Aktsiaseltsi KOHIMO hagi AVA SPA investment OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxxx
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2013 kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AVA SPA investment OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts KOHIMO (registrikood 10048137, asukoht Punane 24, 13619 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Valdmaa Kostja: AVA SPA investment OÜ (registrikood 11458437, asukoht Kärberi 14-22, 13812 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.10.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.12.09.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus Aktsiaseltsi KOHIMO (hageja) hagi AVA SPA investment OÜ (kostja) vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.03.2013 otsusega Harju Maakohtu 12.09.2012 otsuse, jättis hagi rahuldamata ning esimese astme ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 27.05.2013 määrusega kasstasioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 27.05.2013.
2.26.06.2013 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus määrata hüvitatavate menetluskulude summaks 14 093,65 eurot, mis
koosneb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1500 eurot ja õigusabikuludest 12 593,65 eurot.
3.Vastavalt avaldusele lisatud arve nr 242 spetsifikatsioonile on kostja esindaja ajavahemikul 21.12.2010-21.01.2011 toimingutele Harju Maakohtus kulutanud kokku 10,2 tundi tunnitasuga 122,40 eurot (koos käibemaksuga), s.o 1248,48 eurot. Ajavahemikul 22.01-26.08.2011 on kostja esindaja vastavalt arve nr 255 spetsifikatsioonile kulutanud toimingutele Harju Maakohtus 23,43 tundi (2867,83 eurot koos käibemaksuga). Arve nr 259 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindaja ajakuluks ajavahemikus 07.09-29.11.2011 teostatud toimingutele Harju Maakohtus 21,16 tundi (2589,98 eurot koos käibemaksuga) ning toimingutele Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus on kostja esindaja ajavahemikul 01.12.2011-06.06.2013 vastavalt arve nr 270 spetsifikatsioonile kulutanud 40,88445 tundi tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga), s.o 5887,36 eurot.
4.Vastuseks hagejale märkis kostja, et õigusabileping kostja ja advokaadibüroo vahel sõlmiti 12.01.2011 ning asjaolu, et kuni 20.10.2011 allkirjastas ja esitas menetluskulude dokumente kostja seaduslik esindaja, ei tähenda, et selle ajani oli advokaadibüroo nõustajaks. Kliendiga suhtlemist ning nõupidamist ei saa pidada taunitavaks, kuna see ongi õigusnõustamise sisu. Kostja ei pidanud õigeks hageja seisukohta, et menetlus käesolevas tsiviilajas algas pärast 13.01.2011, märkides arve nr 242 osas, et seoses hagiavalduse esitamisega esitas hageja kohtutäitur Kaire Põltsile avaldusi 29.12.2010 alustatud täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks. Kohtutäitur palus hageja taotluste osas kostja seisukohti ning kostja esitas need. Kõik spetsifikatsioonides märgitud kostja esindaja toimingud on olnud vajalikud ning põhjendatud. Samuti ei nõustunud kostja hageja seisukohaga, et kostja esindaja tunnitasu hind ei võiks olla suurem kui 122,40 eurot. Hageja esindaja on osutanud oma kliendile õigusabi tunnitasuga 145 eurot + käibemaks. Hageja vastuväited
5.Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ning palus avalduse rahuldada mitte suuremas ulatuses kui 3455,35 eurot, s.o 28,23 töötundi tunnihinnaga mitte üle 122,4 euro.
6.Hageja leidis, et kostja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonid ei võimalda veenduda selles, kas ja missuguseid menetluse seisukohalt põhjendatud ja vajalikke toiminguid on täpselt tehtud. Samuti kajastavad spetsifikatsioonid käesoleva tsiviilasjaga mitteseotud kulusid ning hüvitamiskõlbmatuid kulusid. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude arveid, ei ole kostja tõendanud, et tal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mis on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 kohaselt eelduseks õigusabi tasu väljamõistmiseks. Kostja osales menetluses esimest korda esindaja vandeadvokaadi Andres Hallmägi osavõtul 20.10.2011 toimunud eelistungil. Enne nimetatud kuupäeva esindas kostjat seaduslik esindaja juhatuse liige A. Vain. Kõik menetlusdokumendid esitas kostja nimel A. Vain ning lepingulise esindaja olemasolu kohta puudusid mistahes viited. Eelnevat arvestades oli hageja seisukohal, et kuni 20.10.2011 oli advokaadibüroo nõustaja rollis ning seetõttu ei kuulu advokaadibüroo poolt kuni nimetatud ajahetkeni tehtud töö eest kostjale esitatud õigusabi arved (s.o arved nr 242 ja 255 täielikult ning arve nr 259 osaliselt) hageja poolt hüvitamisele.
