Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-32175
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi OÜ XXX vastu võla nõudes ning OÜ XXX vastuhagi KÜ XXX vastu võla nõudes Hagi hind 884,56 eurot Vastuhagi hind 2130 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: KÜ XXX (registrikood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX XXX); Kostja lepinguline esindaja: Andrei X (e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi ettemaksu tagastamise, leppetrahvi ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Mõista hagejalt KÜ-lt XXX(registrikood XXX) kostja OÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja 1 596,40 eurot (üks tuhat viissada üheksakümmend kuus eurot ja 40 senti), millest 1127,18 eurot on põhivõlgnevus ja 469,22 eurot on vastuhagiavalduse esitamise ajaks (23.09.2013.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista hagejalt KÜ-lt XXX(registrikood XXX) kostja OÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast (24.09.2013.a) põhinõude summalt 1127,18 eurot 0,1% päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja KÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.06.2012.a ehituse töövõtulepingu nr. XXX. 18.06.2012 a tasus hageja kostjale ettemaksu summas 720 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud ette valmistama hageja korterelamu rekonstrueerimise põhiprojekti lähtudes kehtivatest ehitusnormidest ja eeskirjadest ning teostama töid hea kvaliteediga vastavalt Eesti Standardile. Lepingu punktide 4.1.1 ja 4.1.2 järgi oli tööde alustamise päevaks 13.06.2012.a ning tööde lõpetamise tähtajaks oli 13.08.2012.a. Seega oli kostja kohustatud tööd teostama ja lõpetama kahe kuu jooksul.
2.30.07.2012.a saatis kostja hagejale korterelamu väidetavad projektjoonise. Lepingu järgi oli kostja kohustatud esitama tellijale põhiprojekti vastavalt Eesti Standardile, kuid kostja esitas ainult joonised. Hageja saatis kostjale 08.08.2012.a e-kirja, milles palus kostjat esitada tellitud projektdokumentatsiooni, mis vastaks lepingule ja Eestis kehtestatud ehitusprojektile nõuetele. Hageja selgitas kostjale, et tal on õigus nõuda kostjalt lepingus toodud tähtaegadest kinnipidamist punkti 3.4. järgi ning selgitas, et tal on lepingu punkti 3.5. järgi õigus üle kahenädalase viivituse korral teha tööd oma vahenditega või tellida tööd teistelt töövõtjatelt, kusjuures kõik sellega seonduvad kulud arvatakse maha töövõtjale makstavatest summadest, uue töövõtja leidmisel. Hageja saatis kostjale korduva e-kirja 09.08.2012.a.
3.Hageja soovis esitada Kredex’ile korterelamu renoveerimise taotlust viimase poolt määratud tähtaja jooksul. Kuna Kostja ei esitanud lepingus sätestatud tähtaja jooksul nõuetekohast projekti, oli hageja sunnitud pöörduma teise projekteerimisbüroosse. 21.05.2013.a esitas hageja kostjale nõudekirja ja palus tagastada ettemaksu summas 720 eurot, millele kostja ei vastanud.
4.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1 ja 2, § 9 lõikele 1, § 76 lõikele 1, samuti ehitusseaduse § 18 lõikele 5 ja § 23 lõikele 10. Kostja ei ole täitnud lepingus nr XXX töövõtjale ette nähtud kohustusi. Kostja ei ole esitanud hagejale ehitusprojekti, mis vastaks tingimustele. Kostja võttis tööde teostamiseks ettemaksu summas 720 eurot, kuid oma kohustusi ta ei täitnud.
5.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena 720 euro väljamõistmist. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvina 103,36 eurot, arvestades lepingu punktis 5.3. toodud leppetrahvi määra 0,1% päevas. Hageja alustas viivise arvestamist alates 14.08.2012.a ning arvestas viivist kuni hagi esitamise päevani. Kuni selle ajani viivitas kostja 323 päeva. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisest 02.07.2013.a kuni põhinõude täitmiseni lepingus toodud viivisemäära 0,1% päevas alusel.
6.23.08.2013.a seisukohtades leidis hageja, et kuni hagi esitamise päevani ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega ettemaksu tagastanud. Hageja leidis, et hagiavalduse esitamisega ütleb ta kostjaga sõlmitud lepingu üles VÕS § 655 lg 2 alusel. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista leppetrahv summas 0,1% ettemaksuna tasutud 720 eurolt päevas alates 14.08.2012.a kuni hagi esitamiseni.
7.21.05.2013.a saatis hageja kostjale võlateate, milles nõudis ettemaksu tagastamist ja andis selleks 7 päeva. Kostja kirja kätte ei saanud ja see tagastati hagejale 18.06.2013.a. Hageja palus
kostjalt seetõttu välja mõista viivise seadusjärgses määras summalt 720 eurot alates hagi esitamisest 02.07.2013.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8.Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja täitis lepingu punktist 6.2. tuleneva kohustuse, mille järgi ta pidi maksma kostjale 30% lepingu hinnast pärast lepingu sõlmimist. Hageja kandis kostjale 720 eurot. Hageja keeldus tõepoolest vastu võtmast kostja valmistatud projekti, kuid keeldumine ei toimunud hageja subjektiivsel hinnangul ja ilma õigusliku aluseta. Hageja seaduslikul esindajal XXXon kõrgem tehniline haridus ja ta oskab eristada ehitusprojekti graafilistest joonistest. 30.07.2012.a hagejale esitatud projekt ei vastanud lepingu tingimustele.
