Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-44876

O. A. F. esitas 11.12.2013 Põlva kohtumajale hagi E. K. 4293,25 euro väljamõistmiseks. 20.01.2014 esitas hageja maakohtule kirjaliku avalduse, milles taotleb menetluse lõpetamist, sest loobub hagist kostja vastu. Samuti taotleb hageja tasutud riigilõivust poole – 150 euro – tagastamist J. I. O. arvelduskontole nr 221015269783 (Swedbank). Ühtlasi kinnitab hageja, et ta on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on teatanud hagist loobumise avaldusest kostjale ning andnud viimasele vastamiseks aega kuni 27.01.2014. a. Kostja eelnimetatud tähtajaks vastust esitanud ei ole. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Arvestades asjaolu, et hageja on hagist loobunud ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi ja kostja on samuti nõus menetluse lõpetamisega, sellepärast leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Antud tsiviilasjas on J. I. O. tasunud O. A. F. eest 25.09.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 128,80 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369) Swedbank (tl 1 ja 2 pöördel) ja hagi esitamisel 10.12.2013 täiendavalt 171,20 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank (tl 21). Seega on käesolevas asjas tasutud riigilõivu kokku 300 eurot. Kuna hageja on loobunud hagist ning kohus on loobumise vastu võtnud, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot (300 : 2) tagastada riigilõivu tasunud isikule. TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

2 (3)

2-13-44876

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja pole hagist loobumise avalduses märkinud hagist loobumise põhjust. Ka kostja pole teatanud, et ta oleks hageja nõude rahuldanud. Kuna kohtule teadaolevatest asjaoludest ei ilmne, et kosja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole nõudnud menetluskulude väljamõistmist hagejalt, siis jätab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.