kostjalt majandamiskulusid pelgalt arvel olevate numbrite alusel nende summade vajalikkust ja teket tõendamata. Tõendavate dokumentidega on näidatud majandamiskulusid summas 374,23 eurot ning kostja on seisukohal, et hagi esemeks ei saa olla majandamiskulud suuruses 401,44 eurot vaid 374,23 eurot. Hageja rajab oma nõuded 29.06.2012.a. üldkoosoleku otsustele. Käesoleval ajal 29.06.2012.a. otsused on vaidlustatud
ning kohus ei ole teinud tsiviilasjas nr. 2-12-37271 lõppotsust. Antud olukord on tekkinud kostja mittenõustumise tagajärjel KÜ juhatuse tegevusega ning kostja ei ole otseses mõttes võlgnik, kes ei tasu oma korteri eest, vaid see on põhimõtteline vaidlus, kus kostja kasutab võimalust tõendada oma seisukohta ning vältida lisakulutusi, mis on tõendamata ja põhjendamatud ning seotud pahatahtliku tegevusega KÜ juhatuse poolt. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtule esitatud arvetes hageja märgib valetariifi remondi eest, sest arvetes on märgitud tariifiks 0,68, aga 29.06.2012.a. üldkoosoleku protokollis p. 3 viimases lauses on märgitud teine tariifi summa 0,60, mistõttu hageja arvestas oma arveid kostjale valetariifiga ja veel suurendasid kostja arveid. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, palub kostja jätta menetluskulud poolte kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 1 128,35 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 27.05.2013.a. (I köide t/l 149) ja 16.12.2013.a. kohtumäärustes (II köide t/l 67) kui ka 01.10.2013.a. kohtuistungil (I köide t/l 197-198).
7.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
8.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga Tallinnas Ehitajate tee 72-28 omanik (I köide t/l 24) ja seega ka Korteriühistu XXX(I köide t/l 25) liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulude tasumise kohustust kohaselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
9.Kohtule esitatud arvete (I köide t/l 30-35, II köide t/l 14-30) kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 799,48 eurot ja viivisvõlgnevusena 124,60 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostjale arveid 29.06.2012.a. üldkoosolekul vastuvõetud uute hooldus-, haldus- ja remonditariifide alusel või mitte. Kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid hageja poolt esitatud summade suurusele ning arvutuskäigule.
10.Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud perioodi eest 10.07.2012-10.01.2013.a. ja 10.02.2013-08.10.2013.a. esitatud arvete pinnalt tekkinud võlgnevusele. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestusest nähtub, et 08.10.2013.a. seisuga oli kostjal võlgnevus hageja ees 799,48 eurot (II köide t/l 34). Nimetatud võlgnevus on tekkinud alates 10.07.2012.a. s.o juuni 2012.a. arve osalise mitte tasumisega summas 14,95 eurot ning on
igakuiselt suurenenud.
11.Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et hageja on arvestanud remondifondi määraks 0,68 eurot/m2, kuid tegelikult on üldkoosolek 29.06.2012.a. otsustanud, et remondifondi makse on 0,6 eurot/m2. Hageja on selles osas oma nõuet täpsustanud ja esitanud kostjale parandatud arved perioodi juuli 2012.a. kuni jaanuar 2013.a. eest (II köide t/l 14-21).
12.Hageja on esitanud kostjale ajavahemikul juuli 2012.a. kuni jaanuar 2013.a. arved, mille kohaselt on halduskulu määraks 0,29 eurot/m2, hoolduskulu määraks 0,36 eurot/m2 ja remondifondi määraks 0,6 eurot/m2 (II köide t/l 14-21) ning ajavahemikul veebruar 2013.a. kuni oktoober 2013.a. arved, mille kohaselt on halduskulu määraks 0,29 eurot/m2, hoolduskulu määraks 0,36 eurot/m2 ja remondifondi määraks 0,60 eurot/m2 (II köide t/l 2230).
13.Kohtule esitatud Korteriühistu XXX29.06.2012.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on üldkoosolek otsustanud kinnitada ühistu 2012.a. eelarve muudatustega (I köide t/l 26-29). Samuti nähtub nimetatud üldkoosoleku protokollist, et hääletati katuse remondi ja sihtmaksete 0,60 eurot/m2 kohta kogumise osas perioodil 2012-2013.a. ning nimetatud otsus võeti vastu ühehäälselt. 2012.a. majandustegevuse eelarve kohaselt on hooldukulu tariif 0,36 eurot/m2 kohta ning halduskulu tariif 0,29 eurot/m2 kohta (I köide t/l 26-29).
14.KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui sellist juriidilise isiku organi sh ka üldkoosoleku otsust ei ole tühistatud või tuvastatud otsuse tühisust on tegemist kehtiva otsustusega. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
15.Kostja konkreetseid vastuväiteid halduskulu, hoolduskulu ja remondifondi maksete mittetasumise osas kohtule ei esitanud. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei tasu ta nimetatuid makseid põhimõtteliselt ja eelkõige seetõttu, et antud olukord on tekkinud tema mittenõustusmise tagajärjel korteriühistu juhatuse tegevusega (I köide t/l 221). Kohus on seisukohal, et kostjal puuduvad alused talle määratud maksete mittetasumiseks ja selline kostja tegevus pole õige.
16.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda makseid alates juulist 2012.a. kuni oktoobrini 2013.a. halduskulu määras 0,29 eurot/m2, hoolduskulu määras 0,36 eurot/m2 ja remondifondi määras 0,6 eurot/m2. Asjaolu, et Korteriühistu XXXliikmete poolt on vaidlustatud 29.06.2012.a. üldkoosoleku otsus, ei ole antud juhul aluseks kostjale esitatud arvete mittemaksmiseks. Kui kohus peaks leidma, et 29.06.2012.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole seadusega kooskõlas, on kostjal võimalik hiljem tasaarvestada viimasele hageja poolt esitatud arved.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele majandamiskulude (hoolduskulu, halduskulu ja remondifondi maksete) võlgnevus summas 799,48 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga
viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 124,60 eurot.
19.Kohtule esitatud viivise arvestus on selge ja järgitav (II köide t/l 34). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 124,60 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07 % päevas põhinõudelt, s.o. 799,48 eurolt alates 01.11.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 924,08 eurot, millest 799,48 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 124,60 eurot viivise katteks. Kostjalt tuleb ka välja mõista viivis 0,07 % põhinõudelt alates 01.11.2013.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 128,35 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja taotlus jätta hagi rahuldamise korral menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, ei ole millegagi põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Antud kohtumenetluse on põhjustanud kostja.
24.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.