9.Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti abil peab saama ülevaate ehitise tehnilistest lahendustest, samuti kavandada ehitise hooldust, remonti- ja renoveerimist, kavandada ehitise parendus- ja laiendusprojekte. Seda kõike plaanis hageja läbi viia 2012.a sügisel, esitades elumaja renoveerimistaotluse Kredexile. Üheks renoveerimistaotluse esitamise tingimuseks oli energiaauditi tegemine. Hageja tellis erakorralise energiaauditi läbiviimise 2012.a maiks-juuniks. Pärast energiaauditi üleandmist pidi kostja lepingu punkti 4.1.1. järgi alustama töödega hiljemalt 13.06.2012.a. Kostja pidi tööd üle andma 13.08.2012.a.
10.30.07.2012.a üritas kostja hagejale mingisuguseid jooniseid üle anda. Jooniste koostajaks oli märgitud XXX OÜ, jooniste koostamise kuupäevaks 28.07.2012.a ja töö numbriks XXX. Kohe pärast töödega tutvumist ehk 08.08.2012.a esitas hageja kostjale pretensiooni, viidates töö mittevastavusele. Hageja leidis, et töö ei vasta Eesti Standardile EVS 811:2012.a „hoone projekt“. 09.08.2012.a selgitas hageja, et kostja ei ole järginud lepingulisi tähtaegu ning töö kvaliteet ei vasta tellitule. Hageja esitas kohtule korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli, kus nähtub töö lepingutingimustele mittevastavus.
11.Hageja leidis, et kostja rikkus oluliselt lepingut. Seisuga 12.10.2012.a ei olnud kostja oma tööd parandanud, mistõttu hageja ei saanud alustada remonditöid 2012.a ning otsustati teha leping teise ettevõttega. Kuna kostja rikkus lepingut, on kostja tuginemine VÕS § 655 lõikele 1 ja kostja kahju hüvitise nõue alusetu. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
12.02.12.2013.a seisukohtades leidis hageja, et ta esitas 08.08.2012 a esitas kostjale teate, milles ta kirjeldas piisavalt täpselt projekti puudusi. Pärast selle teate saamist kostja hagejaga enam ei kontakteerunud. Hagejal ei olnud võimalust nõuda kostjalt teist tööd tellitud töö asemel, sest hagejale oli vaja vaid ehitusprojekti. KÜ XXX juhatuse koosoleku protokollist nr. 12-10/2012.a tuleneb, et kuna seisuga 12.10.2012. a ei olnud kostja oma tööd parandanud, otsustati teha leping teise projekteerimisfirmaga.
13.Hageja keeldus vastu võtmast kostja poolt esitatud nn valmis projekti. Kostja projekt ei vastanud lepingutingimustele ja ei omanud kokkulepitud omadusi. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekt peab detailplaneeringu kohustuse korral vastama selles nõutud tingimustele ja muudel juhtudel üldplaneeringu alusel väljastatud projekteerimistingimustele. Samuti on ehitusprojekti olemasolu oluline ka ehituse hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Ehitusprojekti abil saab ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja selle alusel saab vajaduse korral kavandada ehituse hooldust, remonti- ja renoveerimist. Kõike seda plaanis hageja läbi viia sügisel 2012. Ühest renoveerimistaotluse esitamise tingimustest on teostatud energiaaudit. Hageja tellis erakorralise energiaauditi mai-juuni kuus 2012 aastal.
14.Pärast lepingu sõlmimist ning kostjale erakorraliselt teostatud energiaauditi üleandmist pidi kostja töödega alustama hiljemalt 13.06.2012. Kostja teiseks lepingujärgseks põhikohustuseks oli kõik tööd hagejale üle anda 62 kalendripäeva jooksul, s.o. 13.08.2012 a. Kostja töö ei
vastanud lepingutingimustele, s.o. põhiprojektile vastavalt Eesti Standardile EVS 811:2012 „hoone projekt“, mida kinnitab hageja juhatuse koosoleku protokoll nr. 09-08/2012.
15.Lepingu punkti 5.2 järgi oli töövõtja kohustatud tasuma oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi 0,1% päevast lepingu maksumusest. Kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused tellija ehk hageja ees. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,1% päevas lepingu maksumusest alates 14.08.2012.a. Hageja lähtub leppetrahvi nõude osas kostjale ettemaksuga tasutud summast, s.o. 720 eurost.
16.Kuna kostja ei täitnud lepingus sätestatud kohustusi projekti koostamise ning hagejale esitamise osas ega tagastanud hagejale saadud ettemaksu 720 eurot, siis esitas hageja kostjale 21.05.2013.a võlateate. Kostja kirja kätte ei saanud ning 18.06.2013.a kiri tagastati. Hageja palus kostjalt mõista välja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud viivise määra alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI
17.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja esitas vastuhagi. Kostja nõustus, et ta sõlmis 13.06.2012.a hagejaga töövõtu lepingu nr XXX, milles ta võttis endale kohustuse teostada tööd vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele. Hinnapakkumise ja lepingu kohaselt pidi kostja hiljemalt 13.08.2012.a koostama ja hagejale üle andma Päästeameti ning Keskkonnaametiga kooskõlastatud „Tallinn, XXX korterelamu rekonstrueerimise projekti“, samuti esitama hageja nimel taotluse ehitusloa saamiseks.
18.Hinnapakkumise ja lepingu järgi oli töö maksumuseks 1700 eurot, millele lisandus käibemaks. Tasu tuli maksta kolmes osas: 30% pärast lepingu allkirjastamist, 40% pärast põhiprojekti valmimist ja vastuvõtmist hageja poolt ning 30% pärast ehitusloa üleandmist. 16.06.2012.a maksis hageja ettemaksu 30% ehk 720 eurot ja kostja alustas tööde tegemisega.
