lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-38249/26

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-38249/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 460 lg 1Otsuse kehtivus õigusjärglaste kohtaVÕS § 167 lg 4Tagatiste ja muude õiguste üleminekTMS § 18Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 209MenetlusõigusjärglusTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-38249

Tsiviilasi

Siberian Invest OÜ hagi Aksiaseltsi Kohimo vastu võlgnevuse 39 900,36 eurot ja viivise 58 862,72 saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lõpetamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siberian Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Siberian Invest OÜ (registrikood 11881162, asukoht Kivila 3-10, Tallinn), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär Kostja Aktsiaselts Kohimo (registrikood 10048137, asukoht Punane 24, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Merilin Valdmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

27.06.2014

määrus

menetluse

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 27.06.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Siberian Invest OÜ kanda.
3.Võtta vastu tõendina määruskaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-534.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 6Õigusjärglus
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1.Siberian Invest OÜ esitas 19.08.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 39 900,3 eurot ja viivise 39 890,10 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Leral Grupp 10.08.2007 ostumüügilepingu nr 19/07, mille kohaselt kostja ostis OÜ-lt Lerol Grupp kaks autokraanat. Kostja keeldus OÜ-le Lerol Grupp autokraana eest tasumast. 07.02.2008 esitas OÜ Lerol Grupp hagi kostja vastu kraana müügihinna ja viivise nõudes tsiviilasjas nr 2-085025. 14.04.2008 loovutas OÜ Lerol Grupp osa müügilepingust tulenenud nõudest (põhivõla 1 095 000 krooni ja viivise nõude) VP. 07.05.2008 saatis OÜ Lerol Grupp kostjale teate nõude osalise loovutamise kohta, teate kättesaamist kinnitab kostja 14.05.2008 kiri. 31.12.2008 otsusega rahuldas kohus OÜ Lerol Grupp hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 2 810 120 krooni ja viivise 431 353,42 krooni. 15.10.2009 esitas OÜ Lerol Grupp täitmisavalduse. Raha laekumisel kohtutäituri ametialasele arvele pidi kohtutäitur kandma osa rahast OÜ Lerol Grupp ja VP vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu järgi hagejale. 27.10.2009 peatas kohtutäitur täiteasja nr 022/2009/7015 menetluse. 03.09.2010 loovutas VP nõude hagejale. 03.09.2010 avalduses kohtutäiturile palus OÜ Lerol Grupp kanda 1 695 000 krooni hagejale. Kostja oli nõude loovutamisest teadlik, aga tasus 16.09.2010, mil täitemenetlus oli peatatud, OÜ Lerol Grupp kontole 3 647 535,34 krooni 31.12.2008 kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks. 29.09.2010 uuendas kohtutäitur täitemenetluse. 30.09.2010 tasus kostja kohtutäituri ametialasele kontole 470 695,10 krooni ja kohtutäituri tasu. 04.10.2010 kandis kohtutäitur 470 695,10 krooni hagejale. Kostja ei täitnud kohtuotsust täitmisteates näidatud viisil, mistõttu vastutab kostja kohtutäituri nõude täitmata jätmisest tekkinud kahju eest.
3.08.05.2014 taotles kostja lõpetada kohtuasjas menetluse, sest samal alusel ja sama nõude osas on juba jõustunud kohtulahend. 03.06.2014 vastuses oli hageja seisukohal, et hagi on seotud tsiviilasjas nr 2-08-5025 tehtud kohtuotsuses tunnustatud nõude mittekohase täitmisega.
4.27.06.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja taotluse ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus põhjendas menetluse lõpetamist järgmiselt. Hageja nõue kostja vastu tuleneb samast alusest ja hagieseme kohta on tehtud kohtuotsus, mis on jõustunud (TsMS § 428 lg 1 p 2). TsMS § 460 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Asjas vaidlustamata asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtuvalt tugineb hageja nõue asjaolule, et 10.08.2007 sõlmisid OÜ Lerol Grupp ja kostja ostu-müügilepingu nr 19/07 autokraanade müügi ja ostmise kohta (kd I tl 7-13) ning kuivõrd kostja jättis autokraana MAZ 630633 müügi-hinna 2 810 120 krooni müüjale OÜ Lerol Grupp tasumata, esitas OÜ Lerol Grupp kostja vastu kohtusse hagi müügihinna tasumise nõudes. OÜ Lerol Grupp loovutas peale hagi esitamist osa nõuet summas 1 095 000 krooni VP ja viimane

