Muud › Muud hagiasjad

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjatel on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. EE932200221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 150 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

KÜ Maleva 17 esitas Viru Maakohtule hagi O. B.i ja O.M. vastu tuvastamaks, et kostjad on 13.07.2013 surnud korteriomanik M. B.i (korteriomand asukohaga xxx) pärijad, kohustamaks kostjaid vormistama end M. B.i pärijatena ja korteriomandiga seotud võlgnevuse summas 393,71 eurot väljamõistmise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt suri 13.07.2013 korteri asukohaga xxx omanik M.B.. M. B.i pärijateks on kostjad. Kostjad on pärandvara faktiliselt vastu võtnud- kostja O.B. elab alaliselt nimetatud korteris ja kostja O.M. külasta b venda pidevalt nimetatud korteris. Kostjad ei ole loobunud pärandvarast. Tulenevalt sellest, et kostjad ei ole pärandvara oma nimele vormistanud, on hagja sunnitud kandma korteriomandiga seotud kulud.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjatele koos menetlusse võtmise määrusega hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud 17.12.2013 kostja O. B.i kaudu, mis leiab kinnitust O. B.i allkirjaga (tl 24-25). Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja nõusolekul hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus määras asja 03.02.2014 toimunud kohtuistungile. Kohtukutsed said kostjad kätte kostja O.M. kaudu (29-30). Ka kohtukutsetes hoiatas kohus kostjaid, et kostjate ilmumata jäämisel, võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotles hagiavalduses ja kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja 410.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on

osaliselt põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, tee b kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükka b asja arutamise edasi. Hageja lepinguline esindaja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esitas hagiavalduses järgmised nõuded: 1) Tunnistada kostjad pärandaja M. B.i pärijateks; 2) Kohustada kostjaid vormistama ametlikult oma pärimisõigus M. B.i varale; 3) Välja mõista kostjatelt hageja kasuks sisse võlgnevus summas kokku 393,71 eurot. Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg.1 kohaselt pärandi avanemisel lähe b pärand üle pärijale. Tsiviilasja materjalidega on tõendamist leidnud, et 13.07.2013 suri korteri asukohaga: Maleva 17-55 Kohtla-Järvel omanik M. B. ja tema pärand läks vastavalt PärS §-dele 3 ja 4 lg.1 üle tema pärijatele. PärS § 116 lg.1 kohaselt pärija võib pärandi vastuvõtmisest loobuda kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Hagiavalduse kohaselt elas pärandaja kuni surmani pärandvaraks olevas korteris, asukohaga: Maleva 17-55 Kohtla-Järvel. Käesoleval ajal elavad seal kostjad. Harju Maakohtu pärimisregistri andmetel kostjad pärandi vastuvõtmisest loobunud ei ole (tl 47). Maakohus on seisukohal, et kostjad, kes elavad pärandaja korteris (tl 43), on/pidid olema enam kui kolm kuud tagasi teada saanud oma isa M. B.i surmast ning oma pärimisõigusest ning ei ole kasutanud õigust pärandvarast loobuda. PärS § 118 lg.1 kohaselt kui pärija PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostjad on M. B.i pärandvaraks oleva korteriomandi asukohaga: xxx vastu võtnud. PärS § 130 lg.1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei sa ühelt isikult teisele üle minna. Maakohus on seisukohal, et pärandaja M. B.i kõik õigused ja kohustused on kostjatele PärS § 130 lg.1 alusel üle läinud, sh läks üle kohustus tasuda korteriomandi asukohaga: Maleva 17-55 Kohtla-Järvel hooldusega seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kostjad M. B.i pärijateks ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja pärandvaraks olnud korteriomandiga seotud kulud hageja kasuks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustamaks kostjaid vormistama ametlikult oma pärimisõiguse pärandvarale, sest selline nõue ei ole täidetav.

Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KOS § 13, KÜS § 13 lg

4, § 15`, VÕS § 76, § 82, § 108.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410 § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 393,71 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmiseks. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulusid 170 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 245 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.