19.30.07.2012 a. edastas kostja hagejale litsentseeritud arhitekti Irina Sibula poolt koostatud „Korterelamu katuse ja sokli renoveerimise projekt“, töö number XXX. Eelnimetatud projekt oli saanud kooskõlastuse Tuletõrje- ja Päästeameti, Keskkonnaameti ning Põhja-Tallinna Valitsuse poolt. Kooskõlastused olid antud elektrooniliselt või märgitud projekti originaalil. Koos projektiga esitas kostja hagejale palve korraldada ühistu üldkoosolek projekti heakskiitmiseks ning volitatud isiku valimiseks ehitusloa taotluse allkirjastamiseks. Ilma sellekohase üldkoosoleku otsuseta ei oleks kostja saanud taotleda ehitusloa väljaandmist, sest ehitusloa väljaandmist võib taotleda ainult kinnistu omanik või omaniku poolt selleks volitatud esindaja kooskõlas EhS § 23 lg 5.
20.08.08.2012.a saabus hageja vastus, milles hageja leidis, et tegu ei ole projekti, vaid mingisuguse „haltuuraga“. Hageja leidis, et tema esindaja XXX oleks võinud parema projekti teha. Hageja esitas kostjale ebaloogilise nõude anda projekt paberkandjal üle hiljemalt 13.08.2012.a või tagastada ettemaksuna tasutud raha 720 eurot hiljemalt 14.08.2012.a.
21.09.08.2012.a saatis hageja kostjale täiendava e-kirja, milles lubas näidata, kuidas peab projekt välja nägema siis, kui projekt valmis saab. Hageja leidis, et kostja ei suuda järgida lepingulisi tähtaegu ja teatas, et ei ole rahul projekti kvaliteediga. Selleks ajaks ei olnud lepingu täitmise tähtaeg veel saabunud ja hageja ei andnud kostjale volikirju, mis oleksid võimaldanud taotleda ehitusloa väljaandmist. Samuti ei olnud sellel ajal kostjal veel võimalik anda projekti üle paberkandjal. 13.08.2012.a üritas kostja hagejale üle anda ametkondade poolt heakskiidetud projekti ka paberkandjal, kuid hageja keeldus alusetult selle vastuvõtmisest.
22.Lepingu kohaselt pidi hageja kostjale tasuma 40% tasust pärast projekti valmimist ja 30%
pärast ehitusloa saamist. Viidatud maksed jäid kostjal saamata. Hageja keeldus töö vastuvõtmisest ilma õigusliku aluseta, tuginedes enda subjektiivsele hinnangule. Projekt sai mitmete ametkondade poolt kooskõlastuse ning hageja esindaja XXX ei ole diplomeeritud spetsialist või asjatundja projekteerimise valdkonnas, kes saaks anda objektiivse hinnangu töö kvaliteedile. Kostja leidis, et tema töö tuleb lugeda hagejale üleantuks ja hageja poolt vastuvõetuks 30.07.2012.a või hiljemalt 08.08.2012.a ehk siis, kui hageja kinnitas e-kirja ja projekti kättesaamist. Lepingu punkti II 3 järgi muutus teine lepinguline makse (40% lepingu hinnast) summas 816 eurot sissenõutavaks 30.07.2012 a või hiljemalt 08.08.2012.a. Ametkondade poolt kooskõlastatud projekt vastas lepingu tingimustele ning kostja ei saanud lepingulistest kohustustest täita ainult ehitusloa taotlemist volikirjade puudumise pärast. Seetõttu on hageja lepingust taganemine alusetu ja õigusvastane.
23.Kostja kooskõlastas projekti ning viimase makse saamise eelduseks oli ehitusloa saamine ja hagejale üleandmine. Kui kõik kooskõlastused on olemas ja kui hageja oleks andnud volikirja, oleks ehitusloa saamise protseduur seisnenud vaid lihtkirjaliku taotluse täitmises. Kostja arvates kuulub antud asjas kohaldamisele VÕS § 655 lg 1. Ehitusloa taotluse esitamine koos transpordi kuludega oleks maksnud maksimaalselt 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seetõttu kostja leidis, et ta on õigustatud saama viimase lepingu makse 30% lepingu hinnast (720 eurot), millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis ehk maksimaalselt 120 eurot.
24.Kostja leidis, et tal on õigus hagejalt saada 816 eurot, milline nõue muutus sissenõutavaks 08.08.2012.a ning 600 eurot (720 eurot-120 eurot), milline nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 09.08.2012.a, kui hageja teatas e-kirjaga enne lepingulise tähtaja saabumist, et ta ei kavatse tööd vastu võtta. Kostja leidis, et viidatud hageja e-kirja tuleb lugeda lepingu ülesütlemise teatiseks.
25.Kostja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ning soovis hagejalt saada ka viivist lepingus märgitud viivise määra alusel. Lepingu punkti 5.3. järgi pidi tellija tasuma töövõtjale tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Teine makse 816 eurot muutus sissenõutavaks 08.08.2012.a, seega on hageja seisuga 23.09.2013.a viivitanud tasumisega 406 päeva. Arvestades poolte poolt lepingus kokkulepitud viivisemäära, moodustab viivis 331,29 eurot (816 x 0,1% x 406). Viimane makse 600 eurot muutus sissenõutavaks 09.08.2012.a, seega on hageja seisuga 29.09.2013.a viivitanud tasumisega 405 päeva. Arvestades poolte poolt lepingus kokkulepitud viivisemäära, moodustab viivis 243 eurot (600 x 0,1% x 405).
26.01.10.2013.a täpsustas kostja oma vastuhagi nõuet ja tõi välja, et vastuhagi hind on 2130 eurot. Hageja tasus kostjale lepingu alusel 16.07.2012.a 720 eurot, kuid tasumata jäi teine makse summas 708 eurot ja viimane makse summas 612 eurot. Hageja keeldus töö vastuvõtmisest enda subjektiivse hinnangu alusel ja kostja töö tuleb lugeda hagejale üle antuks. Teise makse 708 eurot tasumisega viivitas hageja 411 päeva ja viivis on 290,98 eurot. Viimase makse 492 eurot tasumisega viivitas hageja 410 päeva ja viivis on 201,72 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista põhinõudena 1200 eurot ja seisuga 23.09.2013.a sissenõutavaks muutunud viivisena 492,70 eurot. Alates 24.09.2013.a palus kostja hagejalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas summalt 1200 eurot kuni kohase täitmiseni.
27.06.01.2014.a seisukohtades tõi kostja välja, et poolte kokkuleppe järgi pidi tema töö hõlmama hoone sokli (fassaadi osa) soojustamise ja dekoratiivkrohviga katmise ning katuse soojustamise ja bituumen-rullmaterjaliga katmise projekti koostamist, projekti kooskõlastamist ning eelnimetatud dokumentide alusel ehitusloa saamist. Projekt pidi olema kooskõlas standardiga EVS 811:2012 „Hoone projekt“ hiljemalt 13.08.2012.a. Seejärel pidi kostja saama projektile Põhja-Tallinna Valitsuse arhitekti, Päästeameti ning Tallinna Keskkonnaameti kooskõlastused. Kooskõlastatud projekti alusel pidi kostja taotlema projektile ehitusloa.
28.Kostja koostas projekti 28.07.2012. a ja edastas selle kooskõlastamiseks ametkondadele. Seejärel andis kostja projekti üle hagejale. 06.08.2013.a kooskõlastas projekti Päästeameti Põhja Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo, samal päeval sai projekt Põhja-Tallinna Valitsuse arhitekt-maakorraldaja heakskiidu ning 13.08.2013.a oli projekt kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaameti poolt. Selliselt oli projekt valmis. Kostja poolt jäi tegemata ehitusloa taotluse täitmine ja esitamine hageja volikirja puudumise tõttu. Ehitusloa taotlemata jätmisel hoidis kostja kokku 127,82 eurot riigilõivu ja 65 eurot.
29.Hageja on nõustunud sellega, et sai kostjalt 30.07.2012.a projekti kätte. Vaatamata kõikide ametkondade saadud kooskõlastustele on hageja arusaamatutel põhjustel seisukohal, et projekt ei vasta nõuetele. Juba 09.08.2013.a ehk neli päeva enne lepingulise tähtaja saabumist asus hageja seisukohale nagu oleks kostja mööda lasknud lepingulised tähtajad ning teatas lepingu ülesütlemisest.
30.Kuivõrd hagejale 30.07.2012.a üle antud projekt kooskõlastati hiljem kõigi ametkondade poolt ilma märkusteta, on tõendatud, et projekt vastas tegelikult kõigile nõuetele ning hageja vastuväited selle vastuvõtmisest keeldumisel olid alusetud. Projekt tuleb lugeda hageja poolt vastuvõetuks 30.07.2012.a ja kostja nõue summas 708 eurot muutus nimetatud päeval sissenõutavaks. Vastuhagi esitamise päevaks 23.09.2013.a viivitas hageja 420 päeva ja viivis on 297,36 eurot (708 x 0,1% x 420) (viivise arvestust on täpsustatud 9 päeva võrra, arvestades projekti üleandmise tegelikku kuupäeva 30.07.2012.a).
31.Kolmandast maksest 612 eurot tuleb maha arvata see, mille kostja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis. Kostja osutatud teenuse kvaliteet on tõendatud kõikide ametkondade poolt projekti heakskiitmisega ja hageja etteheited projekti mittevastavuse kohta on alusetud ja põhjendamatud. Hageja tuginemine lepingulise tähtaja möödalaskmisele kostja poolt oli absurdne, sest lepingu tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kostja ei arvestanud varem kokku hoitud summade hulgas ehitusloa taotluse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu. Kostja teeb arvestuse OÜ XXX 06.01.2014 hinnapakkumise alusel. Ehitusloa taotluse täitmine ja esitamine linnaosa valitsusele maksab 65 eurot ning taotluse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv 127,82 eurot. Seega kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 612 eurot – 65 eurot – 127,82 eurot = 419,18 eurot (mitte 492 eurot, nagu on kostja ekslikult varem avaldanud). Tasunõue 419,18 euro saamiseks muutus sissenõutavaks alates hageja 09.08.2012.a e-kirja saatmisest, mida kostja peab lepingu ülesütlemise teatiseks VÕS § 655 lg 1 alusel. Seisuga 29.09.2013.a on hageja viivitanud tasumisega 410 päeva. Arvestades poolte poolt lepingus kokkulepitud viivisemäära, moodustab viivis 171,86 eurot (419,18 x 0,1% x 410).
32.Hageja käitumine ehk selgusetud viited töö mittevastavusele, etteheited lepingulise tähtaja ületamise kohta ning kompromissitu nõudmine ettemaksu tagastamiseks, viitab hageja pahatahtlikkusele. Hageja muutis mingil hetkel meelt tööde vajalikkuse osas ja otsustas takistada kostjal lepingu täitmist selleks, et saada ettemaks tagasi. Puudusid mõistlikud põhjused, mis oleksid takistanud hagejal väljastamast kostjale volikirju lepingu lõplikuks täitmiseks.
33.Fassaadi soojustamise ja klaasimise projektist loobus hageja lepingueelsetel läbirääkimistel enne kostja 06.06.2012.a hinnapakkumise tegemist ja lepingu sõlmimist. Fassaadi soojustamise ja klaasimise projekteerimine ei olnud osaks kostja lepingulistest kohustustest. Hageja nõudele, sh viivise ja leppetrahvi nõudele ning nende arvestustele vaidleb kostja täies ulatuses vastu. Hagejal puudub õigus nõuda ettemaksu tagastamist, mistõttu tal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja viivist.
34.Hageja arvestab lepingulist ja seaduslikku viivist ebaõigesti. Lepingu punktis 5.2 märgitud „leppetrahv“ on oma olemuselt viivis, sest see ei vasta VÕS § 158 lg 1 toodud leppetrahvi
tunnustele. Seega on hageja viivise arvestus sisuliselt ebaõige.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Arvestades hageja ja kostjate seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
36.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2012.a töövõtulepingu nr XXX; 2) töövõtulepingu kohaselt pidi kostja koostama XXX korterelamu rekonstrueerimise põhiprojekti ja esitama ehitusloa taotluse; 3) kostja pidi töid alustama 13.06.2012.a ning lõpetama tööd 13.08.2012.a; 4) lepingu alusel tasus hageja kostjale 18.06.2012.a ettemaksuna 720 eurot; 5) töövõtulepingu alusel makstava tasu kogusuuruseks oli 2040 eurot koos käibemaksuga, millest 40% tuli hagejal maksta pärast põhiprojekti vastuvõtmist ja 30% pärast ehitusloa üleandmist; 6) hageja kostjale lepingu alusel teist ja kolmandat makset ei tasunud; 7) 30.07.2012.a saatis kostja hagejale projektijoonised; 8) hageja saatis kostjale 08.08.2012.a e-kirja, milles avaldas, et talle saadetud joonised ei sobi ja palus raha tagastada; 9) hageja saatis kostjale 09.08.2012.a teise e-kirja, milles palus tasutud summa tagastada.
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu ning nõuda sellest tulenevalt kostjalt ettemaksu tagastamist ja leppetrahvi tasumist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt lepingulise tasu ja viivise maksmist.
38.Hageja väitis, et kostja rikkus lepingut, sest ei ta esitanud hagejale nõuetekohast projekti ning rikkus lepingulisi tähtaegu. Seetõttu oli hagejal õigus tellida töö teiselt töövõtjalt. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ettemaksuna tasutud 720 euro tagastamist ja leppetrahvi summas 103,36 eurot, sest kostja on viivitanud ettemaksu tagastamisega 323 päeva. Võlateate ettemaksu tagastamiseks saatis hageja kostjale 21.05.2013.a ning seda kostja kätte ei saanud. Kostja koostatud projekt ei vastanud standardile ja ehitusseadusele ning hageja seaduslik esindaja, kellel on kõrgem tehniline haridus, oskab eristada ehitusprojekti graafilistest joonistest. 30.07.2012.a kostja poolt hagejale esitatud projekt ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja pidi tööd üle andma 13.08.2012.a, kuid seisuga 12.10.2012.a ei olnud kostja töid parandanud. Hageja teatas tööde mittevastavusest 08.08.2012.a ja 09.08.2012.a. Kostja tööde mittevastavus nähtub hageja juhatuse koosoleku protokollist. Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu ja leidis, et tema 08.08.2012.a kirjas oli puudusi töös piisavalt kirjeldatud.
39.Kostja leidis, et ta esitas hagejale 30.07.2012.a nõuetekohase töö ning projekt oli kooskõlastatud erinevate ametiasutuste poolt. Kostja palus hagejal viia läbi ühistu üldkoosolek projekt heakskiitmiseks ja volituste andmiseks selleks, et kostja saaks taotleda ehitusluba. Hageja ei selgitanud kostjale, millised puudused töös esinevad. Hageja 08.08.2012.a kirja saatmise ajal ei olnud tööde üleandmise tähtaeg veel saabunud ning selleks ajaks ei olnud kostjal veel võimalik projekti paberkandjal üle anda. 13.08.2012.a üritas kostja hagejale üle anda ametkondade poolt heakskiidetud projekti ka paberkandjal, kuid hageja keeldus alusetult selle vastuvõtmisest. Fassaadi soojustamise ja klaasimise projektist loobus hageja lepingueelsetel läbirääkimistel enne kostja 06.06.2012.a hinnapakkumise tegemist ja lepingu sõlmimist. Fassaadi soojustamise ja klaasimise projekteerimine ei olnud osaks kostja lepingulistest kohustustest.
40.Hageja tasus kostjale ainult ettemaksu summas 720 eurot ning ülejäänud lepingulised maksed jäid kostjal saamata. Kostja töö tuleb lugeda hagejale üleantuks 30.07.2012.a või hiljemalt 08.08.2012.a, kui hageja kinnitas selle kättesaamist. Hageja keeldus töö vastuvõtmisest oma subjektiivsete hinnangute alusel. Hagejal oleks tulnud tasuda teine makse 708 eurot, mille tasumisega hageja viivitas 420 päeva. Viivis on 297,36 eurot (708 x 0,1% x 420). Hageja jättis tasumata ka viimase makse summas 612 eurot. Viimasest maksest tuleb maha arvata see, mis kostja ise kokku hoidis. Kostjal jäi hageja tegevuse tõttu esitamata ehitusloa taotlus. Kostjale esitatud hinnapakkumise järgi kulub ehitusloa taotluse täitmisele ja esitamisele 65 eurot ning taotluse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv 127,82 eurot. Seega kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 612 eurot – 65 eurot – 127,82 eurot = 419,18 eurot. Tasunõue 419,18 euro saamiseks muutus sissenõutavaks alates hageja 09.08.2012.a e-kirja saatmisest, mida kostja peab lepingu ülesütlemise teatiseks. Hageja viivitas teise makse tasumisega 410 päeva ja viivis on 171,86 eurot (419,18 x 0,1% x 410). Kostja palus hagejalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määra 0,1% päevas alusel põhinõude summadelt 1127,18 eurot alates 24.09.2013.a.
41.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub antud asjas vaidlus selle üle, et nad olid sõlminud töövõtulepingu, milles tellijaks oli hageja ja töövõtjaks kostja. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud asjas ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga, sest hageja tellijana ei olnud tarbijaks.
42.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui tellija ei ole alusetult nõus tööd vastu võtma, kuid talle on töö vastuvõtmiseks esitatud, tuleb lugeda töö vastuvõetuks ja töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks.
43.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kooskõlas VÕS § 641 lg 2 punktiga 1 ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Eeltoodust tuleneb, et töö mittevastavaks lugemisel tuleb hinnata, kas töö vastab nendele tingimustele, millistes pooled eeskätt lepingu sõlmimisel kokku leppisid. VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
44.Vastavalt VÕS § 644 lõikele 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega juhul, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale tellijale antakse töö üle, peab ta selle viivitamatult üle vaatama ja teatama mõistliku aja jooksul töövõtjale töös esinevatest puudustest, tuues täpselt välja, milles puudused seisnevad. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei
kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega näeb seadus ette, et reeglina ei saa majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija puudustele hiljem tugineda, kui ta õigeaegselt nendest ei teata või kui ta õigeaegselt ei kirjelda piisava täpsusega, milles puudused seisnevad.
45.VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega tuleneb seadusest, et puuduste esinemisel ja nendest teavitamisel tuleb töövõtjale anda võimalus tööd parandada või teha uus töö. Alles siis, kui töövõtja puudusi ei kõrvalda või keeldub nende kõrvaldamisest, loetakse ta töövõtulepingut oluliselt rikkunuks.
46.VÕS § 655 lg 1 näeb ette, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 järgi ei kohaldata eelmises lõikes toodut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
47.Riigikohus on leidnud, et kui töövõtja pole lepingut oluliselt rikkunud, saab tellija tahteavaldust lepingut lõpetada pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi (RK TKo 32-1-64-11, p 11). VÕS § 655 lg 1 järgi on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (samas, p 12). VÕS § 655 lg 1 puhul peab töövõtja tõendama kokku lepitud töid ja kokku lepitud tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas tellija on tööd vastu võtnud (samas, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et töövõtulepingust taganemisel lepingu teise poole olulise rikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed (RK TKo 3-2-1-59-13, p 14).
48.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat töös esinenud puudustest sellisel viisil, et oleks puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi selget nõuet töö parandamiseks. Hageja etteheited kostja tööle olid äärmiselt üldsõnalised ning töös väidetavalt esinenud puudusi ei suutnud hageja konkretiseerida isegi kohtumenetluse käigus. Hagejal tellijana oli alati õigus leping üles öelda ning hageja e-kirjadest kostjale nähtub kohtu hinnangul sisuliselt selline soov, kuid lepingu ülesütlemine juhul, kui töövõtja ei ole kohustusi rikkunud, ei vabastanud hagejat kohustusest maksta lepingulist tasu ega andnud talle õigust nõuda tagasi ettemaksu.
49.Kohus selgitas oma 05.11.2013.a pöördumises hagejale (toimiku lk 141-142), et kui töövõtulepingu alusel tehtud töö ei vasta nõuetele, ei tulene sellest tellija õigust jätta tasu maksmata või nõuda makstud tasu tagasi. Kohus selgitas hagejale VÕS § 644 lg 2 ja lg 3, samuti VÕS § 646 lg 1. Kohus selgitas hagejale, et tellijal tuleb esmalt nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist ning hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks esitanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb välja tuua, millised puudused töös esinesid, kuidas kostjat nendest teavitati ja millal nõuti puuduste kõrvaldamist. Vaatamata kohtu selgitustele hageja täiendavalt oma väiteid ei põhjendanud ega tõendanud.
50.Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust nr XXX (toimiku lk 6-8) nähtub, et lepingu
objektiks oli XXX korterelamu rekonstrueerimisprojekt vastavalt lisatud hinnapakkumisele. Lepingu punkti 4.1.1. järgi oli tööde alustamise tähtaeg 13.06.2012.a ning vastavalt punktile 4.1.2 tuli tööd lõpetada 13.08.2012.a. Lepingu punkt 3.5. nägi ette, et tellijal on õigus juhul, kui töövõtja jääb tähtajast maha rohkem kui 2 (kaks) nädalat, teostada tööd oma vahenditega või tellida tööd teistelt töövõtjatelt, kusjuures kõik sellega seonduvad kulud arvatakse maha töövõtjale makstavatest summadest.
51.Lepingu punkt 5.2. nägi ette, et töövõtja kohustub tasuma oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest leppetrahvi 0,1% päevas lepingu maksumusest. Lepingu punkti 5.3. järgi oli tellija kohustatud tasuma tähtajaks maksmata summade eest viivist 0,1% tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 6.1. järgi oli tööde maksumuseks 2040 eurot koos käibemaksuga. Lepingu punkti
6.2.kohaselt tuli 30% tasuda pärast lepingu allakirjutamist, 40% pärast põhiprojekti vastuvõtmist tellija poolt ja 30% pärast ehitusloa üleandmist tellijale.
52.Seda, millistele nõuetele täpsemalt peavad vastama lepingu alusel teostatud tööd, vaidlusalune leping täpsemalt ei reguleerinud. Lepingu lisaks olevast kostja hinnapakkumisest nr 406-12 (toimiku lk 10) nähtub, et see tehti XXX korterelamu rekonstrueerimise projektile vastavalt Eesti Standardile EVS 811:2012 „hoone projekt“. Hinnapakkumine sisaldas fassaadi ja katuse osa ning ventilatsiooni osa. Fassaadi ja katuse osas pidi kostja tegema tehnilised tingimused ning eskiisi, põhiprojekti staadiumis arhitektuurse osa, tööprojekti staadiumis konstruktiivse osa. Samuti tuli projekt kooskõlastada ja saada ehitusluba. Ventilatsiooni osas tuli teha olemasoleva loomuliku ventilatsiooni parandamismeetmed. Hinnapakkumisest ei nähtu, et kostja koostatav projekt oleks pidanud sisaldama fassaadi soojustamist ja klaasimist. Hinnapakkumine ega leping ei näinud ette, et kostja ei võiks töö tegemisel kaasata alltöövõtjaid.