omakorda hagejale (kd I tl 14-17, 36-37). vaatamata sellele nõudis OÜ Lerol Grupp 25.07.2008 hagi täienduse kohaselt kostjalt ikkagi kogu võlgnevuse 2 810 120 krooni tasumist, millises osas kohus 31.12.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-5025 hagi rahuldaski (kd I tl 20-28). Nimetatud kohtuotsus jõustus 14.10.2009 ja OÜ Lerol Grupp esitas 15.10.2009 kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse täitmiseks täies ulatuses (kd I tl 29-30), mille alusel algatatud täitemenetluse 022/2009/7015 raames kostja tasus kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse täielikult ja täitemenetlus lõpetati (kd I tl 31, 43, 46-47). Hageja nõue kostja vastu ei tulene mingist muust alusest, sh asjaolust, et kostja ei ole kohaselt täitnud tsiviilasjas 2-08-5025 tehtud kohtuotsust või on rikkunud täitemenetluse korda. Hageja ei ole sellist nõuet põhjendanud. Hagist ei nähtu, mida võiks kostjale õiguslikult ette heita, et ta täitemenetluse 022/2009/7015 raames pidas vajalikuks temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa suuremas osas sissenõudjale OÜ Lerol Grupp otse tasuda (kd I tl 40). Kohtutäitur on pidanud võimalikuks täitemenetluse asjas lõpetada, seega õiguslikke etteheited sissenõudjal ja kohtutäituril kostja suhtes ei olnud. Täitemenetluse seadustiku § 18 lg-test 1 ja 3 tulenevalt oli hagejal kui sissenõudja õigusjärglasel (TsÜS § 6) võimalik esitada kostja vastu hagi nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut. VÕS § 167 lg-st 4 tulenevalt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja astunud omapoolselt mingeid samme, et oma nõuet jõustunud kohtuotsuse alusel kostja suhtes maksma panna. Kuivõrd kohus on kostjalt juba 10.08.2007 müügilepingu alusel võlgnevuse välja mõistnud ja kostja on võlgnevuse kohtuotsusega kui täitedokumendiga õigustatud isikule täitnud, puudub alus selle teistkordseks väljamõistmiseks. Määruskaebus

6.Hageja palub maakohtu määruse tühistada.
7.Hageja ei olnud menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-08-5025. TsMS § 428 lg 1 p 2 võimaldab menetluse lõpetada sõnaselgelt üksnes juhul, kui eksisteerib jõustunud kohtulahend vaidluses samade poolte vahel.
8.Kohtumääruses puuduvad põhjendused ja viited tõenditele, mis selgitaksid ja võimaldaksid kontrollida maakohtu seisukohta, et hageja on justkui Lerol Grupp OÜ (käesolevaks ajaks registrist kustutatud) menetlusõigusjärglane, kellele peaks seetõttu olema siduv varasem kohtulahend tsiviilasjas nr 2-08-5025, sh kohtu poolt ebaõigesti viidatud TsMS § 460 lg 1 alusel.
9.Maakohus on jätnud menetluse lõpetamise otsustamisel tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-534. Ringkonnakohtu otsuse aluseks olevad asjaolud on sisuliselt identsed käesoleva vaidluse asjaoludega (erinevad on ainult pooled, vaidluse sisu sama). Hageja nõue kostja vastu seondub samade asjaoludega, sh kraana müügileping ja hilisemad nõude loovutamised, sh lepingud, mida ringkonnakohus on põhjalikult analüüsinud eelmärgitud kohtuotsuses. OÜ Lerol Grupp algne põhivõla ja viiviste nõue kostja vastu jõudis nõude jagamise ja loovutamiste tagajärjel lõpuks kahe erineva isiku omandisse: a) AVA SPA Investment OÜ, kelle kasuks ringkonnakohus tegi otsuse asjas 2-11-534; b) hageja. Kui samadest asjaoludest tulenev üks osa nõudest oli õiguslikult võimalik kostja vastu maksma panna AVA SPA Investment OÜ-l, siis peaks sama õigus ja võimalus olema ka hagejal, kes omab teist osa algselt samast nõudest müügilepingu alusel. Ei saa lugeda õigeks, et hagejal pole enam nõuet kostja vastu. Hageja seisukohaga on kooskõlas ringkonnakohtu seisukohad eelmainitud otsuse punktides 31 ja 32: Seega on kostjal hageja (s.t käesolevas asjas kostja) vastu 2 300 000 krooni

suurune täitmata nõue /.../. Hageja ei peaks jääma oma nõudest kostja vastu ilma ainuüksi põhjusel, et kostja täitis sama nõude kehtivat seadust rikkudes valele isikule. Vastupidine maakohtu seisukoht on vastuolus VÕS §-ga 164, mille kohaselt vabaneb võlgnik kohustusest ainult siis, kui täitmine toimus õigele isikule (uuele kreeditorile).

