Pakendihai OÜ hagi OÜ ARTEKO A.K. vastu põhivõla 7 833,94 euro, viivise 1 299,25 euro ja lisanduva viivise nõudes OÜ ARTEKO A.K. vastuhagi Pakendihai OÜ vastu 1 248,40 euro nõudes
Hagihind
9 133,19 eurot
Vastuhagi hind
1 248,40 eurot
Viimase toimumise aeg Menetlusosalised
kohtuistungi 15. jaanuar 2014. a
Hageja (vastuhagis kostja):
Pakendihai OÜ (RK xxx, asukoht: Silikaltsiidi 7, 11216 Tallinn)
Hageja esindajad:
T. M., juhatuse liige H.R. (Arcis RH OÜ, volikirja alusel, e-post: [email protected] )
Kostja (vastuhagis hageja):
Kostja esindajad:
OÜ ARTEKO A.K. (RK xxx4, asukoht: Vabaduse pst 21a, 43125 Kiviõli) A. N., juhatuse liige M. M. (Meristo Õigusbüroo, volikirja alusel, e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt ARTEKO A.K. Pakendihai OÜ kasuks põhivõlg 7 833 (seitse tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm) eurot 94 senti, seisuga 15.01.2014. a sissenõutavaks muutunud viivis 1 299 (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) eurot 25 senti ja alates 16.01.2014. a viivis põhivõlalt (7 833,94 eurot) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata Pakendihai OÜ nõue OÜ ARTEKO A.K. vastu võla sissenõudmiskulude (300 eurot) nõudes.
4.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
5.Välja mõista Pakendihai OÜ-lt OÜ ARTEKO A.K. kasuks viivis 712 (seitsesada kaksteist) eurot 49 senti.
6.Tasaarvestada poolte nõuded. OÜ-lt ARTEKO A.K. kuulub Pakendihai OÜ kasuks peale tasaarvestamist väljamõistmisele 8 420 (kaheksa tuhat nelisada kakskümmend) eurot 70 senti ja alates 16.01.2014. a lisanduv viivis.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskuludest jätab kohus 92,3% Kostja kanda ja Kostja menetluskuludest 43,2% Hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUS
1.Hagiavalduse kohaselt on Pakendihai OÜ (Hageja) OÜ-lt ARTEKO A.K. (Kostja) vastu võtnud ehitus- ja lammutus segaprahti ja jäätmeid ning ajavahemikul september 2011. a kuni detsember 2011. a rentinud prügipresse. Vastu võetud prügi ja rendile võetud prügipresside eest kohustus OÜ ARTEKO A.K. tasuma esitatud arvete alusel ja kohaselt. Hageja on esitanud Kostjale arved tasumistähtajaga 7 päeva kogusummas 7 833,94 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise hetkeni (25.02.2013. a) summas 786,44 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja põhivõla 7 833,94 eurot, võla sissenõudmiskulud 300 eurot ja viivise 786,44 eurot.
2.Kostja esitas 02.04.2013. a vastuse hagile. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Ka Pakendihai OÜ on võlgu OÜ-le ARTEKO A.K. ning summas 10 168,78 eurot tuleb teha tasaarvestus ning hoopis Hageja peab Kostjale raha tasuma.
VASTUHAGI JA VASTUS VASTUHAGILE
3.09.04.2013. a esitas Kostja vastuhagi. Vastuhagis taotleb Kostja 1 248,40 euro väljamõistmist tasaarvestuse korras. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on Pakendihai OÜ jätnud 06.02.2013. a seisuga tasumata kolm arvet kokku summas 10 168,78 eurot (arved 110517, 110782, 120019). OÜ ARTEKO A.K. nõustub Pakendihai OÜ hagiga, kuid leiab, et Pakendihai OÜ võiks viivistest loobuda, sest OÜ ARTEKO A.K. ei nõua viiviseid, ehkki tal oleks selleks õigus.
4.Vastuses vastuhagile Pakendihai OÜ vastuhagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt puuduvad OÜ-l ARTEKO A.K. nõuded. Pakendihai OÜ raamatupidamises puuduvad arved nr 110782 ja nr 120019. OÜ ARTEKO A.K. on esitanud arusaamatu viivisarve nr 110517, mille kohaselt ta on arvestanud Pakendihai OÜ-le viivist väidetavalt tasumata arvete eest viivisemääraga 100% kalendriaastas. Poolte vahel puudub leping, milles pooled oleksid kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast (VÕS § 113, § 94) kõrgema viivisemäära. Seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Asja materjalidest tuleneb, et Kostja tunnistab Hageja põhivõla nõuet 7 833,94 eurot ja viivisenõuet (seisuga 13.11.2013. a oli viivist arvestatud 1 258,46 eurot, tl 63 pöördel), Kostja pole esitanud vastuväiteid ka lisanduva viivise nõudele (tl 63 pöördel, 92). Kostja ei tunnista Hageja nõuet summas 300 eurot.
6.Seega puudub poolte vahel vaidlus Hageja põhinõude, viivisenõude ja lisanduva viivise osas.
7.Kostja ei tunnista võla sissenõudmise kulutusi ning soovib oma nõude tasaarvestamist hageja nõudega. Kostja märgib, et tal on nõue Hageja vastu 10 168,78 eurot (viivisarve 110517 summas 8 239,18 eurot, arve 110782 summas 1 785,60 eurot (kile eest), arve 120019 summas 144 eurot (kartongi eest, tl 53-55).
8.Hageja ei tunnista vastuhagi ja tasaarvestuse nõuet, põhjendusel, et tal puuduvad arved kile ja kartongi eest, müügitehinguid pole olnud ja Kostja ei ole seda tõendanud, viivisearve (viivise määr 100% aastas) on arusaamatu.
9.Seega vaidlevad pooled põhihagis sissenõudmiskulude üle (300 eurot) ja kogu vastuhagis toodud tasaarvestusnõude üle.
10.Asja materjalidest ja poolte selgitustest tuleneb, et Kostja valmistas Hagejale konteinereid ning esitas nende eest kaks arvet: arve nr 2100200 summas 103 200 krooni ja arve nr 2100262 summas 98 400 krooni. Hageja tasus neid arveid osade kaupa (ei ole aru saada, kas rahas või
tasaarvestuse teel, aga see pole käesolevas asjas ka oluline) ning kõik tasumised on hilisemad kui arvetel märgitud tasumise tähtajad. Täpsemalt on tasumised ära toodud järgnevas tabelis. Summa EUR 6 595,68
11.Kostja andmetel tasus Hageja viimase osa võlast summas 632,16 eurot 31.08.2011. a. Hageja andmetel on nende 31.08.2011. a arve tasutud osaliselt, summas 629,16 eurot. Summad lähevad piisavalt hästi kokku selleks, et järeldada, et see oli viimane (osaline) tasaarvestus konteinerite eest tasumisel. Kõik muud Hageja poolt esitatud arved on hilisemad.
12.Kostja andmed näitavad ja istungil ta ka kinnitas, et põhivõla konteinerite eest on Hageja tasunud ja jäänud on viivise nõue. Kuna Hageja hilines tasumisega, siis on Kostjal iseenesest õigus viivist nõuda.
13.Kohus nõustub Hagejaga, et tõendatud ei ole, et pooled leppisid kokku viivise määras 100% aastas. Ühepoolselt arvel märgitud viivisemäära ei saa lugeda poolte kokkuleppeks. Kostja on arvestanud hagejale viivist 31.08.2011. a viivisaarve järgi 8 239,18 eurot. Kohus märgib, et arvestades Hageja laekumisi kostjale, on viivise arvestus määraga 100% aastas kokku 8 906,07 eurot ja seadusjärgne viivis kokku 712,49 eurot. Täpsemalt on viivise arvestus toodud järgnevas tabelis. Arve 2100200 Algus 03.08.2010 11.05.2011 01.07.2011
Arve 2100262 Algus 01.10.2010 17.11.2010 30.12.2010 01.08.2011 19.08.2011
Lõpp 10.05.2011 30.06.2011 31.07.2011
Lõpp 16.11.2010 29.12.2010 31.07.2011 18.08.2011 31.08.2011
Päevi
Päevi
Võla suurus 6 595,68 6 230,69 1 905,89 Viivis kokku
Viivise protsent
5 077,77 870,59 161,87 6 110,23
Viivise protsent
406,22 69,65 12,95 488,82
Võla suurus 6 288,91 3 732,44 2 454,21 1 721,57 632,16 Viivis kokku
Viivise protsent
809,80 439,71 1 438,91 84,90 22,52 2 795,84
Viivise protsent
64,78 35,18 115,11 6,79 1,80 223,67
14.TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Võlaõigusseaduse § 20 lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Tõendatud ei ole, et poolte kokkuleppel või nendevahelises praktikas loeti arve vaidlustamata jätmist aktseptiks.
15.Poolte kinnitusel puudus nende vahel jooksva arve leping. Seega ei saa vaidlustamata saldot lugeda võlatunnistuseks (VÕS § 203-205).
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Eeltoodu tõttu on põhjendatud vastuhagis toodud viivisenõue 712,49 euro ulatuses.
17.Vastuhagis esitatud nõue tasaarvestada hagiga arved kile ja kartongi eest kogusummas 1 929,60 eurot (1 785,60 + 144) ei ole põhjendatud. OÜ ARTEKO A.K. väitel tuleneb nõue müügitehingutest – Kostja müüs Pakendihai OÜ-le kilet ja kartongi ning esitas tasumiseks arved. Arvete esitamine müüdud kauba eest kajastub saldoteatisel ja nähtub raamatupidamisprogrammist (tl 83-84). Hageja väidab, et müügitehinguid pole toimunud, Hageja ei ole kaupa saanud ja Kostja pole seda tõendanud. Kohus nõustub Hagejaga. Kohus määras tõendite esitamise tähtaja – 09.12.2013. a (tl 64). Kostja ei esitanud tõendeid müügitehingute tõendamiseks, kuigi väitis kohtuistungil 15.01.2014. a, et tal on olemas saatelehed (tl 93). Müügilepingujärgseks müüja kohustuseks on asja ostjale üleandmine (VÕS § 208 lg 1).
18.Kostja ei nõustunud Hageja sissenõudmiskuludega 300 eurot. Kohus leiab, et Hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja esitas kohtule kassa sissetuleku orderi (tl 89), kuid sellest ei nähtu, miks ja mille eest tasuti.
19.Eeltoodud põhjenduste alusel tuleb Kostjalt Hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7 833,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.01.2014. a summas 1 299,25 eurot ja viivis alates 16.01.2014. a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuhagi on põhjendatud viivise väljamõistmise osas summas 712,49 eurot. Tasaarvestades Kostja nõude hageja nõudega, kuulub Kostjalt Hageja kasuks väljamõistmisele 8 420,70 eurot (7 833,94 + 1299,25 – 712,49) ja alates 16.01.2014. a lisanduv viivis.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludest jätab kohus 92,3% Kostja kanda ja Kostja menetluskuludest 43,2% Hageja kanda.
22.Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.