7.Arve nr 242 spetsifikatsiooni osas märkis hageja, et hagi võeti menetlusse Harju Maakohtu 11.01.2011 määrusega, mistõttu ei ole nimetatud spetsifikatsioonil kajastatud kanded real 1-67 (tegevused ajaperioodil 21.12.10-18.01.11) seotud kõnealuse kohtuvaidlusega ega kuulu seetõttu hageja poolt hüvitamisele. Kandeid ridadel 68-78, kokku 3,25 h ehk 397,8 eurot (sh km) pidas hageja põhjendatuks, välja
arvatud kostjal ja tema esindajal kohtumise aja kokkuleppimise eesmärgil peetud kirjavahetusele kulunud ajakulu 0,45 h osas.
8.Arve nr 255 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja põhjendatuks töömahtu kokku 4,2 h ulatuses (514,08 eurot koos käibemaksuga) ja seda üksnes juhul, kui kohus leiab, et advokaadibüroo oli arvel 255 käsitletud ajaperioodil kostja esindaja, mitte nõustaja. Arve nr 255 spetsifikatsiooni ridadel 28 ja 32 07.02.11 kostja esialgse vastuse koostamise ja täiendamise osas leidis hageja, et arvestades dokumendi sisu ja mahtu (ca 1,5 lk), ei saa pidada põhjendatud ajakuluks rohkem kui 1,5h. Real nr 47 kajastatud hageja 02.03.11 vastuse analüüsi (0,8h) osas leidis hageja, et ca 5 lk pikkuse dokumendiga tutvumiseks ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 0,5h. Ridadel 81 ja 105 kajastatud 22.03.11 vastuse koostamiseks hageja hagiavaldusele (3,92h) ei pidanud hageja põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1,5h, kuna dokumendi maht on ca 2 lk ja see kordab osaliselt juba kostja poolt 07.02.2011 esitatud dokumenti. Hageja 26.04.11 vastuse analüüsile (rida 136, 0,6h) on hageja hinnangul põhjendatud kulutada 0,2 tundi. Ridadel 141 ja 142 kajastatud vastuse projekti koostamiseks hageja 03.05.11 vastusele (2,2h) ei saanud hageja hinnangul arvestades dokumendi sisu ja mahtu kuluda rohkem kui 0,5h. Ülejäänud arve nr 255 spetsifikatsioonis kajastatud toimingute kulu pidas hageja põhjendamatuks.
9.Arve nr 259 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja põhjendatuks töömahtu kokku 6,4 tundi ehk 783,36 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arve spetsifikatsiooni osas pidas hageja põhjendatuks ajakulu 3,8h 20.01.11 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Osaliselt põhjendatuks pidas hageja vastava spetsifikatsiooni ridadel 82 ja 93-95 kajastatud kohtuistungi protokolli analüüsi ja protokolli parandamise avalduse kohtusse saatmise ajakulu (1,9h), pidades põhjendatud ajakuluks 0,5h. 08.11.11 kostja seisukohtade koostamise ja sellega seotud tegevuste ajakuluks pidas hageja arvestades dokumendi mahtu (napilt 2 lk) mitte rohkem kui 2h. 18.11.11 kostja lisade edastamiseks ei kulu hageja hinnangul enam kui 0,1h. Ülejäänud tegevuste ajakulu arve nr 259 spetsifikatsioonil pidas hageja põhjendamatuks.