10.Kostja teadis, et ta pidi nõude loovutamise tõttu tasuma uuele võlausaldajale. Sissenõudja täiteasjas 022/2009/7015 oli selgesõnaliselt avaldanud kohtutäiturile tahet, et kohtutäitur kannaks täitemenetluses laekunud summa üle hagejale. Kohtutäitur aga kandis hagejale üle ainult 470 695, 10 krooni. Ülejäänud osa nõudest, sh põhivõlg summas 39 900, 36 eurot ja lisandunud viivis on hagejal saamata, mis tingiski talle vajaduse antud menetluseks. Kui võlgnik aga ei tunne ise täitemenetluses vähimatki huvi selle vastu, kellele ta võlgu on ja kellele võlg tasutakse, on see siiski talle etteheidetav käitumine. Vastus määruskaebusele ja edasine menetluse käik
11.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Määruskaebuse väide, mille kohaselt maakohus on samastanud OÜ Lerol Grupp hagejaga meelevaldselt, on ebaõige. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt on käesolev asi TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes samade poolte vaidlus kui tsiviilasi nr 2-08-5025. Hageja esitatud asjaolude kohaselt jõustus 02.06.2009 tsiviilasjas nr 2-08-5025 Harju Maakohtu 31.12.2008 otsus, millega kohus rahuldas OÜ Lerol Grupp hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt OÜ Lerol Grupp kasuks välja 10.08.2007 müügilepingust nr 19/07 tuleneva müügihinna ja viivise. Maakohus on õigesti viidanud TsMS § 460 lg-le 1, mille kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Lerol Grupp tsiviilasjas nr 2-08-5025 hagi 07.02.2008, OÜ Lerol Grupp loovutas osa sellest nõudest VP 14.04.2008 ning VP loovutas selle hagejale 03.09.2010. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt sai hageja pärast hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-08-5025 nõude osas OÜ Lerol Grupp eriõigusjärglaseks. Hageja on ka tuginenud hagi alusena muu hulgas asjaolule, et hageja ja kostja vahelises suhtes kehtib jõustunud Harju Maakohtu 31.12.2008 otsus. Hageja on ka määruskaebuses seisukohal, et hageja omandas õiguse nõuda nimetatud kohtuotsuse täitmist. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Hageja tuleb lugeda TsMS § 428 lg 1 p 2 tähenduses samaks pooleks OÜ-ga Lerol Grupp, sest hageja esitatud asjaoludest tulenevalt kehtib kõnealune OÜ Lerol Grupp suhtes tehtud kohtuotsus hageja suhtes. Ka Riigikohtu praktika kinnitab, et menetlus tuleb lõpetada samade poolte vaidluse tõttu, kui tegemist on varasema poole õigusjärglasega, kelle suhtes varasem kohtulahend kehtib (28.11.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-122-05, p 12).
15.Jõustunud Harju Maakohtu 31.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-08-5025 on tehtud samal alusel sama hagieseme üle. Hageja rõhutab määruskaebuses, et tema nõue kostja vastu tuleneb OÜ Lerol Grupp ja kostja vahelisest müügilepingust.
16.Määruskaebuse väide, mille kohaselt hageja ei ole OÜ Lerol Grupp menetlusõigusjärglane, on asjakohatu. TsMS § 209 kohaselt on menetlusõigusjärglane pool, kelle kohus on lubanud varasema poole asemel menetlusse astuda varasema poole üldõigusjärglasena samas menetluses. Jõustunud kohtuotsuse kehtivus hageja suhtes ei tulene hageja esitatud asjaolude kohaselt menetlusõigusjärglusest, vaid nõude omandamisest pärast hagi esitamist.
17.Ringkonnakohus võtab tõendina vastu määruskaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-534, millega hageja soovib tõendada, et AVA SPA Investment OÜ-l oli võimalik kostja vastu maksma panna samadest asjaoludest tulenev nõue.
18.Määruskaebuses esitatud asjaolud tsiviilasja nr 2-11-534 kohta ei anna alust määruskaebust rahuldada. Tsiviilasi nr 2-11-534 ei ole identne käesoleva asjaga. Tsiviilasjas nr 2-11-534 esitas AS Kohimo hagi AVA SPA Investment OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2010/6829 (kd II tl 68). Tegemist ei ole hagiga sama kostja vastu samal alusel kui tsiviilasjas nr 2-08-5025. AVA SPA Investment OÜ ei esitanud kostja vastu hagi, vaid esitas seaduses ette nähtud korras 29.12.2010 kohtutäiturile täitmisavalduse tsiviilasjas nr 2-08-5025 tehtud Harju Maakohtu 31.12.2010 otsuse osaliseks täitmiseks, mille alusel kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2010/6829. Tallinna Ringkonnakohus asus tsiviilasjas nr 2-11-534 seisukohale, et AVA SPA Investment OÜ toimis täitemenetluses nõuet sisse nõudes lubatud viisil. Ringkonnakohus märgib, et isik, kel on enda arvates täitedokumendist tulenev omandatud nõue, saab oma õigusi kaitsta vastavalt TMS § 18 lg-le 3, milles on sätestatud, et kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
19.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja