Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu ja kulutuste osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Arinco Kaubandus esitas kohtule 15.11.2013 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Kohtu 20.11.2013 määrusega jäeti avaldus käiguta, puudused kõrvaldati ning 23.12.2013 võeti avaldus menetlusse. Avalduse, selle lisaks oleva maksejõuetuse põhjuste seletuse ja võlanimekirja kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused majanduslanguse ajal 2008.aastal. Vähenes käive ja tekkisid võlad panga, maksuameti ja tarbijate ees. 2013.a oktoobriks müüdi täitemenetluse raames ettevõtte laenu katteks olnud äripind, kus ettevõte tegutses. Viimased aastad on küll töötatud kasumiga, kuid varasemate võlgnevuste tasumiseks on see olnud ebapiisav. Tekkinud võlgnevusi ei ole enam võimalik likvideerida. Vara ja nõudeid on avalduse kohaselt ligemale 2000 EUR väärtuses, võlgu (peamiselt SEB Pank ja Maksu- ja Tolliamet) ligemale 150 000 eurot suuruses summas. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Jüri Truutsi. Kohtuistungil kinnitas võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige Kardo Viita, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ja nõustub selles toodud järeldustega. Võlgniku selgitusel loodi ettevõte 19 aastat tagasi ning kuna 2006-2007 läks väga hästi, soetati rendipinna asemel laenu abil oma äripind x asuvas elamus. Paraku saabus majanduslangus ning tänaseks on äripind panga nõudel müüdud kolm korda madalama hinnaga ning pangale on endiselt võlg koos kõrvalnõuetega üle 82 000 euro. Olemasolevad laojäägid, mis on ettevõtte põhiline allesjäänud vara, tuleks müüa tervikpaketina. Kuigi veel 2013.aastal oli jooksvalt kliente ja oma kulud sai sellega kaetud, ei ole enam sellist sissetulekut, mis võimaldaks katta pangale ja maksude osas tekkinud võlga. Võlgniku esindaja kinnitas, et võib mõne kuu jooksul tasuda ise osa ajutise halduri tasust, mis halduril saamata jääb. Samuti nõustus ta jääma dokumentide hoidjaks. Halduri 14.01.2014 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt ei ole võlgnikul piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pärast oma äripinna ostmist 2007.aastal algas majanduslangusega seoses tulu järsk vähenemine, majandamist jätkati

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-70105 sularahaga, kuid 2011.aastal lõppes pangalaenu leping. Pärast äripinna müüki 2013.aastal on lõppenud majandustegevus, töötajaid ei ole ning võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Haldur leiab, et maksejõuetus on tekkinud pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes muudel asjaoludel seoses müügitulude languse ja kolimisega ning üldise majanduslangusega. Olulised makseraskused ilmnesid 2010.aastal, kui ei suudetud enam tasuda jooksvaid kohustusi. Samas jätkas võlgnik tegevust. Pärast äripinna müüki ei ole enam võimalik majandustegevust jätkata. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Võlgnik toetas kohtuistungil nimetatud taotlust. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 17.01.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 3. maiks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad PankrS § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti võlgnik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pealegi tuleb võlgniku enda pankrotiavalduse puhul seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad umbes 149 694 eurot, vara on aga kassas olev raha 67.55 eurot ning laojäägi võimalik maksumus, mis halduri hinnangul on ca 100 eurot (5-10% bilansilisest maksumusest, mis on 1470.86 eurot). Võlgnikul on kaks nõuet, kuid üks neist summas 409.04 eurot on ilmselt aegumise vastuväitega (nõue pärineb aastast 2003) ning teine nõue summas 787.71 eurot on füüsilise isiku täitmisel juba üle viie aasta. Seega on nõuete sissenõudmine perspektiivitu. Maksejõuetuse põhjuseid on antud juhul mitu – nii majanduslangus kui uue äripinna soetamine pangalaenuga ning isegi ettevõtte tegevuse kasumlik läbiviimine ei aidanud tekkivaid kohustusi tasuda. Tänaseks on ilmne, et ettevõtte majandustegevust taastada ei ole mõistlik, töölepingud on lõpetatud, enampakkumisel on müüdud ka äripind. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Kardo Viita tema nõusolekul.

Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-13-70105 nende hüvitamise 397 euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu ja kulutuste (bürookulud) väljamõistmiseks, paludes eelmärgitud summa riigi vahenditest tasuna hüvitada, kuid kuna töömaht oli 13 tundi, tuleb tasu suuruseks määrata x eurot (x eurot tund, summa ei sisalda sotsiaalmaksu). Puuduolev summa x eurot tuleb seega hüvitada võlgnikul solidaarselt juhatuse liikmega (kes on sellega nõustunud istungil), lisaks 12.70 eurot bürookuludena (sh käibemaks). Laojäägi müügi ja kassajäägi arvelt õnnestub ilmselt võlgnikule ja juhatuse liikmele jäävat osa veelgi vähendada. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) ja tehtud kulutused on mõistlikud, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus. PankrS § 23 lg 6 alusel saab määrata ajutise halduri kulutuste hüvitamise büroole (OÜ Autente), mille kaudu haldur tegutseb. Halduri taotletud kujul tasu ja kulutuste väljamõistmine (osa riigilt ja osa võlgnikult ning tema juhatuse liikmelt) on kooskõlas ka võlgniku kassas oleva raha ja olemasoleva varaga ja peaks tagama haldurile mõistliku tasu saamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.