10.Arve nr 270 spetsifikatsioonil kajastatud tegevustest pidas hageja osaliselt põhjendatuks töömahtu kokku 17,63 tundi ehk 2157,91 eurot (koos käibemaksuga) järgmiselt: HMK-st saadud Lerol Grupi materjalide analüüs (rida 54) – 0,5h; kostja taotluse projekti koostamine ja sellega seotud formaalsused (read 75-90) – 0,15h; hageja seisukoha analüüsimine (rida 92) – 0,2h; kostja vastuse projekti koostamine hageja 09.03.12 seisukohale ja sellega seotud formaalsused (read 96-119) – 1,5h; kostja taotluse sisulise arutamise lõpetamiseks kohtule saatmine ja vastuse saatmine Harju Maakohtule (read 120-122) – 0,1h; 05.06.12 kostja vastuse projekti saatmine A., Vainile ja kohtule (read 163-167) – 0,15h; Harju Maakohtu 23.08.12 istungiks ettevalmistumine ja osalemine istungil (read 212-213) – 3h; kohtuistungi protokolli analüüs (rida 215) – 0,3h; Harju Maakohtu 12.09.12 otsuse analüüs ja kostja apellatsioonkaebuse koostamine (read 216-218) – 7,23h; 08.11.12 hageja apellatsioonkaebuse vastuse analüüs (rida 219) – 1h; Ringkonnakohtu istungiks valmistumine (rida 220) – 0,5h; kostja esindamine Tallinna Ringkonnakohtu istungil (rida 221) – 0,5h; Ringkonnakohtu 19.02.13 istungiks valmistumine (rida 223) – 0,5h; osalemine ringkonnakohtu istungil ja ringkonnakohtu otsuse analüüs (read 224-225) – 1,7h; hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine (read 226-227) – 0,3h. Real 228 kajastatud kohtukulude nimekirja ja taotluse koostamise kulu osas märkis hageja, et isegi kui vastav kulu oleks põhjendatud, võiks sellise dokumendi koostamisele kuluda maksimaalselt 0,3h. Ülejäänud arve nr 270 spetsifikatsioonil kajastatud kulusid ei pidanud hageja põhjendatuks.
Esimese astme kohtu määrus
11.29.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5 711,21 eurot. 8 382,44 euro osas jättis kohus kostja avalduse rahuldamata.
12.Viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 märkis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Ühtlasi märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-11 p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahendi nr 3-2-165-13 p 14). Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Kohus leidis, et kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 eurot (II kd, tl 197) on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb hagejalt välja mõista.
14.Määruse punktis 16 leidis kohus, et kostja esindaja ajakulu arvetel nr 242, 255 ning osaliselt ka arvel nr 259 ei ole põhjendatud ega kuulu hageja poolt hüvitamisele. Arve nr 242 spetsifikatsioonist nähtub, et arve on esitatud ajavahemikul 21.12.201021.01.2011 tehtud toimingute eest. Arve nr 255 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud ajavahemikul 25.01.2011-26.08.2011 tehtud toimingute eest. Ave nr 259 spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud ajavahemikul 07.09.2011-29.11.2011 tehtud toimingute eest. Hagi on kohtule esitatud 06.01.2011 ning väljastusteatest nähtuvalt on see kostjale edastatud 14.01.2011 (I köide, tlk 128). Kohus leidis, et kostja taotlus mõista hagejalt välja kostja poolt kohtueelses menetluses, st ajavahemikul 21.12.2010-18.01.2011 (kuni hagiavalduse saamiseni) tehtud toimingute eest kantud kulud ei ole põhjendatud. Seejuures viitas kohus Riigikohtu lahendis nr 32-1-63-10 märgitule, mille kohaselt menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel.
15.Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 17 põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid ajavahemikul 18.01.2011 kuni arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjeni nr 76 (19.10.2011 Harju Maakohtu 20.10.2011 istungiks ettevalmistumine) märgitud toimingute eest. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja esialgsed vastused allkirjastanud ja kohtule edastanud kostja seaduslik esindaja Aleksander Vain. Kostja esialgsetes vastustes puuduvad igasugused viited lepingulise esindaja olemasolule. Esimest korda on vandeadvokaat Andres Hallmägi esinenud kostja esindajana Harju Maakohtu 20.10.2011 eelistungil. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kuivõrd enne 20.10.2011 kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning neis puuduvad igasugused viited lepingulise esindaja olemasolu kohta, siis ei ole põhjendatud lepingulise esindaja tasu väljamõistmine kuni 19.10.2011 toiminguni.
16.Määruse punktis 18 nõustus kohus, et kostjal on õigus ise menetlusdokumente allkirjastada, samuti pole tal kohustust kohut temale õigusnõustamist osutavast esindajast teavitada, kuid sellisel juhul puudub tal ka alus nõuda lepingulise esindaja
tasu hüvitamist vastaspoolelt, kuivõrd ta ei ole põhistanud, et ta lepingulise esindaja teenust üldse kasutanud on. Kohus viitas Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-11211 p-s 17, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohus selgitas, et toimikust peab nähtuma, et lepinguline esindaja, kelle kulude hüvitamist taotletakse, ka reaalselt menetluses osaleb. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et arvetel nr 242 ja 255 kajastatud lepingulise esindaja tasu kokku summas 4 116,31 eurot tuleb jätta täies ulatuses välja mõistmata ning samuti pole põhjendatud arve nr 259 spetsifikatsioonis kuni kirjeni 76 märgitud esindaja ajakulu.
17.Määruse punktis 19 ei pidanud maakohus põhjendatuks ka arvele nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjena nr 78 märgitud ajakulu 0,6 tundi, mis kulus kohtusse minemiseks ja tulemiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 20 põhjendatuks arvele nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 79-81, 83-92 ja 97-112 märgitud ajakulu A. Vaini e-kirjade teadvustamiseks ja analüüsimiseks ning neile vastuste koostamiseks, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu ning samuti pole kostja selgitanud sellise õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga. Kohus selgitas, et kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega. Üldist konsultatsiooni, mida ei saa seostada mitte ühegi konkreetse menetlustoimingu tegemisega, ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ning seetõttu vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks.
18.Maakohtu määruse punktis 21 ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks ka arvele nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 93 ja 95 märgitud ajakulu kokku 1,1 tundi kohtuistungi protokolli parandamise avalduse koostamiseks, täiendamiseks ja kohtusse saatmiseks. Toimikust nähtuvalt on istungiprotokolli parandamise taotlus (I köide, tlk 218-219) sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse avalduse sisu ja mahtu, on sellise dokumendi koostamise ning e-posti teel kohtule edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 0,5 tundi. Spetsifikatsioonis kirjena 94 märgitud ajakulu 0,4 tunni ulatuses istungi protokolli täiendava parandamistaotluse saatmiseks on kohtu hinnangul põhjendamatu, kuna kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks 28.10.2011 kohtule esitanud täiendava protokolli parandamise taotluse.
19.Spetsifikatsioonis kirjena 96 märgitud ajakulu 0,01 tunni ulatuses kohtu saamiskinnituse teadvustamiseks on kohus määruse punktis 22 samuti pidanud põhjendamatuks, kuivõrd kostja taotlusest jääb arusaamatuks sellise menetluskulu vajalikkus ja põhjendatus. Määruse punktis 23 ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks spetsifikatsioonis kirjetena 113, 116-117 märgitud ajakulu kokku 2,5 tunni ulatuses kostja seisukohtade koostamiseks ja saatmiseks. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja 08.11.2011 seisukohad (II köide, tlk 5-8) sisuliselt 2 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus sellise dokumendi koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.
20.Spetsifikatsioonis kirjetena 118-130 ning 132-152 märgitud ajakulu erinevate e-kirjade teadvustamiseks, e-kirjade koostamiseks, e-kirjadele vastamiseks, järelepärimise koostamiseks ja A. Vainile erinevate dokumentide edastamiseks ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu ning samuti pole kostja selgitanud sellise õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga. Kohus selgitas, et kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega.
21.Spetsifikatsioonis kirjetena 154, 161, 178 ja 181 märgitud ajakulu 21.11.2011 ja 22.11.2011 järelepärimiste ja vastuse projektide koostamiseks ja saatmiseks ning parandatud vastuse koostamiseks ja saatmiseks ei pidanud kohus samuti põhjendatuks, märkides, et kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja 21.11, 22.11, 28.11 ega 29.11.2011, samuti mitte vahetult pärast nimetatud kuupäevi, saatnud kohtule ühtki vastust ega järelepärimist. Kostja on oma 13.08.2013 seisukohas märkinud, et kostja esindaja küll koostas vastuse projekti, kuid otsustas selle kohtule esitamata jätta, kuna tema seisukohad kattusid suures osas OÜ Lerol Grupp vastusega. Kuivõrd kostja ise ei pidanud vastuse esitamist kohtule vajalikuks, siis ei saa nimetatud vastuse projekti koostamisele ja saatmisele märgitud ajakulu lugeda põhjendatuks ning sellega seotud kulu vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks.
22.Arvele nr 259 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 162-177 ja 179-180 ja arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 1-53, 55-74, 78-82 ja 84-85, 87-91 ja 94-95, 98-112 ja 114-119, 121-129, 131-138, 140, 141-162, 164, 166-211 ja 214 märgitud ajakulu A. Vainiga e-kirjavahetuse pidamiseks ning erinevate e-kirjade ja saamiskinnituste teadvustamiseks ei pidanud kohus samuti põhjendatuks arvestades eelnevalt selgitatut, et kohtutoimikust ei nähtu nimetatud õigusnõustamise vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga.
23.Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena nr 54 märgitud ajakulu kokku 2,2 tunni ulatuses kohtust saadetud Lerol Grupi materjalide analüüsimiseks ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks. Kohtutoimikust nähtuvalt on OÜ Lerol Grupp esitanud kohtule 02.12.2011 vastuse (II köide, tlk 43-56), mis on sisuliselt 3 lehekülge pikk. Vastusele on lisatud 6 lisa kokku 10 lehel. Võttes arvesse kõnealuse vastuse ning sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul nimetatud dokumentide analüüsimise mõistlik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Samuti ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks ka arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena nr 75-77, 83 ja 86 märgitud ajakulu kokku 0,76 tunni ulatuses kostja taotluse projekti koostamiseks ning edastamiseks. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja 10.01.2012 vastus (II köide, tlk 68-69) sisuliselt pool lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse vastuse sisu ja mahtu pidas kohus selle koostamise ning kohtule edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,15 tundi.
24.Kohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 92-93 märgitud ajakulu 0,83 tunni ulatuses hageja seisukoha analüüsimiseks ning selle edastamiseks A. Vainile. Arvestades, et hageja 09.03.2012 seisukoht (II köide, tlk 72-75) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk ning arvestades ka vastuse sisu ja mahtu, pidas kohus selle dokumendi analüüsimise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku maksimaalselt 0,5 tundi. Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjetena 96-97 ja 113 märgitud ajakulu kokku 1,47 tunni ulatuses kostja vastuse projekti koostamiseks hageja 09.03.2012 seisukohale ning selle edastamiseks ei pidanud kohus samuti täies ulatuses põhjendatuks. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja vastus (II köide, tlk 78-80) sisuliselt 1,5 lehekülge pikk, millise dokumendi koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul maksimaalselt 1,5 tundi.
25.Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena 212 märgitud ajakulu 5,2 tunni osas Harju Maakohtu 23.08.2012 kohtuistungiks ettevalmistamiseks nõustus kohus hageja seisukohaga, et nimetatud ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades, et kohtuistungiks ettevalmistamine ei sisaldanud endas kohtukõne teeside koostamist, kuivõrd need esitas kostja esindaja kohtule alles pärast kõnealust kohtuistungit. Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg on maksimaalselt 2 tundi.
26.Täies ulatuses ei pidanud kohus põhjendatuks ka arvele nr 270 lisatud spetsifikatsioonis kirjena 219 märgitud ajakulu 1,6 tundi hageja poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuse analüüsimiseks. Hageja vastus apellatsioonkaebusele (III köide tlk 2-8) on sisuliselt 5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud lisasid kokku 41 lehel. Võttes arvesse esitatud vastuse ning sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, pidas kohus apellatsioonkaebusele esitatud vastuse analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.
27.Määruse punktis 33 ei pidanud maakohus täies ulatuses põhjendatuks arvele 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 223 märgitud ajakulu 0,9 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2013 istungil osalemiseks. Istungiprotokollist (III köide, tlk 101-102) nähtub, et kõnealune kohtuistung kestis kokku 40 minutit. Seega pidas kohus istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,7 tundi.
28.Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 225 märgitud ajakulu 0,8 tundi Tallinna Ringkonnakohtu otsuse analüüsimiseks ei pidanud kohus määruse punktis 34 samuti täies ulatuses põhjendatuks, märkides, et toimiku materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsus (III köide, tlk 126-136) 11 lehekülge pikk, mille analüüsimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidas kohus 0,5 tundi.
29.Samuti ei pidanud kohus määruse punktis 35 täies ulatuses põhjendatuks arvele nr 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 226 märgitud ajakulu 0,8 tundi hagi tagamise abinõu tühistamise taotluse koostamiseks. Kõnealune taotlus (III köide, tlk 167) koosneb sisuliselt 5 lausest ning sellise taotluse koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 0,2 tundi.
30.Arvele nr 270 lisatud spetsifikatsiooni kirjes nr 228 märgitud ajakulu 4,3 tundi kohtukulude nimekirja ja kohtukulude hüvitamise taotluse koostamiseks ei pidanud kohus põhjendatuks. Viidates seejuures TsMS § 174 lg-le 1 märkis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks 30,29 tundi.
31.Võttes arvesse, et kostjat esindas käesolevas vaidluses vandeadvokaat, siis ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et tunnitasu määr 144 eurot oleks ebamõistlikult suur. Seega on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 4211,21 eurot (6,97 x 122,40 + 23,32 x 144). Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 5 711,21 eurot (1 500 + 4211,21). Määruskaebus
32.Kostja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määruse 8382,44 euro välja mõistmata jätmise ja palub avalduse nimetatud summa osas rahuldada.
33.Maakohtu määruse p-i 16 osas märgib kostja, et õige on kohtu väide, nagu oleks hagi kohtule esitatud 05.01.2011 ning kostjale esitatud 14.01.2011, kuid kostja sai
hagimaterjalid 10.01.2011 e-kirjaga kell 14:36 kohtutäitur Kaire Põltsilt. Seetõttu sõlmiti 12.01.2011 kostja ja advokaadibüroo vahel õigusabileping. Eeltoodust lähtudes ei saa ajavahemikku 21.12.2010 kuni 18.01.2011 lugeda kostja jaoks kohtueelseks menetluseks, nagu seda on teinud kohus määruse p-s 16 ja selle ajavahemiku eest õigusabikulude väljamõistmata jätmine on alusetu.
34.Vaidlustatud määruse p-de 17 ja 18 osas leiab kostja, et asjaolu, et esialgsed vastused on allkirjastanud ja kohtule edastanud kostja seaduslik esindaja A.Vain, ei tähenda, et need dokumendid on koostanud A.Vain. Kõik kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on koostatud lepingulise esindaja poolt ja esitatud ühtses vormingus, mistõttu ei saa olla mingit kahtlust, et lepinguline esindaja on menetluses algusest peale osalenud. Menetlusdokumentide allakirjutamine menetluse algul A.Vainu poolt ei tähenda, et tema on ka need koostanud. Viide Riigikohtu lahendi nr 32-1-112-11 p-le 17 on kostja hinnangul asjakohatu, kuna antud juhul pole tegemist hüvitamise piirmääradega. Seetõttu peab kostja arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjeni 76 kulude rahuldamata jätmist summas 4116,31 eurot alusetuks.
35.Maakohus on määruse p-s 19 korduvalt viidanud asjaolule, et lepingulise esindaja sõidukulu ei hüvitata ja viidanud seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-65-13. Kostja märgib, et ta ei palu hüvitada lepingulise esindaja sõidukulu, mida mõeldakse ühest asustatud punktist teise sõitmisega, vaid Tallinna linnas kohtusse mineku ja sealt tuleku ajakulu. Kostja osundab, et sõna otseses mõttes kohtus käimine oli seotud hageja sooviga pidada nii esimeses kui teises astmes kulukaid istungimenetlusi.
36.Vaidlustatud määruse p-s 20 märgitud kirjed on seotud menetlusdokumentide projektide esitamise kooskõlastamisega kostja seadusliku esindaja A. Vainiga. Tegemist ei olnud üldise konsultatsiooniga nagu märgib kohus.
37.Kohus on määruse p-s 21 väitnud, et arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjetena 93 ja 95 märgitud ajakulu 1,1 tundi on liialdatud, kuivõrd istungiprotokolli parandamise taotlus on sisuliselt pool lehekülge pikk. Kostja märgib, et tegelikult on parandamise taotlus 1,6 lehekülge pikk, mida kinnitab ainuüksi asjaolu, et see paikneb kahel leheküljel. Selle dokumendi koostamise ja saatmise ajakulu 1,1 tundi ei ole kostja hinnangul liialdatud.
38.Kostja ei nõustu kohtuga määruse p-s 22 esitatud seisukoha osas, milles kohus ei tunnistanud kirjet 0,01 tundi (36 sekundit) kohtu saamiskinnituse teadvustamisena. Kostja märgib, et kõikidele kohtute menetlusaadressidele saadetavatele kirjadele järgneb kohtu serveri automaakinnitus dokumendi saamise kohta. Ilma saamiskinnituse saamiseta ei loeta dokumenti saadetuks. Kui automaatkinnitust ei järgne, peab dokumendi saatja võtma kohtuga ühendust ja selgitama välja saamiskinnituse mittesaamise põhjuse. Iga saabunud automaatkinnituse osas tuleb teadvustada, mis dokumendi saamise kohta see järgnes ning paigutada saabunud saamiskinnitus elektroonilisse kausta. Nendeks toiminguteks kulutatud aeg 36 sekundit ei ole ülemäära suur, mistõttu palub kostja selle ajakulu hüvitada.
39.Vaidlustatava määruse p-s 23 on kohus märkinud, et kostja ajakulu 2,5 tundi 2 lehekülje seisukohtade koostamiseks on ülemäära suur. Kostja märgib, et tegelikult on dokumendi (II kd tl 5-8) pikkus 3,5 lehekülge ja ajakulu 2,5 tundi ei ole ülemäära suur, mistõttu palub kostja selle kulu hüvitada.
40.Kohus on eksinud, väites määruse p-s 33, et arve nr 270 spetsifikatsiooni kirjes nr 223 märgitu ajakulu 0,9 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2013 istungil osalemiseks on ülemäära suur, kuna istung kestis kokku 40 minutit. Kirje nr 223 käsitleb kohtuistungiks valmistumist, mille puhul ajakulu 0,9 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Seetõttu palub kostja selle kulu hüvitada.
41.Kostja ei nõustu maakohtu määruse p-s 34 leituga, mille kohaselt on mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsuse analüüsimiseks 0,5 tundi 0,8 tunni asemel, kuna mõistlik ja põhjendatud on ühe lehekülje mõttega lugemisele kulutada 3-4 minutit.
42.Samuti ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, mille kohaselt pidanuks hagi tagamise abinõu tühistamise taotlus valmima 0,8 tunni asemel 12 minutiga. Kostja leiab, et taotluse koostamise, allkirjastamise ja saatmise ajakulu 0,8 tundi on mõistlik ja põhjendatud ja palub selle kulu rahuldada. Vastus määruskaebustele
43.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.10.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
45.Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning mõistnud vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
46.Erinevalt määruskaebuses väidetust on õiged ka maakohtu järeldused arve nr 259 spetsifikatsiooni kirjetena 93 ja 95 märgitud istungiprotokolli parandamise taotluse ja kirjetena 113 ja 116-117 märgitud kostja seisukohtade koostamise ja saatmise sisulise mahu ja ajakulu osas. Vaatamata asjaolule, et kohus on arve nr 270 spetsifikatsiooni kirjes 223 märgitud ajakulu 0,9 tundi pidanud ekslikult Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2013 istungil osalemise kuluks, ei anna see põhjust maakohtu määrust muuta. Maakohus on nimetatud ajakulu vähendanud 0,7-le tunnile ja selline ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka siis, kui aeg kulus istungil osalemise asemel selleks valmistumiseks.
47.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.