53.Lepingu alusel esitas kostja hagejale arve nr 06-5/12 (toimiku lk 9), millele 18.06.2012.a tehtud märke järgi oli tasutud 720 eurot. Antud makse tasumine nähtub samuti hageja pangakonto väljavõttest (toimiku lk 12). Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et lepingulistest maksetest teostas hageja kostjale ainult ühe makse ehk nimetatud makse summas 720 eurot.
54.Kostja saatis hagejale 30.07.2012.a e-kirjaga (toimiku lk 19, all) joonised (toimiku lk 13-18) hoone katuse ja sokli renoveerimise kohta koos plaanidega. Kostja selgitas oma kirjas, et saadab projekti joonised ja palus hagejal viia läbi ühistu üldkoosolek selleks, et projekt heaks kiita ning anda nõusolek ehitusloa taotluse esitamiseks. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostja ei andnud 30.07.2012.a veel üle projekti lõplikku varianti paberkandjal, vaid soovis tehtud tööle hageja heakskiitu selleks, et saaks taotleda ehitusluba ehk täita lõplikult oma kohustused.
55.Hageja saatis kostjale 08.08.2012.a e-kirja (toimiku lk 19, keskel, tõlge eesti keelde lk 40), kus väitis, et ta ei ole saanud projekti, vaid „haltuura“. Hageja küsis, kus on katuse projekt ja kus on fassaadi projekt. Hageja teatas, et kui 13.08.2012.a ei esitata projekti paberkujul, tuleb kostjal raha tagastada 14.08.2012.a. Antud hageja e-kirjast ei nähtu kohtu hinnangul, millised sisulised etteheited olid hagejal teostatud tööle ning miks ta ei pidanud saadetud tööd lepingule vastavaks. Sisuliselt ei andnud hageja kostjale täiendavat tähtaega töö tegemiseks või puuduste kõrvaldamiseks, vaid nõudis paberkandjal projekti lepingus toodud tähtajaks, arvestamata seejuures kostja palvet esitada volikiri ehitusloa taotluse koostamiseks.
56.09.08.2012.a saatis hageja esindaja teise e-kirja (toimiku lk 20, ülal, tõlge eesti keelde lk 41), milles nõudis, et talle saadetaks vähemalt üks kooskõlastus ja teatas, et kui hageja saab täisväärtusliku projekti, siis näitab ta kostjale, milline see välja nägema peab. Samuti leidis hageja, et kuna kostja ei ole järginud tähtaegu ja kostja töö kvaliteet hagejat ei rahulda, tuleb kostjal raha tagastada. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka antud pöördumises konkretiseerinud,
millised puudused töös esinevad. Nimetatud kirjas ei ole hageja enam soovinud kostjalt töö teostamist lepinguliseks tähtajaks, vaid on avaldanud, et teda tulemus ei rahulda, ta soovib raha tagastamist ning tellib töö mujalt. Kohus nõustub kostja käsitlusega, mille kohaselt võib antud kirja pidada hageja tahteavalduseks lepingu ülesütlemisel. Kuivõrd hageja saatis sellise kirja kostjale juba 09.08.2012.a, ei saa hageja hagiavaldust enam lepingu ülesütlemise tahteavalduseks lugeda.
57.Kostja vastas hageja kirjale (toimiku lk 62, tõlge eesti keelde lk 110) ning teatas, et on saatnud hageja poolt varem näidatud e-posti aadressile valmis projekti. Kostja leidis, et fassaadi soojustamise ja sokli projekt on tehtud sellisel viisil nagu see oleks pidanud olema tehtud. Kostja teatas, et suurem osa projekti kooskõlastustest on juba tehtud ja hetkel on küsimus nende dokumentide puudumises, millele kostja varem on viidanud. Kui need dokumendid on tehtud, on võimalik esitada ehitusloa taotlus. Seega selgitas kostja hagejale tekkinud olukorda ja oli valmis töid tähtaegselt teostama, kuid hageja sellega ei nõustunud. 21.05.2012.a saatis hageja kostjale juba postiga võlateate (toimiku lk 21-23), milles nõudis 720 euro tagastamist 7 päeva jooksul. Antud kirja kostja kätte ei saanud (toimiku lk 24-25).
58.Kohtu hinnangul nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et hageja ei nõustunud kostja poolt teostatud tööga ning jättis täitmata oma kohustuse selgitada piisavalt täpselt, millised puudused tema arvates töös esinevad. Seda, millised etteheited tal täpselt kostja teostatud tööle on, ei selgitanud hageja ka kohtumenetluse käigus. Hageja üldsõnalised viited ehitusseadusele ja standardile ei asenda kohtu arvates vajadust selgelt välja tuua, millised puudused projektis olid. Samuti ei ole hageja nõudnud kostjalt kordagi puuduste kõrvaldamist.
59.Kostja esitas kohtule korterelamu katuse ja sokli renoveerimise eelprojekti (toimiku lk 6996), kus koostajaks on märgitud XXX OÜ. Eelprojekti seletuskirjas tehtud viite kohaselt on projekt kooskõlas EVS 811:2012 standardiga „Hoone ehitusprojekt“. Projekti seletuskirja järgi tuli sokkel soojustada 50 mm kivivillaga ja katta dekoratiivkrohviga, katus soojustada 150 mm kivivillaga ja katta bituumenist rullmaterjaliga ning paigaldada uued välisuksed. Projekt sisaldab katuse ja sokli renoveerimiseks vajalikke juhiseid. Projekti koostamise kuupäevaks on märgitud 28.07.2012.a. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi antud tõendist endast lähtuvalt pidada kostja poolt teostatud tööd täielikult lepingule, seadusele või standardile mittevastavaks.
60.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et Põhja-Eesti Päästekeskus on 06.08.2012.a andnud XXX hoone rekonstrueerimise projektile heakskiidu (toimiku lk 106). 13.08.2012.a on projekti kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet, 06.08.2012.a Põhja-Tallinna Valitsuse arhitektmaakorraldaja ning 06.08.2012.a Põhja Päästekeskuse Insenertehniline büroo (toimiku lk 107). Seega on projektide kooskõlastamisega tegelevad ametiasutused pidanud kostja tööd nõuetele vastavaks.
61.Hageja esitas kohtule KÜ XXX protokolli 09.08.2012.a (toimiku lk 138), millele on alla kirjutanud XXX, XXXja XXX. Järelikult on tegemist mitte ühistu üldkoosoleku, vaid juhatuse koosolekuga. Koosolekul on tõstatatud küsimus sellest, et kostja ei ole esitanud jooniseid paberkujul, millest tulenevalt otsustati projekti mitte allkirjastada ning ühistu üldkoosolekut mitte kokku kutsuda. Millised konkreetsed etteheited olid kostja esitatud projektile või millistele nõuetele see ei vastanud, antud protokollist ei nähtu. Hageja on esitanud kohtule ka teise ühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 12-10/2012 (toimiku lk 139), mille koostamise kuupäev dokumendist ei nähtu. Koosolekul on otsustatud sõlmida leping teise projekteerimisettevõttega. Koosoleku protokollis nr 07-01/2013 (toimiku lk 140) on leitud, et kuivõrd XXX OÜ on koostanud elamu rekonstrueerimise projekti, tuleb kostjalt 720 eurot tagasi küsida. Kas hageja tegelikult tellis töö teiselt ettevõtjalt ja kandis sellega seotud kulusid, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud. Esitatud juhatuse koosoleku protokollidest nähtub pigem, et hageja soovis enne lepingulist tööde valmimise tähtaega 13.08.2012.a saada projekti paberkujul. Muid
sisulisi puudusi kostja töös ei ole juhatuse koosolekutel välja toodud.
62.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal puudus alus kostjaga sõlmitud leping üles öelda kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kostja ei olnud hageja poolt 08.08.2012.a ja 09.08.2012.a saadetud kirjade ajaks veel rikkunud ühtegi lepingus toodud tähtaega ning selleks ajaks ei olnud kostjal veel kohustust anda üle lõplik töö paberkandjal. Millised puudused esinesid kostja poolt 30.07.2012.a saadetud töös, ei toonud hageja välja ei oma kirjades ega kohtule esitatud menetlusdokumentides. Hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud leping üles öelda omal soovil ning hageja 09.08.2012.a e-kirja tuleb lugeda lepingu ülesütlemise avalduseks, kuid sellise avalduse esitamine ei andnud hagejale õigust nõuda tagasi ettemaksu ja jätta oma lepingulised kohustused täitmata.
63.Juhul, kui tellija ütleb lepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles, tuleb tal tasuda kogu lepinguline tasu ning töövõtja poolt saadavast tasust võib maha arvata vaid selle, mida töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada. Lepingu ülesütlemise puhul ei oma tähtsust see, kas töövõtja sai tellijale töö üle anda või mitte. Kostja väitis, et ta hoidis kokku ehitusloa taotlemisega seotud kulud, sest lepingu ülesütlemise tõttu ei saanud ta ehitusloa taotlust esitada. XXX OÜ pakkumise nr 406-2-14 järgi (toimiku lk 167) maksis ehitusloa taotluse esitamine 65 eurot ning riigilõiv sellelt oli 127,82 eurot. Nimetatud kulud arvas kostja ise oma lepingulisest tasust maha. Hageja ei esitanud vastuväiteid nimetatud kulude suuruse kohta ega esitanud kohtule väiteid või tõendeid selle kohta, et kostja oleks kokku hoidnud teistsuguseid summasid.
64.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu ettemaksu 720 euro tagastamise ja leppetrahvi ning viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei rikkunud töövõtulepingut ning hagejal puudub alus kostjalt tasutud ettemaksu tagasisaamiseks. Kostja vastuhagi hageja vastu kuulub seevastu rahuldamisele, sest kuigi hagejal oli õigus leping üles öelda omal soovil, ei vabastanud ülesütlemine teda lepingulise tasu maksmise kohustusest. Kostja poolt saadaolevast lepingulisest tasust tuleb maha arvata kokku hoitud kulud ehitusloa taotlusele. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks lepingulise tasuna välja mõista 1127,18 eurot, mis koosneb teisest lepingulisest maksest summas 708 eurot ja kolmandast maksest (millest on kokku hoitud kulud maha arvatud) summas 419,18 eurot.
65.Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ka viivis lepingus sätestatud määra alusel VÕS § 113 lõike 1 alusel. Kostja viivisenõude arvestusele ei ole hageja vastu vaielnud. Vastuhagiavalduse esitamise ajaks 23.09.2013.a oli sissenõutavaks muutunud viivis summalt 708 eurot 297,36 eurot ning summalt 419,18 eurot oli see 171,86 eurot. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks vastuhagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 469,22 eurot. Vastuhagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk alates 24.09.2013.a tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis TsMS § 367 alusel määras 0,1% põhinõude summalt 1127,18 eurot päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
66.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva
jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.